Wednesday, May 11, 2016
Ühistranspordi banaalne tõde.
Postimehes ilmus kirjutis, mille autoriteks Grete Arro, Veronika Valk ja
Oliver Alver. Reidi teest ajendatuna, kuid tegelikult teatud mõttes kui
liikluse tulevikuarenduse "põhiseadus". Iseenesest lihtne, põhimõtteid
lauale laduv ja samas justkui mittemidagiütlev. Selles mõttes, et see
ongi kõige ehedam, lausa banaalne tõde! Ühe lausega võiks selle kokku
võtta tuntud vanasõnaga "Üheksateist korda mõõda, üks kord lõika"!
Üheksateist selle pärast, et praegu toimuv tõendab, et muidu ei saagi
loota positiivseid muutusi. Praegused otsustajad lihtsalt ei oma
piisavalt MIDAGI, mis võimaldaks mõista. Ma ei tea, mis see MIDAGI
tegelikult on. Kas põhjuseks sõbrad, kes ütlevad, et "kas sa oled loll,
et tahad mu ettevõtte pankrotti lasta"? Või hoopis oskamatus NÄHA? Eks
ühisnimetajaks võib olla kindlasti just RAHA. Vaadakem Eestimaal ringi,
mis on raha? Mets, turvas, kruus, liiv, põlevkivi. Kõik see, mida saab
lihtsalt kätte ja siis tilgubki raha. Talupojamõistus igatahes ei ruuli.
Üle kõige kostab ikkagi nende hääl, kes ütlevad, et "ei tohi
jalakäijaid ega ühistransporti eelistada autodele"!
Artikkel pani siiski mõtlema. Mõtlema just nimelt kõige selle üle,
millest just kirjutasin. Mäo, RB, Haabersti, Reidi ja paljud muud asjad
tõestavadki, et eestlane on kohati puruloll. Targad õpivad ju teiste,
lollid enda
vigadest. Purulolid ei õpi millestki. Nii pole tegelikult ka sellel
artiklil mitte mingisugust tulemust. Teerull liigub edasi. Otsustajaid
ei morjenda absoluutselt ka see, et "tulevik süüdistab neid" sajas
patus. See pole neile lihtsalt oluline. Tegelikult, ka see pole neile
mõistetav.Ometi, nii lihtne oleks ju mõelda üheksateist korda. Piisaks üheksastki. Et aru saada, kuidas teha kannapööre. Selline pööre, mis arvestaks loomulikult kõigiga. Ka autosõitjatega. Muide, samas lehes oli kohe ka repliik Erkki Bahovskilt.
http://arvamus.postimees.ee/3688155/erkki-bahovski-ostke-endale-dziip
Mis oli minu jaoks väga õigel ajal ja õiges kohas. Koos, kaks head, MÕTLEMAPANEVAT lugu. Muuhulgas mainiti ka Tehnika tänavat, kus rattarajad "kaovad" ohutussaarekeste alla, umbes nii nagu Tõnis Palts soovitab Reidi tee maa alla viia. Mõttetute, veelgi kallimate kulutustega, nii täna kui tulevikus. Miks aga ei märgata siis elementaarset tõde? Näiteks seda, et tänavate-teede laiemaksehitamine viib tupikusse? Et ikka tuleb kätte pudelikael, kus tekivad ummikud? Ja ei mõisteta, et päästjaks võib ollagi ühistransport? See on nagu mitte enam laguneva, vaid juba lagunenud rõiva lappimine! Tramm Viimsist, Tallinna linnaliinide analüüs ja muutmine ja kõik muu sarnane on asja võti!
Tegelikult on suhteliselt head kohad õppimiseks nii mainitud Tehnika, kui ka Telliskivi tänavad. Ja ka Soo tänav. Jah, neis on puudusi ja mitte vähe.
Aga on ka üks suur pluss. Sõidutee tehti hoopis kitsamaks, kõnnitee aga
varasemaga võrreldes ülilaiaks. Ja kas elu on seisma jäänud? Ei,
autojuhid otsivad teise tee, või, pikemas perspektiivis, hakkavad
mõtlema autosõidu vähendamisele! Paremad, tegelikult lausa INIMLIKUMAD
tingimused tekivad seni vaeslapse rollis olnud jalakäijatele,
ratturitele, emmedele, puuetega inimestele. Vähe sellest, need on head
ka keskkonda, tervist ja liiklusohutust silmas pidades. Mida veel
olulisemat oskaks autofanaatik pakkuda? 100% mitte midagi! Sest
olulisemat ei olegi! Ja mis veelgi olulisem asja juures, see ei toimu
mitte kellegi arvelt!!!
Bahovski mainib ka seda, et meil on olemas selline aastaaeg nagu talv.
Koos lumega. Väga oluline. Kõige muu kõrval ei tohi unustada ka seda, et
tänavate hooldus peaks olema võimalikult lihtne ja mugav. Likvideerida
tuleb ka pildil näha olevad postid, millest ma ka varem rääkinud.
Kui kõiki neid lihtsaid nüansse märgata, siis saakski luua inimväärse elukeskkonna.
Paraku liigub elu aga omasoodu. Olen muutunud väga pessimistlikuks
praeguse valitsuse ehk otsustajate taseme suhtes. Ja seepärast ütlengi,
et banaalne tõde on vaid tarkade jaoks!
http://tallinncity.postimees.ee/3689533/kaja-kallas-reidi-tee-projekt-on-vastuolus-eli-rahastamispohimotetega
Muidugi ei morjenda ka see mitte kedagi neist. Kasu ehk vaid
Reformierakonnal, kes jälle näilise printsipiaalsuse eest mõne
plusspunkti teenib. Mis sest, et Kaja Kallast ennast see kõik tegelikult
üldse ei huvita. Sest põhimõttelagedus on peamine ja igasugused
mõistlikud suunitlused EL-st on nagu hane selga vesi!
***************************************************************************
Thursday, May 12, 2016
Lux Expressi raskekahurvägi tuld andmas!
Postimehes arvamuslugu, mille autoriks Lux Expressi juhatuse esimees Hannes Saarpuu.
Mis on arvamusloo eesmärk? Eesti ühistranspordi paremaks muutmine? Ei,
kahjuks mitte. On küllaltki tavapärane, et enda mätta otsast püütakse
tuld anda ja seda ikka endale mõeldes. Kas see aitab? Kindlasti. Ka tilk
vesi uuristab kivi, seega tulebki hästi palju kirjutada. Ja näidata
ennast EELKÕIGE reisijatele mõtlevana. Muidugi ka majandusele.
Ühesõnaga, eesmärk näib olema üllas! Paraku tuleb lugeda ridade vahelt.
Ja selles mõttes on Hannes Saarpuu artikkel äärmiselt tänuväärne!!!
