Pürksi rong, LMVK 10. seeria tegemise taust ja kuda küll uued rongid tellitakse? Mai 2015.

 

Monday, May 4, 2015

Rong Haapsalu - Pürksi.

Kes keelab mul unistada? Meil kõigil?

Leedu kitsarööpmelise raudtee 100-nda aastapäeva rong sõitmas liinil Panevezhys - Rubikiai.

See juhtus juba aastaid tagasi, aga sõit oli imetore. Eks osalt tänu sellelegi, et rongi vedas endine Eesti vedur TU2-076. Praegu selliseid vedureid veel on, töökorras ja võimelised pikki aastaid inimesi teenindama. Ka vagunitega saab hakkama. Praegu asub muuseum Lavassaares, rabade ja metsade vahel, raudtee aga aina aheneb seal. Tänu fanaatikutele on muuseum arenenud ja toimib. Kuid paremini toimiks mõnes muus piirkonnas. On püütud seda tuua Pärnusse (Pärnu-Mõisaküla tammile), nüüd ka Türile. Mõeldud on ka Sonda, Tamsalu jt endiste liinide peale. Tulemus oleks kindlasti hea, küsimuseks on aga raha ja riigi toetus. Tahame riiki arendada või mitte? Turismi arendada? Miks siis üldse tegutsed väikselt? Mõelgem suurelt.!

Dresiiniga Lavassaares. Juhiks vedurijuht Raimo.

Osa eksponaate ka vanarauda läinud, kuid park on tegelikult väga muljetavaldav - lähinaabruses sellist juba ei leia!

Lätis. Gulbene - Aluksne liinil. Meie auruvedur on korda tehtud ja oli seal rendil. Nüüd saaks sellega ise turiste vedada.

Läti, TU2-273.

Nii peaksid meie liidrid seisma Eesti arengu eest, mitte selle vastu. Näiteks hävitada Nabala ja Nõiakaev - see tundub olema palju mõnusam! Muide, pilt väga sobilik, sest kui Juhan mõistaks seda, mida Juku teab, siis poleks vaja kulutada mõttetutele asjadele sadu miljoneid eurosid. Vaid osakese sellest kulutada hoopis millegi väga vajaliku peale!

Lavassaare, pildid ajaloost.

Oru. Peale turbatööstuse mahaparseldamist riigi poolt saadeti kõik vanarauda, midagi õnnestus sealt aga muuseumi jaoks ära päästa. Mitte riigi poolt, vaid ikka ja jälle vaid kodanikuühiskonna poolt, suurimad teened selles sellistel meestel nagu Mehis Helme, Andrus Roosma, Aldo Siig, Peeter Klaus jpt, kes on andnud selleks väga kõva panuse! Nüüd on rooliratas riigi käes, sest tegu just riigilaevukese pinnal püsimisega...

http://online.le.ee/2015/03/10/noarootsi-tamm-on-taas-paevakorral/

Teeme ära?

Depoo saab teha raudteejaama, osa eksponaate aga viia Noarootsi. Kitsa raudtee algaks Haapsalu raudteejaamast suunduks paralleelselt laia raudteega Uuemõisa suunas ja suunduks siis üle suure maantee sinna, kust algab ka tammiehitus!? Noarootsi jõudes suundub raudtee .... sinna, kuhu on kõige mõttekam viia osa muuseumieksponaate. Väga oluline on Noarootsi elanike soov - millega siduda kohapeal raudtee tegevus? Mingi talumuuseumi või muuseumikompleksiga? Kohaliku kogukonna üritustega? Suplemiskohaga?  Vaatetornidega? Muude turismiatraktsioonidega? Tuua sinna üle ka Koela talumuuseumi hoone, nii nagu on hooneid viidud Vabaõhumuuseumisse!? Geoloogiamuuseum ja puursüdamike hoiukoht? Klaverimuuseum mädanevast hoonest Helmes?Fantaasiaks peaks siin küll ruumi olema!? Kasvõi juba kahtlustusteks, et jälle nii palju tegemist Helmetega!?

Kindlasti pole aga need need helmed, mille eest ammustel aegadel pärismaalased oma maa ja inimesed maha müüsid......

Üks suur võit oleks juba see, et kohale saaks nii autoga, bussiga kui rongiga! Ükskõik, mis seal siis oleks! Ning unustada ei tohi, et kõik sellised ettevõtmised võimaldavad teha üritusi mitte ainult meie inimestele, vaid väga erinevate elualade spetsialistidele ja niisama puhkajatele välismaalt! Mida tähendab see turismi koha pealt Haapsalule ja Noarootsile, kogu Eestile - seda targad inimesed mõistaksid....

