Saturday, September 7, 2013
Mis meil viga on?
Ma ei kavatsegi siin rääkida saatest "Mis sul viga on?", vaid sellest, kus tõepoolest midagi viga on.
Kogu artikli toon on selline...hädine! Kui meil ollakse nii hädised, mille üle me siis uhked oleme? Ansip oma kaaslastega on uhke hädise Eestimaa üle?
http://www.ohtuleht.ee/536064
Põhisõnum siis selles, et paljud bussiliinid väidetavalt ei tasu end ära. On see ikka nii? Ja kas tõesti ei saa midagi muuta?
Kui ühistranspordiühendus Eesti suuremate keskuste vahel on suhteliselt heal järjel, siis vaid astmekese võrra väiksemate asumite elanike võimalused on kitsad. Haapsalu ja Tartu vahel on enamikel inimestel kõige lihtsam sõita Tallinna kaudu – see ei tee ka teed oluliselt pikemaks.
Keegi ei taha tegelikult sõita?
Samas on Läänemaa keskuslinn Pärnust vaid 100 kilomeetri kaugusel ja nendegi linnade vahel sõidab päevas vaid üksik buss. "Edasi peab skeemitama Lihula kaudu, mis on veel päris talutav," selgitab Marii. "Või hoopis mingite kaugemate kohtade kaudu." Ilmselt tekitab paljudes seesugune sõit kiusatuse minna samuti Tallinna kaudu, lisades sajakilomeetrisele sõidule teist sama palju, mis kajastub ka hinnas.
Mis jama see on? Haapsalust Pärnusse ja Tartusse on bussiliiklusel vaid siis mõte, kui sõidetaks kõige vähem 3 korda päevas! Mõtlema peab piletihindade, peatuste, ümberistumiste jpm peale. Kui aga Tartust pole võimalik ühe päeva see Haapsalus ära käia, siis on midagi ikka mäda küll. Kas inimene peab sinna ööbima jääma? Kindlasti ei ole hea ka vaid kahel korral päevas bussiühendus, sest punktist A punkti B jõudes oleks vaja mingigi valik tagasituleku aja suhtes, seepärast ongi minimaalne 3 sõitu päevas.
http://www.peatus.ee/#route_search;A21945;A34039
Peatus.ee näitab Haapsalust Pärnusse ühte bussi päevas ja ümberistumisega veel mõnda, kuid mitte Lihulas, vaid Vana-Pääskülas? Kas siin pole Maanteeameti tegematajätmistega tegu?
Nagu seegi, et Lihulasse sab nõlemalt poolt, kuid otseliine käima panna ei suudeta...
Põhjendus, miks otseliinid puuduvad, on sõitjate piisav huvi puudumine. "Muidugi ei taha ükski bussifirma võtta kasutusele pooltühje liine, sest ega siin 10 000 inimesega ei täida selliseid liine. Surnud ring," räägib Marii. Temaga nõustub ka bussifirma Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi. "Paljuski hakkab tänaseks eriti väiksemate kohtade liine mõjutama see, et elanikkond väheneb. Paiknetakse ümber suurematesse asumitesse ja väikestes kohtades, maakohtades jääb lihtsalt potentsiaalseid sõitjaid vähemaks. Siin-seal on liine vähemaks jäänud. Eks see tendents pigem selles suunas liigub küll, jah," sõnab Väärsi. "Riigil tuleb hakata selgemalt ja suuremas mahus väiksemate kohtade vahelisi ühendusi toetama."
Ent olukord on keerulisem, sest kuigi riik ühistransporti põhimõtteliselt toetab, siis bussiliikluse puhul on toetus piiratud maakonnasiseste liinidega. "Maanteeamet on minu teada ka kutsunud vedajaid kindlatele liinidele teenust pakkuma, kui on näha, et auk sees on, aga eks vedajate reaktsioon sõltubki tasuvusest. Minu teada on riigi poolt toetatavaid kaugliine vaid üksikuid," selgitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna nõunik Rein Lätt. Iroonilisel kombel on seesama kord päevas Haapsalust Pärnusse sõitev liin riigieelarvelise toetusega. "Arvatavasti vähemalt lühemas perspektiivis riik ise kaugliinide tellimisega tegelema ei hakka, st avaliku teenindamise lepingu alusel bussiliiklust kaugliinidel märkimisväärses osas ei tule, kuna selleks pole lihtsalt raha ja see eeldaks hankemenetluse tõttu ka suurt halduskoormuse tõusu."