18. märtsil arutati liinilubade komisjonis meie ettevõtte taotlust uuendada liiniluba kahel Tallinna-Tartu liini väljumisel, mis on toiminud juba pikki aastaid. Igal päeval sõidab neil väljumistel keskmiselt 35–40 inimest, kuid sellest hoolimata leidis komisjon, et liinide teenindamist ei ole võimalik jätkata. Põhjuseks see, et nende väljumiste vahetus läheduses pakuvad teenust ka teised bussiliinid.
Uus seadus näeb nimelt ette, et sellisel juhul on liinilubade väljastamine võimalik vaid juhul, kui teenus on vähemalt samaväärne juba olemasolevaga. Hindamisel selgus aga, et meie liin on konkurentidega võrreldes halvem, kuna bussid peatuvad vaid Tallinnas ja Tartus. Liinide kaalutlemise juhend ütleb, et parem bussiliin on selline, mis teeb marsruudil rohkem peatusi.
Kuna Tallinna-Tartu maanteel ei ole reaalselt võimalik leida seitset-kaheksat asustatud punkti, mille vahel oleks püsiv reisijatevoog, siis tegime kompromissettepaneku, et lisame täiendavaid peatusi, kuid nii, et buss peatub vaid juhul, kui reisijal on eelmüügist omandatud pilet.
Leiame, et kohtades, kus tegelik nõudlus on sageli vaid üks-kaks piletit väljumise kohta k u u s (minu sõrendus. N. S.), on see sisuliselt ainus mõistlik meetod liikumisvõimaluse pakkumiseks kaugliini bussiga.......
See siis avalõik. Küllaltki huvitav on juba suhteliselt tavapäraseks
kujunev tõdemus: "Tunnistan, et ma ei saa aru.......". Ma ka ei saa
sageli aru. Ei saa aru, kas ei saada aru või ei taheta saada?
Kas tõesti Tallinna ja Tartu vahel ei ole võimalik leida 7-8 peatust,
kus tasuks peatuda? Mulle meenub kohe esimesena Ülemiste rongipeatus.
Tõsi, Tallinna Bussijaama omanikud ei saanud aru (või ei tahtnud aru
saada?), et bussijaama remontimise asemel oleks juba aastaid tagasi
pidanud seisma selle eest, et tuua see Ülemiste perroonide kõrvale.
Muidugi on ka teine võimalus, alustada sõitu Balti jaamast ja teha
peatus ka sadama piirialal. Ka sellest ei saada aru!
Nii et esimene peatus võiks vabalt olla ka praegu Ülemistel. Iseasi, kas
enam selleks sobivat kohta leiaks! Kuid koht on olemas. Teine,
lennujaam. Pean küll tunnistama, et ma ei tea, kas linnasisesed peatused
läheks siin arvesse? Võib muidugi vastu väita, et siis poleks bussid
enam ekspressid. Mis siis on eesmärgiks, kas võimalus kasutada sõna
"ekspress" või reisijaid vedada? Saarpuu mainib korduvalt vajadust
pakkuda reisijatele paremat teenust. Kumb on siis parem? Buss nimega
"ekspress" või buss, mis reisijatele võimalikult sobivates kohtades
peatuseid teeb?
Teine pool on Tartu. Vist Näituse peatus on see, kus osa busse peatuvad?
Millised peatuvad aga Tartu raudteejaamas? Jätame ära väited, nagu
saaks sellistes kohtades ümberistumiseks kasutada linnatransporti. See
on selgelt vaid hädavariant, mitte mugav teenus. Tõsi, Tartust Valga ja
Põlva suunal ei ole veel kõige parem rongiliiklus, kuid arvestatava
hulga lisareisijaid saaks seal tulevikus küll. Saaks siis, kui praegu ja
juba aastaid varemgi ei tegeletaks sihilikult selliste võimaluste
eitamise ja neile vastutöötamisega!
Üks repliik siia vahele. Busside peatumine raudteejaamades,
Vana-Pääskülas, Järvel jm on sama, mis kõikide suuna rongide peatumine
Lillekülas. Võimaluse puudumine on asi, mida paljud märgata ei oska. Kui
sellised võimalused aga oleks, siis tekiks vägagi paljudel mingist
suunast saabuval reisijal võimalus ümber istuda bussile-rongile, mis
muidu väljub just napilt enne teise saabumist. Ja just seda võimalust
Saarpuu mõista ei taha. Tõenäoliselt ka teised bussifirmade
juhtfiguurid. Ei mõisteta seda ju isegi mitte MKM-s, mis siis veel
teistest rääkida!
Pange tähele ka eeltoodud arvamusloo lõigu lõpuosa. Saarpuu NÄEB
võimalust väljaspool suurlinnu pakkuda võimalust vaid eelmüügist pileti
ostmise puhul. See on praeguse taseme juures aga selge nonsenss.
Ülipalju on erinevaid võimalusi, miks eelmüügivariant ei pruugi
kellelegi sobida. Selline arusaam ongi tekitanud olukorra, kus paljudes
kohtades loodetaksegi vaid autodele. Saarpuu küll rõhutab artiklis, et
tema eesmärk on inimeste meelitamine autodest bussidesse ja väidetavalt
ka rongidesse, mille vastu tal midagi polevat. Kuidas aga meelitada, kui
rongid-bussid sõidaks ekspressidena? Vähegi suuremas kohas aga peabki
olema võimalus saada bussile ikka sõiduplaani jälgides, mitte ninapidi
arvutis eelmüügist piletit tellides! Nii polegi imestada, et mõnes külas
võibki olla vaid üks-kaks sõitjat BUSSI KOHTA kuus. Sinnani oleme aga
jõudnud senise bussifirmade käitumisega, mis pigistab silma kinni kõigi
sutes, kes jäävad Tartu ja Tallinna bussijaamade vahele
Saarpuu räägib ka teoreetilisest ja reaalsest teenuse kasutamisest. Aru
saamata, et reaalselt saab kasutada teenust siis, kui see on hea.
Rääkides teenuse kättesaadavusest,
proovitakse leida kunstlikke lahendusi kahe protsendi võimalike
reisijate jaoks, unustades samas ära kõik teised ja nende vajadused.
...........
(Liinilubade andmise) kaalutlemisel võiks anda punkte vaid peatus, mis asub üle 1000 elanikuga linnas või asulas......
Mainisin vajadust lugeda ridade vahelt. Saarpuu tõesti ei saa aru. Ei
saa aru sellest, et ta unustab ise teised ära koos nende vajadustega!