Muidugi võib kaaluda muidki variante - viia raudtee Valgeväljale või Rohukülla või hoopis Ristilt Virtsu? Ka Sondast Mustveesse, Tamsalust Järva-Jaani vm. Ma tean küll, et poliitikuid selline perspektiiv ei ahvatle, aga riiki arendada lubatakse ju iga päev!? Miks siis mitte kätte võtta ja midagi ära teha?

****************************************************************************************

Saturday, May 16, 2015

Ärme jälle reha peale astu!

MKM ja Elron peavad plaani ronge juurde muretseda. Või vähemalt vaguneid. Senise ämbrikolina taustal on selge, et tuleb valmistuda taas valedeks otsusteks. Kuidas neid vältida?

1. Tuleks arutlusele kaasata kõik selle valdkonna tõelised asjatundjad.

2. 99,9% kindlusega võib väita, et seda ei juhtu. Aga hüva nõu kulub alati ära. Tõemoment. kui ei palgata asjatundjaid, siis ärgu ka kriitikast mööda vaadaku, nagu seni kombeks....

3. Eelkõige tuleb endale selgeks teha, mida on vaja, mitte seda, mida kellegi hing soovib. Hetkel pole meil piisavat kogust diiselronge kohalikele liinidel, ka on olemasolevad liiga lühikesed. Pean silmas muidugi 2-vagunilisi. Paar tk võiks neid olla, kuid mitte rohkem. Seda just Lõuna-Eesti kolmnurka silmas pidades (Kolmnurgaks nimetatakse Tartu- Koidula-Valga-Tartu raudteed). kui ka mõningast vajadust koosseisude liitmisel. Juhul kui otsustatakse juurde tellida ronge, mitte vaguneid, tuleb leppida olemasoleva olukorraga. V.a. juhul kui oleks vaja tellida 2 eriotstarbelist vagunit, mis siis lisada mõnele olemasolevale 2-vagunilisele koosseisule. See annab võimalus paindlikumaks planeerimiseks turismiperioodil ja mitte ainult jalgrattaid silmas pidades, vaid ka muud (festivalirongid jm).

Muidugi pandi juba nende tellimisel kõvasti puusse ja rohkem kui ühe asjaga. Asjatundmatus ruulib paraku tänaselgi päeval.

4. Selgeks tuleb teha (vähemalt endale) tulevik. 

* Kas RB on vajalik, millisel trassil, millise kiirusega ja teelaiusega? Pean silmas tegelikku vajadust, mitte armuvalus kihku kiirraudtee ehituseks). Nüansse äärmiselt palju, ka see, kui palju oleks tegelikult reisijaid Tallinna ja Kaunase vahel ning edasi.

* Kas Lelle-Pärnu raudtee jääb alles. (Üks võimalus on teha sellele trassile hoopiski kitsarööpmeline raudtee - regionaalne kuid koos muuseumraudteega turismiriigi tulevikku silmas pidades).

* Kui RB peaks tulema olemasolevale trassile, siis ei tohi unustada, et väljaehitamist ei vaja ainult Lelle-Riia lõik, vaid ka Tallinn-Lelle vajab kapremonti. Valida siis euro- või vene laius, see on küsimus.

* Millised raudteed on mõttekas LÄHItulevikus elektrifitseerida. Kui Tallinn-Rapla ja Riisipere-Rohuküla, siis peaks tõsiselt kaaluma Tapa suuna tulevikku. Kas on võimalik ja mõttekas elekrifitseerida Aegviidu-Tapa lõik või renoveerida kontaktvõrk vaid lõigul Tallinn-Kehra (Lahinguvälja, Mustjõe ja Aegviidu sõitjate arv ei ole piisav kontaktvõrgu vajaduseks ilma Aegviidu-Tapa lõiguta).

* Kas ja mis saab maakondlikest jt bussiliinidest, tulevikus RAS käes või erakätes. Tasuta või mitte. (Sest see küsimus on ülioluline, nii kulude kui üldse busside kõige otstarbekama kasutamise koha pealt. Shotlane tuleb täna siia oma miljardit kasvatama, mitte Eesti elu paremaks muutma. Kuigi õnneks on tema ära taibanud, kus peavad olema bussipeatused! Vähemalt meedia järgi otsustades. Erinevalt meie spetsialistidest.