Sama pessimistlik on ka maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Ingmar Roos. "Kui tõstatada küsimus, et miks riik maakonnakeskuste vahelisi kaugbussiühendusi suuremas mahus ei toeta, siis tuleks seda teha olemasolevate maakonna ja regionaalliinide arvelt, mis viiks aga selleni, et mitmetel maapiirkondadel kaoks olemasolevad ühendused lähima suurema tõmbekeskusega," leiab Roos.
Taas tuuakse põhjuseks leige huvi! Mis siis selle taga on? Pole ime kui üheks põhjuseks piletite hinnad. Kui Tallinnast Riiga võid saada ehk ka 15 euroga, siis siin heal juhul Haapsalust Tallinna ja tagasi. Millest nii suured hinnaerinevused kilomeetri kohta? Ja kus on perepiletite soodustused? Tundub, et rohkem seisab asi ikkagi bussifirmade suhtumise taga. Seda enam, et "magusamate" liinide puhul nagu Tartu - Tallinn jmt on ka tihti vägagi tühje busse.
Tühjuse üheks põhjuseks on tihti ka bussifirmade "kiiruse- ja ajalembus"! Artikli lõpus räägitakse Lätist ja kirutakse sealsete bussifirmade ükskõiksust. Meil siis pole seda või? As Sebe võiks rohkem peeglisse vaadata, enne kui kuskil sõna võtab! Laagri uus peatus neid ei huvita, küsimusele alusuuringute vm kohta ei vastata!? Küllap on selliseid probleeme Eestis sadu, ometi peab nende arvates ikka riik olema see, kes peaks vaesekesi rohkem toetama hakkama. Mis sest, et vaeste rollis ikka rohkem reisijad, mitte bussifirmad! Võib arvata, et kohalike liinide toetuste arvelt (näidatakse ehk mingeid kulusid suuremana kui on? Laenatakse oma firma see rahasid? jne) saab kannatad kaugliinidel ka mõningat alatäituvust!?
Reisijate arvu puhul on eriti oluline reisijate "juurdepääs" bussidele. Küllap ei ole bussifirmade bossid ise proovinud sõitakesklinnast Haapsalu või Pärnu vm bussile!? Miks peab inimene sõitma n.ö vales suunas ehk bussijaama, kui ta võiks linnaliinidega sõita "ettepoole"? Ja küsimus ei ole ainult Vana-Pääskülas, vaid ka Järve ehk täpsemini Risti peatuses. Miks kaugliinid seal ei peatud? Ei huvitu ka Maanteeamet ega linn! Olen käinud T-Väiksest linnaliiniga Vana-Pääskülla. Pool tundi sõitu! Järvele võtaks see aega vaid mõned minutid! Miks ei saa?
Sest ikka on põhjuseks "mittetegelemine". Ma ei tea, kas on tegu teadmatusest, oskamatusest, arusaamise puudumisest, pohhuismist, viletsas palgast, või millestki muust tulenevaga. Pigem nende kõige koosmõjust!
Põhjuseid muidugi teisigi. Küllap on palju olnud selliseid liine, mis käima pandud, kuid informeerimine piirdub vaid reakesega oma kodulehel. Nagu peaks ka tihe sõitja aina surfama sadele kodulehtedel. Selle asemel, et millegi lisandumisel maksimaalselt silmatorkavalt teavitada sellest kõikides liinile jäävates peatustes ja sageli isegi kaugemates! Igas vähegi suuremas peatuses peks olema kas siis bussifirmade reklaamstendid või kogu kompott Maanteeameti kätte anbda ja juba nemad informeeriksid sellest. Veelgi parem, ekraanidel-tabloodel!
Veelgi parem oleks muidugi kui riik võtaks bussiliikluse oma kätte, siis oleks lihtsam likvideerida dubleerivaid liine, lisada peatusi või muuta sõiduplaane jne. Rääkimata sellest et Pärnust ja Haapsalust Lihulasse sõitvaid busse ühildada ja nende tulubaasi oluliselt parandada!
Ehk peaksid Maanteeameti ametnikud olema kohustuslikult FB teatud gruppide "sõbrad"?
Kas buss ootab?Kogu artikli toon on selline...hädine! Kui meil ollakse nii hädised, mille üle me siis uhked oleme? Ansip oma kaaslastega on uhke hädise Eestimaa üle?
http://www.ohtuleht.ee/536064
Põhisõnum siis selles, et paljud bussiliinid väidetavalt ei tasu end ära. On see ikka nii? Ja kas tõesti ei saa midagi muuta?