Küsimus pole üldsegi mitte konkreetses asulas, vaid ka n.ö.
tõmbepiirkonnas! Et meelitada inimesi autodest bussidesse, on äärmiselt
oluline ka ümberkaudse piirkonna ülevaade, sest sageli võib sealt tulla
reisijaid nii autode kui teiste bussidega. Aga veel kord, tullakse vaid
siis, kui teenus on HEA! Saarpuu küll mainib, et "põhitrassidel asuvad
suuremad asulad on üldjuhul juba praegu konkurentsivõimelise
transpordiühendusega kaetud"! Tule taevas appi! Märjamaa ja paljud
teised kohad on headest võimalustest juba ammu päris kaugel!
Ekspressihalus lihtsalt ei võimaldagi mõista, mis on
"konkurentsivõimeline" transport väikeasula inimeste jaoks! Kindlasti
pole see vähegi suuremate asulate, isegi linnade jaoks see, kui mitme
tunni jooksul puudub sõiduvõimalus! Ainuüksi see nüanss on piisav, miks
ei saa kogu arvamuslooga nõustuda. Sest riik peab tegelema "poliitiliste
regulatsioonidega", mille vastu on just Saarpuu! Reisijate pärast! Kui
bussifirmade omanikud ei mõista üleüldist konteksti ja neid ei huvitagi
regionaalpoliitika, siis tulebki asju reguleerida! Seda enam, et nende
konkurentsi põhikriteerium vabaturul oleks üks: PANNA OMA BUSS SÕITMA
MÕNI MINUT ENNE KONKURENDI BUSSI! EKSPRESSBUSS!!!
See EI OLE konkurents! See oleks see, mis vähendaks reisijate arvu bussi
kohta, et ehk kasumi nimel tõmmatakse ise endale vesi peale. ja kui
täituvus väheneb....tõstetakse pileti hinda! Sest kasum tuleb, nui
neljaks kätte saada, kasvõi kõrgema piletihinnaga. Loota, et siis
tullakse autodest bussidesse, on naiivsuse tipp!
See ongi ainult rahaahnus, mitte midagi muud! Kuigi Saarpuu väidab, et "iga maksev reisija tähendab meile täiendavat tulu ja sammu lähemale kasumlikkusele",
siis reaalsuses ollakse valmis tuhandetest reisijatest mööda sõitma.
Nii raudteejaamades, Järvel kui igal pool mujal! Väidetavalt ei olda ka
rongiliikluse vastu, aga isegi rongide kadumise puhul ei soovitaks sõita
näiteks liinil Tartu - Jõgeva - Tamsalu - Tapa - Tallinn! Või leidub
keegi, kes usuks, et Saarpuu sinna bussid käima paneks? Või Pärnu -
Rapla - Kohila - Kiisa - Tallinn?
Saarpuu ütleb ka, et "......liikudes
samm-sammult ekspress- ja kiirliinide likvideerimise poole, on mingil
põhjusel võetud suund sellele, et konkurentsivõimeline ja majanduslikult
ise toime tulev bussiliiklus suurlinnade vahel välja suretada"!
Mitte keegi ei kavatse seda välja suretada! Eespool just kirjutasin,
milline on konkurents Saarpuu jt arvates, aga tegelikkuses see seda ei
ole! Ja väljasuretamisega ei tegele mitte keegi. Kuigi suund minna üle
üleüldisele riiklikule ühistranspordile oleks õige küll. Sest siis saaks
sõita nii nagu vaja reisijale. Mis lõpptulemusena oleks ka
maksimaalselt mõistlik nii keskkonda, optimaalseid kulusid kui muud
silmas pidades. Eraettevõtjale jääksid rahvusvahelised bussiliinid,
kuigi nendegi puhul ei huvita neid ükski vahepealne punkt. Seda näha ka
rongidega, kui Rakvere ja Kiviõli pole ärikate jaoks atraktiivsed,
hoolimata asjadest, mis neis kohtades olemas ja mille vastu on
välisturistil huvi küll.
Kui piisav hulk ekspresse kõrvale jätta, siis miks eeldab Saarpuu, et
jutuks olnud kaks bussi ei pakuks huvi Vaidas, Kose-Uuemõisas, Mäos,
Imaveres, Põltsamaal, Puurmanis, Laevas? Kas tõesti keegi usub, et nende
peatuste peale kokku tuleks bussi üks-kaks reisijat kuus? Mitu peatust
nii kokku saaks? Ekspresse on vaja kindlasti, kuid mitte väiksemate
kohtade reisijate arvelt! Ekspresse peaks igal juhul olema piisavalt
palju selleks, et väljumistihedus oleks hea ja samas, täituvus oleks
maksimaalselt hea. Sest vastasel juhul kasvavad piletihinnad või jääb
sõiduplaan oma pidevate muutustega kõlkuma nagu tuulelipp.
Mis siis on see saladus, et keegi tahab opereerida ainult ekspressidega?
Mugav, lihtne ja väheste probleemidega?.Muidugi, nähes vaid
silmaklappide vahelt rahvamasse suurlinna bussijaamas, võib selline soov
tekkida küll. Mis maksavad need madalad majad....
"Paljude peatustega külast külla sõitev kaugliin ei paku suurlinnadevahelises liikluses efektiivset alternatiivi ekspressliinile".
Muidugi, ei peagi pakkuma! Aga iga ekspressliin ei pea olema ka Saarpuu
käes! Äkki need teised "vahetus läheduses teenust pakkuvate
bussiliinide" busside omanikud tahavad KA sõita ekspressliine? Nii
saabki selgeks, et Saarpuu muretseb eelkõige ja ainult priske noosi
äralibisemise pärast. Mitte riigi, majanduse, reisijate ega millegi muu
pärast! Lõppkokkuvõttes tasub vaid rõõmus olla, et liinilubade komisjon
otsustas nii nagu otsustas. Sest muidu olnuks Saarpuu ja teiste bussid
veel tühjemad. Mis sest et täituvus ehk iga reisija on oluline
ellujäämisel, nagu Saarpuu ise ütles.....
"Selleks, et inimene loobuks auto kasutamisest ja valiks ühissõiduki, tuleb teha palju aeganõudvat turundustööd".
Tulebki. Ainult et kui lähteülesanne ja arusaamad on valed, siis
turundustöö on pigem kulu kui tulu allikas.Guugeldasin "Hannes Saarpuu
Pargi ja Sõida". Mitte ühtegi arvamust välja ei tulnud, põhjalikust
arvamusartiklist rääkimata. Äkki võtta kätte ja uurida, kuidas
Põltsamaa, Märjamaa jt kantide inimesed tuleks autoga suure maantee
äärde ja istuks koos, HULGI, seal peatuvasse Lux Exspressi? Või on 100%
kindel, et bussidesse tullakse vaid Tartus ja Tallinnas? Huvitav, miks
küll mujal ei soovita autost bussi tulla? Äkki selle pärast, et bussid
SEAL EI PEATU? Või selle pärast, et bussid ja rongid pole omavahel
seotud ja Tartust Keilasse saab enam-vähem mugavalt vaid rongiga? Või
selle pärast, et turundustöö kõrval on uurimustööd tagaplaanile jäänud?