MKM pole siiani suutnud küsimust piletisüsteemide kulukuse kohta isegi kommenteerida).

http://eestimaablogi2.blogspot.com/2015/01/kas-tasuta-uhistransport-on-tulevik.html

* Peterburi ja Riia suuna tulevikuplaanid. 

5. Kuna plaanitakse mugavamaid ronge tellida, siis seegi oleneb mitmest aspektist.

Tellida tuleks kaugrongi variandid, soovitavalt 1. (praegustest tunduvalt mugavamad, ehk lausa paari kupee olemasoluga) ja 2. klassi vagunitega. Parim variant võiks olla 4 vaguniliste Stadlerite tellimine, millest 2 vagunit on 1. klassi omad ja 2 vagunit 2. klassi omad (s.t praeguse 1. klassi tasemel). 

Seega muutuks olemasolevate porgandite klasside määramine - 1. klass muutuks 2. klassiks ja 2. klass 3.-ndaks klassiks.

6. Kaugrongi variante tuleb tellida väikese varuga. Esiteks, et vältida juhtumeid, kus ühe koosseisu pikemaaegsel "väljalangemisel" oleks kogu süsteem halvatud ja teiseks, et tagada varu kaugrongide liikluse võimalikul tihendamisel. Äärmisel juhul peab säilima võimalus ajutiselt rongi kasutada (rentida) väljaspool Eestit, näiteks Lätis. Rongide arv peaks tagama vähemalt 4 rongi liinile Tallinn-Riia(-Vilnius) ja 2 rongi liinile (Haapsalu-)Tallinn-St.Peterburg + 1 tagavarakoosseis. Unustada ei tohi ka võimalust liini Tallinn-Pihkva avamiseks või koosseisude kasutamist liinil Tallinn-Võru. Tagavarakoosseis peab võimaldama vajadusel ka asendusrongi olemasolu kohalikel liinidel või erirongide teenindamist turismi vajadusi silmas pidades.

7. Rongide süsteem peab võimaldama kokkuhaakimist olemasolevate koosseisudega, näiteks sõitmiseks Tartu suunal, kus tavakoosseis võidakse lahti haakida Tartus või Valgas võ Peterburi suunal, lahtihaakimisega Narvas.

6. Omaette küsimus on diislisektsioon. Tõenäoliselt peaks see olema tavavaguni pikkusega, kas kokkuvõttes tähendab see 4 või 5-vagunilist koosseisu, on iseasi. Üksiti aitaks see lahendada kohvikuprobleemi ning võimaldaks avaramat lahendust suuremõõtmelise pagasi jaoks, sh ratastoolid, lapsevankrid ja jalgrattad. MKM-i ja Elroni erinevad nägemused tuleb lahendada.

7. Kaugrongide variandi tellimine aitaks leevendada kohalike koosseisude puudust, sama rolli mängib ka elektrifitseeritud Rohuküla raudtee ja Tallinn-Rapla lõik. Elektrironge on selleks piisavalt.

8. Oma osa on Tallinn-Tartu liinil. 

Kuna Tallinn-Riia(-Vilnius) liini tulevik oleneb RB (regionaalotstarbeline, mitte kiirraudtee) ehitamisest, kuid on kaugrongide jaoks igal juhul vajalik, siis kaugrongid suuremal või vähemal määral asendaksid praeguseid Tartu kiirronge. Seega vabaneb sel liinil mõni kohalik rong, samas saab pakkuda mugavamaid liiklemisvõimalusi.

Äriklassi rong.

Foto: Mikhail Kostunov.

**********************************************************************

laupäev, 9. mai 2015

ÜKS PÄEV SAATE "LIIPRID, MIS VÕIKSID KÕNELDA" TEGEMISEL. - Neeme Sihv

Selline näeb välja saate "Liiprid, mis võiksid kõnelda" üks võttepäev!

Üksiti annan teada, et tootjafirma otsib TOETAJAID!

http://estlandgrp.eu/

Päev algab kaugelt varem ,kui võttepäev koidab. Nagu saadete tegemisel ikka. Eeltöö - võttekohtade väljaselgitamine, inimeste leidmine, kellega intervjuu teha, rändamine ühest kohast teise, kohtumine huvitavate inimestega ja erinevatel sündmustel viibimine jne.