Kui ühistranspordiühendus Eesti suuremate keskuste vahel on suhteliselt heal järjel, siis vaid astmekese võrra väiksemate asumite elanike võimalused on kitsad. Haapsalu ja Tartu vahel on enamikel inimestel kõige lihtsam sõita Tallinna kaudu – see ei tee ka teed oluliselt pikemaks.
Keegi ei taha tegelikult sõita?
Samas on Läänemaa keskuslinn Pärnust vaid 100 kilomeetri kaugusel ja nendegi linnade vahel sõidab päevas vaid üksik buss. "Edasi peab skeemitama Lihula kaudu, mis on veel päris talutav," selgitab Marii. "Või hoopis mingite kaugemate kohtade kaudu." Ilmselt tekitab paljudes seesugune sõit kiusatuse minna samuti Tallinna kaudu, lisades sajakilomeetrisele sõidule teist sama palju, mis kajastub ka hinnas.
Mis jama see on? Haapsalust Pärnusse ja Tartusse on bussiliiklusel vaid siis mõte, kui sõidetaks kõige vähem 3 korda päevas! Mõtlema peab piletihindade, peatuste, ümberistumiste jpm peale. Kui aga Tartust pole võimalik ühe päeva see Haapsalus ära käia, siis on midagi ikka mäda küll. Kas inimene peab sinna ööbima jääma? Kindlasti ei ole hea ka vaid kahel korral päevas bussiühendus, sest punktist A punkti B jõudes oleks vaja mingigi valik tagasituleku aja suhtes, seepärast ongi minimaalne 3 sõitu päevas.
http://www.peatus.ee/#route_search;A21945;A34039
Peatus.ee näitab Haapsalust Pärnusse ühte bussi päevas ja ümberistumisega veel mõnda, kuid mitte Lihulas, vaid Vana-Pääskülas? Kas siin pole Maanteeameti tegematajätmistega tegu?
Nagu seegi, et Lihulasse sab nõlemalt poolt, kuid otseliine käima panna ei suudeta...
Põhjendus, miks otseliinid puuduvad, on sõitjate piisav huvi puudumine. "Muidugi ei taha ükski bussifirma võtta kasutusele pooltühje liine, sest ega siin 10 000 inimesega ei täida selliseid liine. Surnud ring," räägib Marii. Temaga nõustub ka bussifirma Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi. "Paljuski hakkab tänaseks eriti väiksemate kohtade liine mõjutama see, et elanikkond väheneb. Paiknetakse ümber suurematesse asumitesse ja väikestes kohtades, maakohtades jääb lihtsalt potentsiaalseid sõitjaid vähemaks. Siin-seal on liine vähemaks jäänud. Eks see tendents pigem selles suunas liigub küll, jah," sõnab Väärsi. "Riigil tuleb hakata selgemalt ja suuremas mahus väiksemate kohtade vahelisi ühendusi toetama."
Ent olukord on keerulisem, sest kuigi riik ühistransporti põhimõtteliselt toetab, siis bussiliikluse puhul on toetus piiratud maakonnasiseste liinidega. "Maanteeamet on minu teada ka kutsunud vedajaid kindlatele liinidele teenust pakkuma, kui on näha, et auk sees on, aga eks vedajate reaktsioon sõltubki tasuvusest. Minu teada on riigi poolt toetatavaid kaugliine vaid üksikuid," selgitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna nõunik Rein Lätt. Iroonilisel kombel on seesama kord päevas Haapsalust Pärnusse sõitev liin riigieelarvelise toetusega. "Arvatavasti vähemalt lühemas perspektiivis riik ise kaugliinide tellimisega tegelema ei hakka, st avaliku teenindamise lepingu alusel bussiliiklust kaugliinidel märkimisväärses osas ei tule, kuna selleks pole lihtsalt raha ja see eeldaks hankemenetluse tõttu ka suurt halduskoormuse tõusu."
Sama pessimistlik on ka maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Ingmar Roos. "Kui tõstatada küsimus, et miks riik maakonnakeskuste vahelisi kaugbussiühendusi suuremas mahus ei toeta, siis tuleks seda teha olemasolevate maakonna ja regionaalliinide arvelt, mis viiks aga selleni, et mitmetel maapiirkondadel kaoks olemasolevad ühendused lähima suurema tõmbekeskusega," leiab Roos.