Või selle pärast, et Annelinnast on ebamugav bussile saada? Või selle
pärast, et Märjamaa inimene on juba "ära rikutud" ja sunnitud valima
auto?
Hea ühistranspordi saab ainult siis kui märgatakse inimest.
Kindlasti peaks aga turundused-uurimused keskenduma paljudele teistelegi
nüanssidele. Kasvõi busside ootetingimustele. Kas pildil olev on
bussijaam?
2 comments:
Tänud, Anonüümus!
Ekspressliinid peaks kindlasti jääma. Praegused "nippliinid" 7-8 peatusega tähendavad ka seda, et enamus neist ei peatugi, sest peatused graafikusse lükatud vaid linnukese pärast. Nii et loomulikult jääksid ekspressid, nende osakaal teistega võrreldes ei tohika aga nii suur olla.***************************************************************
Thursday, May 12, 2016
100 000!
Märkamatult on täis saanud 100 000 blogi külastust. Aitäh Teile, head lugejad ja kaasteelised! Kõike paremaks muuta saame me kõik vaid üheskoos, olles üksteisele olemas ja toeks!Loodan aktiivset kaasalöömist teemade kommenteerimisel!******************************************************************Thursday, May 19, 2016
Rattad või autod.
Vaade ühes ja teise suunas.
Hiljuti tuli IRL-i poliitik Tõnis Palts lagedale mõttevälgatusega, et isiklik auto on kiireim ja parim ühistranspordivahend. Ma siis kommenteeriksin seda väidet omalt poolt kahe fotoga, mis tehtud tipptunni ajal Pärnu mnt. - Tondi ristmikul 10. mail 2016.
Sven Soiver No nagu näha, on ka buss sealsamas järjekorras, seega auto on parem ja kiirem jah.
Jube Juss Selle annab lahendada bussiraja pikendamisega.
Sven Soiver Juhul, kui buss alati ja kohe tuleb. Me räägime siin ju sihtpunktist sihtpunkti jõudmisest - kui kiiresti bussi peatusest peatusesse jõuab, on vaid osa teemast.
Jube Juss Kui bussirada pikendada nõnda, et Kalevi P&R parklast oleks bussil vaba tulek, siis oleks ilmselt kiireim lahendus bussi-eraauto kombo. Või eraauto-ratta komboSven Soiver Oleneb kuhu minna tahad ja kust tulek. Bussil peaks sealt olema vaba minek igale poole kesklinnas ja ümbruses Kristiinest ja Pelgulinnast ja seda Ülemisteni välja. Ja iga see liin peaks sõitma minimaalselt 5-6 minutilise intervalliga.
Ain Kendra Kalevi PR parkla on tänagi suht hästi kasutuses. Suuremat on vajaJube Juss Ei vaidle vastu.Sven Soiver Juss ilmselt kirjutas sellesest mahust, et sealset ummikut likvideerida. See P+R parkla seal on nii väike, et selle kasutab ära ka sealkandis töötav inimene.Ain Kendra ehk siis park with no ride. Sama nagu shock without therapyJube Juss Ummikut likvideerida otseselt pole tarvis, sel juhul läevad P&R parkla kliendid taas liiklusesse, aga sellist lõtku, mis annaks rohkem võimalust neile, kel tarvis mujale liikuda, kuid mööda seda radaAin Kendra Siit tekibki uute liiklusplaneerijate point - UMMIKUT LIKVIDEERIDA POLE TARVIS. Ummik on igati tervislik (närvid, heitgaasid) nagu on tervislik ka stress. Ainult tugevamad jäävad ellu.,Jube Juss No aga kuidas sa teda likvideerid, kui ruum on lõplik, aga uute liiklejate pealetulek mitte? St juhul kui me räägime eratranspordist.Jube Juss Küll on aga hulgaliselt võimalusi selles mitte istudaAin Kendra Uute liiklejate pealetulekule paneb Statistikaameti andmetel piiri negatiivne iive. Kui just IRL oma 2 miljoni saavutamise sildi all moslemeid aktiivselt sisse ei too (ja neile autosid ei kingi)Jube Juss No sel juhul pole ju ka vaja ummikutega tegeledaAin Kendra sest IRL reiting näitab et nad enam mäkkegi ronida ei saa
Margus Vain Tipptunnil on eriti hea kasutada sõiduabi rakendust Waze...See hoiab teid ummikutest eemale.Ülo Mälgand Aga räägime trammist ka. Kuna ma ei saa kommentaari alla videot lisada, panen selle eraldi teemana.
Sven Soiver Oleneb kus töökohad ja kus kodu ja mis peatusi vahepeal teha ning kas autos on ka vaja töökõnesid teha. Kui tramm sõidab tööjuurest minema, ootab poe juures ja sõidab siis koju ning seal teisi inimesi pole, et saaks asju ka samal ajal ajada, siis võib ta jah kiirem ja parem olla.
Neeme Sihv Eks ikka inimene tuleb trammile siis, kui ta poest välja tuleb. Et ehk tramm tuleb tihedalt. Paljudele kulub ka suitsutund ära....
Kirjuta vastus...
Andres Lepp Liikuvat autot juhtides on töökõnede tegemine ju keelatud. Aga kui ta seisab, nagu pildil, siis lase käia smile emotikon Trammis võib isegi sms-e ja meile toksida, ilma, et ohtu tekiksSven Soiver Handsfreega ikka võib. Aga mõnikord on jah ummikute puudumine isegi miinus, ükspäev oli hädasti vaja vaadata aadressi sõnumitest, kuhu ma sõitma üldse pean - ja ei ühtegi ummikut ega punast. Lõpuks pidin parkima tee äärde korraks.Andres Lepp handsfree on ainult nõrkadele smile emotikonNeeme Sihv Vastupidi, handsfree on tugevatele. Mobiiliga roolis rääkimine näitab taset, õigemini selle puudumist. Ja paraku, uuringu järgi tuleb välja, et neid inimesi on meil ikka tublisti.
Kadri Koppel täpselt sama moodi saab ju handsfreed kasutada ka trammis töök6nede tegemiseks smile emotikon. Elame maailmas kus suur hulk inimesi töötab jagatud kontorites, kohvikust jne - m6te, et töök6ned ja yhistransport omavahel ei sobi on kuidagi väga ajast ja arust. Kindlasti on ka väga privaatseid k6nesid, kuid nende jaoks valitakse ju ka kontoris tavasliselt vaikne nurk.Margus Vain Äkki lubaks mobiiliga roolis rääkida vaid naistel, sest neil olevat mingi uuringu järgi suurem oskus kui meestel teha mitut tööd üheaegselt.Olavi Hiiemäe Kui ÜT peatus on kohe kodu või poe või töökoha või juuksuri või ... kõrval ja sa ei pea tegema ümberistumisi jne. Kui ajakulu juurde arvestada ka kodust või töölt busiipeatustesse minekud ja ooteajad, siis on Paltsul kindlasti õigus. Näiteks võtab Kristiinest Balti jaama või bussijaama jõudmiseks ÜT-ga sama aeg, mis jalgsi minekuga... Autoga vähemalt 6 x kiirem! Probleem ei seisne mitte autokasutajates vaid Tallinna ÜT süsteemis/süsteemituses!
Neeme Sihv Kristiinest Balti jaama läheb rongiga vaevalt 4 minutit. Ja kui Tõnise erakond oleks oma lubaduse täitnud, olnuks Kristiines veelgi tihedam sõiuplaan. Rääkimata sellest, et bussijaam pidanuks olema Balti jaamas või Ülemistel.
Kaido Kärner Neeme Sihv neli minutit? ot, kuitihti need rongid meil käivadki?Neeme Sihv 4 minutit sõiduaega täpsemalt 3.. Keskuses käies ikka vaadatakse, mis kell jaama minna. Kohati on rongide vahe vaid 10 min. Võinuks olla kohati veelgi vähem.Kaido Kärner Neeme Sihv hmm .. niiv2he kui mina sellises keskuses k2in, ma ajan oma asja seal 2ra niikiiresti kui saab, ja kasin minema .. rongiaeg on kyll viimane, mille j2rgi joosta .. v6imalik muidugi, et olen lootusetult rikutudNeeme Sihv Lootust ei tohi kaotada. Käin ka suht harva, aga arvestan rahulikult rongini jäävat aega. Pealegi, parema meelega käin Nõmme turul näiteks. Autoga tuleks sealt tipptunnil jaama vist pool tundi, rongiga aga lipsti. Kõik sõltub muidugi asukohast ja paljust muustKaido Kärner Neeme Sihv >> parema meelega käin Nõmme turul näiteks <<-- noh, parema meelega ma m2ngiks s6pradega kaarte v6i limpsiks 6lut v6i ajaks liblikaid taga. vahel on mingis kohas lihtsalt vaja käia ...Neeme Sihv ust sellest ma räägingi, et kõik sõltub asjaoludest. Kusjuures võimalusel lähen liblikaid taga ajama rongiga ja ka siis kui liblikad kõhus..... Kui aga rongi sinna ei lähe, siis ehk valin auto. Või hoopis jalgratta. Milelga sõites arvestan alati autojuhtidega. Kuid tänu mulle saab hea Tõnis paremini linnas sõita ja mul pole sellest üldse kahju. Kuigi muidugi tahan ise ka rattaga mõnusasti sõita. Kõik tänavad, mille remont plaanis, tuleks üksipulgi läbi "seedida" ja teha parim. Mitte nii, et eelistatakse jalakäijat või autojuhti ainult.
Olavi Hiiemäe Neeme näide nö. tüüpiline loogika viga, mida ka paljud transpordiplaneerijad ja ametnikudki nähtavasti teevad, et arvestavad vaid puhtalt transpordivahendi sõiduaega ja nii muutubki kõik väga "ilusaks" - kõigest 4 min sõiduaega. See 4 min on siis, kui astud bussi või rongi. Paraku on tegelikkus pisut teine - bussini või rongini peab ka kuidagi moodi jõudma... Arvestada tuleb täis tee läbimise aega, aega mis kulub punktist A punkti B jõudmiseks. Kui punktist A (Kristiine linnaosa), kus asub ka auto, punkti B (nt Balti jaama lähedal asuv asutus) jõudmiseks kulub isegi tipptunnil ca 7-10 min, siis ÜT-ga peab arvestama vähemalt: 10 min jalutamist punktist A- bussipeatusesse/rongijaama, kuni 5 min bussi/rongi ooteaeg, 4-5 min reaalset sõiduaega, bussiga minnes on vajalik vähemalt üks ümberistumine (taas ooteaeg), seejärel 15-20 min jalgsi punkti B. Seega, 10 min autosõidu asemel vähemalt 45-55 min ÜT naudinguid... Ja Kristiine linnaosa ei ole just kõige halvema ÜT võrgustikuga linnosa. Aga juhtub veel vihma sadama ja sul vajadus ülikonnas liikumiseks või vajadus raskemate pakkide kandmiseks olema, muutub ÜT kasutamine veelgi "nauditavamaks". Teiseks oluliseks teemaks on see sõltumatus, mis kaasneb autokasutusega, et lähen siis, kui minul võimalus ja vajadus on, mitte ei sõltu kellegi kolmanda teguri graafikuajast... Praegused 20 min pausid busside sõidugraafikutes on ikka liiga pikad. Selle ajaga läbib 2 km jala. Rongide puhul on vahed veelgi pikemad!Neeme Sihv Siin mainiti ühistranspordi ja jalamineku aega. Sp täsustasingi, et rongiga kulub vaid 3 min, keskuse uksest peatusesse veel ehk 4, kokku 7-8 minutit. Kristiine linnaosa on muidugi teine asi, kõik sõltub asukohast ja seda olen ma alatui rõhutanud. Enam...Kuva rohkemNeeme Sihv Kui see ühistranspordiga sõitmine nii vilets oleks, siis keegi ei sõidakski. Aga sõidetakse ja mitte vähe. Muidugi oleks Tallinnal veel palju ära teha.ÜT on Tallinnas ühelt poolt süsteemitu ning teisalt endiselt eelisarendamata, ehkki bussiradasid vahepeal ju maha jooniti ning mingi tulemus sel ka oli. Aga mis kasu on bussiradadest vaid ühes suunas? Näiteks seesama Pärnu mnt. viadukti kant omab bussirada vaid südalinna siseneval suunal. Vastassuunas toimub tipptunnil busside vennastumine muu ummikuga. Selline jamps muudabki ühistranspordi sisuliselt kasutuskõlbmatuks. Keegi ametimees vist sai ülesandeks bussirajad asfaldile joonistada, aga kuhu täpselt ning milleks polnud oluline. Tehtud.
Ain Kendra Kusjuures, telliti isegi töö et kuhu bussiradu vaja on. Kuid rajad märgiti maha enne veel kui töö vahearuanne esitatud sai.
Ülo Mälgand like emotikonNeeme Sihv Haha, tase! Küllap autoihalejad tegid "kiire töö"!Ylle Kruuse Üks asi on mingi vahemaa läbimise kiirus. Teine asi tegelik kohale jõudmise aeg.
Tõin hiljuti näite, et 2 inimest, üks autoga teine jala.