Tänase võttepäeva esimene koht oli Uuemõisas, Rannarootsi Selveris, kus kohalike eestvedamisel tehti väike heategevusüritus. Ühe lasteaia heaks, kus jupike teed vajas kordategemist. Selle nimel, et lastel oleks sealviibimine turvalisem! On kuulda, et ka Haapsalu linnavalitsus on lubanud selle teekese korda teha, aga idee algatajate vaev on tänuväärt igal juhul! Raha läheb ju igal juhul õigesse kohta!

Kohal oli mitmeid hea-parema pakkujaid, kohal oli ka EKRE Läänemaa ringkond.

Cafe Tallinn Rannarootsi keskuses.

Ille Palusalu ja Helle-Moonika Helme olid seekord intervjueeritavateks.

Foto: Tarmo Õuemaa.

Liikumiseks mootorrattaid me seekord ei kasutanud, nendega tulijadki olid osalised heategevuspäeval.

Järgmine peatuskoht oli Haapsalu piiskopilinnus, kus toimus perepäev. Tuletõrje oli sel korral kohal heal põhjusel, näitamaks tehnikat, päästetöö argipäeva jm peredele, eelkõige siis lastele.

Merle Mäesaluga meil mitu lugu tehtud, asjalik koostöö Haapsalu raudtee heaks toimimas juba pikemat aega ja seekord tegime kiirintervjuu tema tegevusest Euroopa päeva nimel ja märkide valmistamisel.

http://estlandgrp.eu/arhiiv/227

Palun mitte segada!

Võttemeeskond lõunal Talumehe Kõrtsis, kus siiski segasime ka teenindajaid, tehes taas ühe intervjuu, kuulamaks, mida arvatakse rongiliikluse ja klientide arvu seose kohta.

Võib ka autoportree teha...

Teisele ringile. 

Intervjuu saime teha ka Arnold Juhansiga.

Kohtusime ka Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmusega

Meie lõuna oli juba möödanik, aga sõdurisupp pani ninasõõrmed kihelema...

Saate juurde kuulub ka kaunite vaadete salvestamine.Ega raudtee tule niisama ilu pärast, ikka selleks, et ääremaa saaks positiivse tõuke!

Omaette teemasid ujub linnas ikka välja. Võiks ju uurida, miks eelistatakse linnakodaniku ettepaneku asemel nihutada bussipeatust Laine juures hoopiski ootkoja tegemist, mis läheb maksma 10 000 eurot!?

Või kuidas saaksid linnas paremini liikuda inimesed ratastooliga!?

Intervjuu taastusravil viibijaga.

http://hrttaastamine.eu/arhiiv/652

Foto: Rene Henri Rand.

Foto: Tiiu Kammiste.

Turiste polnud sugugi vähe! Aga vaja oleks veel rohkem! Korealastele meeldis ilus loodus, vaikus ja heatahtlikud inimesed.

Foto: Rene Henri Rand.

Foto: Rene Henri Rand.

Tänuväärt teema oleks teeäärsed müügikohad, ühispeatused jm, targa majandusega seonduv.

Juubel läheneb jõudsalt!

Pisikesi puuduseid võib leida kõikjalt, palju pisikesi asju annab kokku suure. Lääne Maavalitsusele kiitus, et sõiduplaani olemas nüüd, laitus, et valesti paigaldatud. Lausa ohutust mõjutavalt halvasti!

Tõsine ettevõtmine on aga veel ees. Tõenäoliselt tuleks Riigikogu Haapsalu raudtee toetusgrupile teha põhjalik koolitus, parim variant oleks muidugi kuni Haapsaluni minekuga. Jala ikka, sest ega maaelu hävitamise juures ka hobused puutumata jää, ehki lootust veel on. Aga esmalt tuleb selgeks teha, miks on kellegi arvates TULUS sõidutada porgandeid ühe-kahe "lehetäiga", kui nii võib naljaga pooleks nimetada porgandiga sõitjaid.....

Lidudes bussilt rongile ja kõpsti, Balti jaama taas jõudsingi...

Rene`l aga ootab ees monteerimine jm tubane töö! LMVK 10. seeria ootab valmimist....

Siit aga hakatakse juhendama raudtee ehitust....

Foto: Tiiu Kammiste.

**************************

26. 05.

Vastuseks kommenteerijale. Tegelikult on ära tehtud suuremgi töö. Needki ootavad oma avaldamisjärge. Õnnestus rohkem intervjuusid teha, nii otseselt tipp-poliitikutega kui eelkõige Läänemaaga seotud oma kodust hoolivate inimestega.

Pildiallkirja lisamine