Taas tuuakse põhjuseks leige huvi! Mis siis selle taga on? Pole ime kui üheks põhjuseks piletite hinnad. Kui Tallinnast Riiga võid saada ehk ka 15 euroga, siis siin heal juhul Haapsalust Tallinna ja tagasi. Millest nii suured hinnaerinevused kilomeetri kohta? Ja kus on perepiletite soodustused? Tundub, et rohkem seisab asi ikkagi bussifirmade suhtumise taga. Seda enam, et "magusamate" liinide puhul nagu Tartu - Tallinn jmt on ka tihti vägagi tühje busse.
Tühjuse üheks põhjuseks on tihti ka bussifirmade "kiiruse- ja ajalembus"! Artikli lõpus räägitakse Lätist ja kirutakse sealsete bussifirmade ükskõiksust. Meil siis pole seda või? As Sebe võiks rohkem peeglisse vaadata, enne kui kuskil sõna võtab! Laagri uus peatus neid ei huvita, küsimusele alusuuringute vm kohta ei vastata!? Küllap on selliseid probleeme Eestis sadu, ometi peab nende arvates ikka riik olema see, kes peaks vaesekesi rohkem toetama hakkama. Mis sest, et vaeste rollis ikka rohkem reisijad, mitte bussifirmad! Võib arvata, et kohalike liinide toetuste arvelt (näidatakse ehk mingeid kulusid suuremana kui on? Laenatakse oma firma see rahasid? jne) saab kannatad kaugliinidel ka mõningat alatäituvust!?
Reisijate arvu puhul on eriti oluline reisijate "juurdepääs" bussidele. Küllap ei ole bussifirmade bossid ise proovinud sõitakesklinnast Haapsalu või Pärnu vm bussile!? Miks peab inimene sõitma n.ö vales suunas ehk bussijaama, kui ta võiks linnaliinidega sõita "ettepoole"? Ja küsimus ei ole ainult Vana-Pääskülas, vaid ka Järve ehk täpsemini Risti peatuses. Miks kaugliinid seal ei peatud? Ei huvitu ka Maanteeamet ega linn! Olen käinud T-Väiksest linnaliiniga Vana-Pääskülla. Pool tundi sõitu! Järvele võtaks see aega vaid mõned minutid! Miks ei saa?
Sest ikka on põhjuseks "mittetegelemine". Ma ei tea, kas on tegu teadmatusest, oskamatusest, arusaamise puudumisest, pohhuismist, viletsas palgast, või millestki muust tulenevaga. Pigem nende kõige koosmõjust!
Põhjuseid muidugi teisigi. Küllap on palju olnud selliseid liine, mis käima pandud, kuid informeerimine piirdub vaid reakesega oma kodulehel. Nagu peaks ka tihe sõitja aina surfama sadele kodulehtedel. Selle asemel, et millegi lisandumisel maksimaalselt silmatorkavalt teavitada sellest kõikides liinile jäävates peatustes ja sageli isegi kaugemates! Igas vähegi suuremas peatuses peks olema kas siis bussifirmade reklaamstendid või kogu kompott Maanteeameti kätte anbda ja juba nemad informeeriksid sellest. Veelgi parem, ekraanidel-tabloodel!
Veelgi parem oleks muidugi kui riik võtaks bussiliikluse oma kätte, siis oleks lihtsam likvideerida dubleerivaid liine, lisada peatusi või muuta sõiduplaane jne. Rääkimata sellest et Pärnust ja Haapsalust Lihulasse sõitvaid busse ühildada ja nende tulubaasi oluliselt parandada!
Ehk peaksid Maanteeameti ametnikud olema kohustuslikult FB teatud gruppide "sõbrad"?
Ka regionaalminister Siim Kiisler leiab, et riigil pole väiksemate asumite paremaks ühendamiseks võimalusi. "Selline küsimusepüstitus lähtub eeldusest, et ühistranspordiga peaks igal ajal saama igast punktist igasse teise punkti. Paraku ei saa see ühistranspordi puhul kunagi nii olema, sellist paindlikkust saab omale lubada vaid isikliku auto olemasolul. Mis on paljude inimeste jaoks endiselt esimene eelistus, isegi kui buss viib koduuksest sobival ajal sobivasse sihtpunkti," tõdeb Kiisler. Tõsi: isiklik auto on vahel bussisõidust isegi odavam. Kuuldavasti eelistavad näiteks Kuressaare noored Tallinnas bussiga mitte käia. Lihtsalt seepärast, et bussipilet on 15,50 eurot, samas kui mitmekesi autoga minnes maksab ühe inimese sõit umbes 7 eurot.