Alguspunkt on Kadriorg. Lõppsiht Vabaduse väljak, Linnavalitsuse hoone. Jala e ühistranspordiga liikuja jõuab Vabaduse platsi varem, kui autoga liikleja. Autoga jõuab küll vabakani kiiremini, aga leida parkimiskoht ja siis võimalikust parkimiskohast jala sihtkohta, Linnavalitsusse, on ajaliselt pikem teekond.
Ülo Mälgand Parkimine on ilmselt paljude autokasutajate peamine murelaps südalinna liikumisel. Mina ei üritagi seetõttu oma Vabaduse väljaku lähedasse töökohta autoga liikuda kui selleks puudub äärmiselt mõjuv põhjus. Ajakadu oleks mõttetu ning närvirakud teadupärast ei taastu. Tramm on tänu uuele veeremile siiski tasapisi populaarsemaks muutunud. Kuid ... trammitee renoveerimisel tehti rumalaid vigu ning see renoveerimine näitas ka ära, mil moel linnavalitsejad ühistransporti suhtuvad. Endiselt kehtib arusaam, et tramm-troll-buss on mingid sotsiaalabisüsteemi osad.
Tõnis Palts Lugupeetud Ülo, demagoogia algab Teie poolt! Mingil juhul ma ei öelnud, et kiireim! Ma ei viitsi otsida seda sõnastust, aga privaatauto on kõige rohkem vaba inimese individualismiga, privaatsusega ja mugavusega samastuv liikumisvahend üldjuhul Tallinnas. Ja muide ma arvan, et üldjuhul ka kiireim konkreetsest uksest konkreetse ukseni jõudmiseks. Ühiskondlikku transporti tuleb arendada. Ja ma näen siin väga suuri kasutamata ressursse. Aga ühistransporti ei tohi arendada privaatautodega liiklejate vägistamise läbi.Ülo Mälgand Üks asi, milles ma üsna sama meelt olen (ja neid on siin kindlasti teisigi) - Tallinna kikilipsusõlme transiidina läbiv autodevoog tuleks tunneli või mingi muu lahendusega südalinnast märkamatult läbi juhtida. Selles mõttes ei oleks tunneli ehitamine ka kõige kallimate lahenduste korral sugugi mingi raiskamine ning eurorahade toel oleks midagi juba ammu tulnud ette võtta. Lõppkokkuvõttes saaks ju linnasüda inimliku ilme ning need, kel vaja liikuda, saavad liigutud. Aga seda muidugi tingimusega, et keskus muudetakse jalakäijate ning rattaga liiklejate pärusmaaks ning peale elektritranspordi pole sinna millelgi muul asja.Neeme Sihv Mitte ainult, ka jalakäijat ei tohi vägistada! Soo jm väiksemad tänavad näitavad ära, et saab küll tagada linnakeskkonda, kus saab sõbralikult koos liigelda. Ning ei ummistu seal rohkem midagi, kuigi ka üks rada vähem on. Ja kui kõik Tallinna tänavad, kus rohkem kui üks rada, teha selliseks, et ühistranspordil oleks OMA rada, saaks ka väga edukalt sõidetud. Sest siis tyuldaks rohkem ühistranspordiga ja autosõitjal oleks seeläbi rohkem ruumi.Kadri Koppel Kysimus Tallinnas on liikumisviiside tasakaalus mis täna puudub. Kuna linna on viimased 20 aastat arendatud väga autoliiklust soosivalt, siis paraku saab seda tasakaalu tekitada yheselt eelistades yhistranspordi ja rattateede arendamisega ning panna pausile individuaalauto infrastruktuuri arendamine. Tegeleda tuleb yhiskondlike hoiakutega. Auto nägemine vabaduse ja edu symbolina on yleminekuyhiskonna tunnus, seda ei saa kellelegi pahaks panna. Aga individuaalauto ei ole arenenud riikide tuleviku transport.
Tõnis Palts Lugupeetud Kadri Koppel, ärge sildistage. On tavaline vastik Eesti ilm. Üks Viimsi perekond istub hommikul ilusasti autosse hommkul oma maja eest (kust bussi peatusse on 2km). Tee peal pannakse lapsed koolimaja ees maha. Emme annab lastele kenasti musi kaasa. Siis paneb mees kuskil kesklinna offices naise töökoha ukse ees maha (kust bussipeatusteni on 1 km). Mees sõidab oma suure officei hoone keldri parklasse, kohendab lipsu ja läheb töölaua taha. Mees käib veel sõprade enne tööpäeva sõpradega teises linna servas korvpalli mängimas, siis käib pesumajas särkidega sehkendamas. Lapsed on vahepeal naabrinaise poolt juba koolist koos naabrite lastega koju toimetatud. Mees nopib naise oma auto peale on tipptund. Aga autos on mõnus arutada möödunud päeva üle ja teha plaane, rääkida pere asjadest ja muust. Tee peal peatutakse koos Selveri juures. Ostetatakse toitu ja majapidamisasju. jne jne jne. Teate lugupeetud Kadri Koppel, see ühiskondlike hoiakute muutmine on Orwelli 1984lik.Neeme Sihv On ilus hommik( Viimsis, Kalamajas, Lasnamäel vm.) Mees sõidab tööle ja naist kaasa ei võta, sest tööaja algused ja kohad on äärmiselt erinevad. Seega läheb naine bussile (või trammile?) võttes kaasa ka lapsed. (Või võtab teise auto?) Sest lastelegi on kasulik natuke jala käia, peatusest koolini. Õhtul tulevad lapsed koju esimesena, seejärel naine, kes külastab kohalikku poodi. Mees saabub, naine valmis teinud tee ja pakub kõrvale ka tüki kooki, isetehtud õunakooki. tal oli aega seda teha, sest meest oodates oleks temagi hiljem koju jõudnud. ..... Nii võib vaadata asju väga mitut pidi, kõik oleneb olukorrast ja inimestest. Kadril aga õigus, aastakümneid on mõeldud ainult autoliiklusele, ühistransport ja jalakäijad on tahaplaanile jäänud, ratturitest rääkimata. Kuigi, rattateid juba natuke on.Jube Juss On tavaline vastik (ilus, keskmine, vahet pole) ilm Eestis. Üks Viimsi perekond istub hommikul ilusasti autosse oma maja ees. Pereisa on juba kergelt närvis, kuna lapsed ei suuda taas end kiiresti liigutada ja 5 mintsa hilisem start tähendab, et tippmass on juba teel ja ummik vältimatu. Laste kooli juures maha panek on närve sööv nagu alati – mida kuradit need teised vanemad oma lapsi autotega vedama peavad, kurat siin pole niisamagi sõiduruumi ja siis veel need mingid lollid aktivistid, kes tahavad, et kool võtaks hommikuste kooliesiste troppidega midagi ette. Nagu arvata oli, siis uimerdamine maksab kätte – passimine Russalka juures. Mis kuradi õigusega meie, autojuhtide arvelt terve üks rada on ühistranspordile eraldatud! Naine hilineb ja näägutab, pekki küll, läinud siis oma autoga, ega see iluasjaks ostetud. Üksi minnes oleks juba ammu tööl!
Päeval koosolekul heliseb äkki telefon, naine teisel pool: "Kuule, naabril tuli midagi vahele ja ta ei saa lapsi Nõmmele trenni viia, mina ka ei saa, kas sa saad?". Pereisa kiristab hambaid, palub koosoleku katkestada, pole midagi parata.
Selle tööpäeva võib korstnasse kirjutada, lapsed trennist tagasi ka vaja tuua, seega on mõtetu vahepeal kontorisse tagasi minna. Enda trenn tuleb unustada, kuna kogu porukas on tarvis koju tagasi saada. Lastel on kõhud tühjad, poes veel sabas passida – tžiisõs – hüppame McDonaldist läbi ja koju.Kadri Koppel Tänan kõiki kirjutajaid nende meelelahutavate lugude eest! Ja kindlasti on olemas ka selliseid toredaid reaalsuspilte, mida kirjeldab Tõnis. Selle Orwelli 1984 väitega on mul aga paraku võimatu nõustuda, sest kaasaja linnada väljakutset liikuda individuaalautode sõltuvusest eemale tingivad palju suuremad ja olulisemad protsessid kui ühe grupi soov teistele mingit tüüpi mõtlemist peale suruda. Linnade üks olulisemaid eesmärke kõikjal maailmas peaks olema suurema ühiskondliku sidususe soodustamine ja siinkohal annab palju ära teha just läbi nutika linnaplaneerimise. Lihtsalt huvitava fakti ja kaudselt haakuva paralleelina lisan, et Göteborgis (linnas kus elan) hakatakse sügisel ehitama esimest korterihoonet (ca 15 minutilise rattasõidu kaugusel keskklinnast), kuhu ei planeerita mitte ainsatki isikliku auto parkimiskohta. Küll on aga hoone elanikel võimalik kasutada jagatavaid elektriautosid ja el-jalgrattaid. Huvi majja korter soetada on registreerinud 3 korda rohkem soovijaid, kui majas kortereid.Tõnis Palts Lugupeetud Kadri Koppel, loomulikult tuleb ühiskondlikku transporti arendada ja jalakäijate alasid laiendada. Aga, neid asju ei tohi teha privaatautode arvelt. Näiteks praegu see Narva maante sõiduautodele kitsendamine. See oleks hea mõte, kui Reidi tee oleks tunnelisse viidud varem. Ja samuti oleks Rävala puiestee läbi murtud Pärnu maanteele. Ja tasuta ühistranspordi asemel oleks liine tihendatud 30 milj eest aastas jne jne. Just see oleks tasakaalustatud arendamine. Ma ei ole sellega nõus, et linna on arendatud sõiduautode tarvis. Tegelikult ju sõiduautodega sõitjatele on suuremad probleemid kui jalakäijatel. Lihtsalt lollilt on arendatud.
Laura Remmelgas Tõnise kirjeldus pärineks justkui mõnest elustiili müüvast autoreklaamist, kus päike paistab, tuul lehvib juustes ja ummikuid ei eksisteeri. Tunda on ka kerget 50ndate hõngu, aga noh, naisel on lubatud isegi tööl käia. Küll väiksemas ja vähem tähtsas kontoris kui lipsuga mehel. Rääkides aga linnadest, siis võiksime neidki õppida nägema elukeskkonnana, kus lapsed saavad iseseisvalt kooli ja trenni liikuda ning ka naine ei sõltu mehe või naabri liikumisest. Olles ka ise lapsevanem on minu peamine soov, et lapsel oleks turvaline iseseisvalt liikuda ning linnad oleksid inspireerivad ja pakuksid ka head elukeskkonda. Paljud linnad on selle tee juba läbi käinud ning tegelevad nüüd tagajärgedega. Millegi pärast oleme aga siin jätkuvalt kindlad, et meie 90ndate maailamapilt on ikka see, mis pädeb. Millest küll selline enesekindlus?Tõnis Palts Lugupeetud Laura Remmelgas, Tallinnas ei ole ummikud mitte mingi probleem. Heas autos on ummik lausa nauding. Teie soovid ei lähtu inimese tegelikust omadusest liikuda privaatsuse poole. Selle väljendusteks on madalatihedisega asustus ja privaatautod. Üks võimendab sealjuures teist.Jube Juss Seega teema maas, kogu see Russalka teema on jura, tegelikult käiakse seal spetsiaalselt istumas. Huh.Tõnis Palts Lugupeetud Jube Juss, kust selline järeldus. Minu arvates on see Reidi tee protest väga asjalik. minu arvates ka tavaline tänav ruumiliselt lõhub tervikliku juurdepääsu merele. Ainus lahendus on seal 2plus 2 tunnel Russalkast Norde tsentrumini.Jube Juss Järeldus sealt – heas autos on ummik lausa nauding.
Aga tunnel Norde tsentrumini – mis nad seal pihta hakkavad?
Kaur Virunurm "Heas autos on ummik lausa nauding." -- tõesti tõesti. See seisukoht lahendab praktiliselt kõik probleemid ühe ropsuga.Kaur Virunurm Aga siin on nüüd väärtuskonflikt, mida ei lahenda Facebook ega ükski avalik vaidlus.
"Valglinnastumine on inimõigus"
vs
"Pääs merele on inimõigus".
Neid arvamusi ei lepita mitte miski.
Siin kompromissi leidmine on linna arhitekti, planeerijate ja linnapea asi. Kuniks nemad otsust ei tee, võime me siin Facebookis oma elustiilide üle vaielda elu lõpuni.Tõnis Palts Lugupeetud Kaur, palun ärge lahmige. Valglinnastumine ei ole mitte inimõigus, vaid tuleneb meie kultuuriruumis inimese privaatsusele, individualismile ja paarisuhtele tulenevast olemusest. Sama ka privaatautode kasutamine.Jube Juss Tõnis, Kaur tahtis ilmselt öelda umbes midagi sellist, et "valglinnastumine tuleneb meie kultuuriruumis inimese privaatsusele, individualismile ja paarisuhtele tulenevast olemusest" ja "pääs merele tuleneb meie kultuuriruumis inimese privaatsusele, indivisualismile ja paarisuhtele tulenevast olemusest" ja nende kahe vahel on väärtuskonflikt.Neeme Sihv 7 päeva järelvaadatav ja kui aus olla, siis ma enam kindlasti ei arva, et meil jalakäija-ratturi-ühistransportdi jm jaoks Tallinnas tehtaks midagi autosõitjate arvelt. Autotööstuste lobi ja pagan teab kelle veel, võib olla vaid "arengu" taga. http://etv2.err.ee/.../keskkonnakuu-rattad-voi-autod...
Kaur Virunurm Tõnis, ma ju ei lahmi.
Kui inimese privaatsus on nii tähtis, et oma maja (ja oma autot) tuleb pidada normiks, siis see tähendabki valglinna.
Päris-linnad koosnevad inimestest, kelle väärtused on teistsugused. Kes ohverdavad osa privaatsust tihedamalt koos elamisest tulevate hüvede nimel.
Valglinn vs tihe-linn ei ole vastandumine skaalal hea-halb, vaid eraldatus-sotsiaalsus.
Ühiskonnas on mõlemat sorti inimesi ja mõlema sordi vajadused tuleb mingil määral (aga mitte täiel määral!!!!) ära lahendada. See, kuhu tõmmata piir - kas rohkem äärelinna või rohkem tihelinna -, on linna juhtide otsus.Ülo Mälgand Igasugustele valglinnastujatele, kes ummistavad ning saastavad oma privaatsõidukiga linnas elajate eluruumi tuleb maksud peale panna, nagu paljudes linnades seda juba ammu tehtud on. Elementaarne. Siis vähemalt kompenseeritakse mingil määral enda poolt tekitatud kahju. Kuniks maksuraha läheb rohkem asfaldiruutmeetritsse kui ühistransporti või rohelisse linnakeskkonda, seniks on tasakaal paigast ära. Miks eraautoomanikud on viimase 25 aasta jooksul vahetanud välja juba oma 6 põlvkonda sõiduvahendeid, uute trammide ostmiseks linnal aga kuidagi raha pole olnud? Järelikult on kogu riigi maksusüsteemis või eelarvepoliitikas jämedad vead. 4 trammiliinile pole poole sajandi jooksul suudetud suurt midagi juurde ehitada, ehkki vajadus on suur. Isegi 4. liini pikendus jäi ikka endiselt poolikuks ja tulevikufinantseeringuid ootama. Nüüd saadi mingi summa CO2 kvoodi müügist, mida võib käsitleda ka kui eurotoetust. 20 uut CAF trammi on saabunud, 2 viimast neist seisavad tuimalt jõude depooseinte vahel, nende asemel künnavad endiselt tänavatel vanad kolisevad akendega prügikonteinerid. Kelle või mille jaoks neid uusi seal seismas hoitakse? Kuidas on võimalik, et linnal endal pole 25 aasta jooksul tekkinud jõudlust uusi tramme ja trolle soetada? Trollide hävitamine käib juba kümmekond aastat. See kõik on autoliikluse doteerimise poliitika. Nüüd saime Tõnis Paltsi vahendusel teada, et nii on mugavam. Makske see mugavus kinni ka, mitte nii, et linnakodanik maksab päevast päeva linnakülaliste arveid.Neeme Sihv MINISTEERIUMID-RIIGIASUTUSED JA POLIITIKUD LINNAST VÄLJA! Tegelikult ka. Mida rohkem, ma kunagise poolnaljatamisi tehtud ettepaneku peale mõtlen, seda rohkem tuleneb sellega seonduvaid kasulikke lükkeid. Ummikud kaovad Tallinnast kui võluväel, koos rattateede laienemisega. Kõik see värk tuleb viia Kesk_Eesti sõlmpunkti, kuhu on autotee ja hea ühistranspordiühendus. Ning seal ehitada enamuses KÕRGHOONED, et ei peaks kuhugi kaugele astuma. Või siis autoga sõitma. Kaasaegsete lahendustega null-majad, innovatiivsed ttänavalahendused jm. K. a. elamuehituses. Kolivadki paljud Tallinnast minema ning maale tuleb tööd-leiba jamaksumaksjaid. Elu maale tagasi!!!Ülo Mälgand See sõna võis olla ka parim või tõhusam või mida iganes. Kõik see ei muuda olematuks tõsiasja, et teatud kellaaegadel ei liigu ei autod ega bussid. Seda ma oma fotode ja videoga tahtsin ka tõestada.
Ülo Mälgand No võtame seda pigem nii, et tegin poliitik Tõnis Paltsile tasuta reklaami ... pacman emotikon Tegu on ju tõsise problemaatikaga, mis kõige otsesemalt mõjutab meid kõiki. Seega igati kiiduväärt kui mõnedki mõtted selgemaks räägitakse.
Andres Sallo Eraautoga linnasüdamesse sõit peaks olema luksus. Aga linn peaks võimaldama transiitiAin Kendra vahet pole kas eraauto, ametiauto või taksoAndres Sallo Linn jalakäijatele. Muuseum. KõrtsMadle Lippus sürr on see, et juba aastaid toimub vanalinnapäevadel umbes samateemaline konverents, rääkisin ise ka ühel neist paar aastat tagasi. Seekord toimub see õnneks Katariina kirikus, kuhu loodetavasti jõuab ka rohkem inimesi, muidu on ruumiks ikka olnud Hopneri maja kolmanda korruse nurgatagune saal.*****************************Ülihea dok!Järelvaadatav mõned päevad.http://etv2.err.ee/v/haridussaated/dokfilmid/keskkonnakuu/saated/81c39f13-2c33-4811-af34-fa28584ff8ff/keskkonnakuu-rattad-voi-autod-bikes-vs-cars-rootsi-2015
Laiu kõnniteid vajame ka selleks, et noored saaks ohutumalt natuke "ulakamalt" liigelda......
.....või jooksutrenni tegijal oleks rohkem vabadust ja puhtamat õhku.......
....ja rattaga saab minna, kuhu süda kutsub.
jutt kena aga mõtle iga peadus mis on trassi kõrval on isa kulu samas suu hiigel ide (marsatele sobivad need marsuudit ) bussid ei mahu igase kolkase keerudama .... teiseks tõesti turismi bussiga sa võid ise sõida 2.pool tundi hetkel istud bussis ära on tagumik kange juba lüka mingid kolkad juurde ja vaada kui meldiv on istuda eridi kui mingi tüsedam inimene kõrval laiudab ... või elab selja ... võid vaada näiteks mingid nii nimetadud turismi reisi bussi mis sõidab siin neid erinevaid kolkaid läbi võta sõida edasi tagasi selise bussiga vaada kas tervis hiliem koras kui korduvald oled seda teinud /(ma kaldun arvama peale esimest 4tunnist sõidu ei taha saa nii pea enam istuda...) nii et exspress bussid võiks ika piirduda 2/3 peadusega ja väikse sõidu ajaga mite jäädgi lokksuma
Reply