"Üldiselt kehtib loogika, et sõita saab nii palju busse, kui palju bussitäisi on inimesi. Kui Haapsalust Tartusse oleks oluliselt rohkem igapäevaseid bussisõitjaid, siis sõidaks sinna ka rohkem busse. Loomulikult on küsimus, kas buss väljub kõigi jaoks sobival ajal, aga ühistranspordi puhul tulebki paraku teha selles osas kompromisse. Võib muidugi ka jõuga panna käima bussid iga kahe tunni tagant, aga siis tekib küsimus, kes need mõne sõitjaga bussid kinni maksab. Emotsioonide pealt ühistransporti korraldama hakata on väga kallis lõbu," leiab Kiisler.
Kuressaarest Tallinna 15 eurot? Loogiline, et siis tekivad FB-s grupid Haapsalu-Tallin-Haapsalu jpm. Miks ei võiks äkki hoopis bussis olla grupipiletid?
Küllap oleks ka Märjamaalt ja Raplast Haapsallu rohkem sõitjaid, kui sõita saaks "ekspressidega", mitte "tunneomakodumaad-bussidega", mis oluliselt kauem sõidavad. Seda näevad bussifirmad vaid Tart või Pärnu busside puhul, et ehk "Olulised on aeg ja kiirus", mitte aga teistel liinidel. Kui aga regionaalminister näeb vaid alg- ja lõpp-peatust, siis...!? Ja mida võiks tähendada "igal ajal igast punktist...?" Üks kord päevas, see on konkreetne termin. Ka 2 korda päevas! Igal minutil vast keegi bussi ei ootagi!?
Kui viitsitaks rohkem vaeva näha, oleks ka sõitjaid rohkem ja pietitulu samuti. Hädaldamisega ei jõua me kuhugi. Kui ainult sinnamaani, et kohad tühjenevad veelgi kiiremini...
Praegu ei ole veel hilja! Tuleb lihtsalt pead kokku panna ja kogu Eestimaa läbi hekseldada! Kus võimalik, panna kahe kohaliku liini asemel (mis kohtuvad "piiril", üks liin jne. Muidugi, väga raske on seda teha, kui haldusreformi tehakse vaid sõnades ja keegi ei tea, mis saab!? Kui bussid antakse erinevatele firmadele ja Maanteamet võtab asjad üle ehk kauges tulevikus... Visioone ei ole!
Millist valimisreklaami uskuda?
Mida kostab Ansip? Hädaldab? Vist küll. Sest rahvale raha anda ei ole, kuid...
http://www.e24.ee/1623124/ansip-jargmise-aasta-eelarve-on-200-300-miljoni-vorra-suurem
...küllap valitsejatele jätkub...
Kuigi Väärsi ütleb, et veofirmad on maanteeametiga rääkinud ka pikamaaliinide julgema doteerimise teemal, oleks ta sellega ettevaatlik. "Negatiivse näitena võiks meie lõunanaabrid tuua, kus otsustas riik, et kõik kaugliinid jagatakse laiali konkursi korras. Ja kui esmapilgul võis see tunduda tore idee, siis tänaseks on nii, et vedajad ei ole enam sõitjatest väga huvitatud, sest riik katab kulude ja tulude vahe dotatsiooniga ja seega teenust edasi ei arendata," selgitab Väärsi. "Eesti tänase süsteemi pluss on olnud see, et kõiki väiksemaid liine hoitakse vedajate poolt viimase võimaluseni käigus ja püütakse sinna inimesi juurde meelitada. Ja kui vaadata bussiparki, siis kõikidel vedajatel on see bussipark läinud aasta-aastalt järjest paremaks. Ja seda suuresti sel põhjusel, et kuidas autosõitja bussi saada."
Siit vähemalt kumab välja bussifirmade suhtumine nende endi esindaja sõnade läbi. Sest ei usu mina, et Eesti bussifirmad rohkem reisijatest hoolivad kui Läti omad! Vähemalt siiani seda näha ei ole, kui ehk uued bussid välja arvata. Kui buss, uus või vana, kuskil ei peatu, ei saa ju ka reisijad bussi astuda.
Valimised ukse ees. Kui lind üle lendab, saab rikkaks? Kas viie rikkama seas?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar