Wednesday, July 17, 2013
...lõppjaamast Rohukülast sammud parvlaevale Regula.
Tulin rongilt ja....
Jah, must huumor. Rongist polnud lõhnagi,aga nauditav ilm vaid suurendas
rõõmu astuda lõpuks üle paarikümne aasta Hiiumaa laevale.
Juhan Parts võiks ka sõita. Või vähemalt lehti lugeda.
Pilte ka siin
Kui Rohukülas ringi vaadata, siis võib veenduda, et mingit projekti ega
uuringut Haapsalu raudtee tarbeks pole vaja. Piisab
taastamisprojektidest.
Ehk isegi võimalikud mingidki kaubaveod?
Reisijateveo poolt aga kõneleb sõnatult juba ainuüksi parkla. Hiidlased
peavad normaalse ühistranspordi puudumisel jätma autosid siia- ja
sinnapoole väina. Miks? Sest hooliv riik, mille üle mitmed poliitikud
uhked, ei ole suutnud mõista oma riiki ja rahvast väga pikka aega.
Siinkandis vähemalt 17 aastat.
Kardan, et rongiliikluse käivitamisel ei saa mõeldagi vaid
kahevagunilistest elektriStadleritest, sest ajuti võib juba Rohuküla ja
Haapsalu ise rongi täis lüüa. Otse loomulikult aitaks see muuta
kasumlikumaks ka Hiiumaa enda bussiliiklust.
Tänud hiidlastele hea vastuvõtu eest! Ja juba sadamas kohtasin HRT
sõpru, milleüle oli eriti soe tunne. Üldse väga palju sooviti
rongiliiklust "väga taastada".
Ning tänud neile, kes liikumise sinna, kohapeal ja tagasi hõlpsaks
tegid. Tänud ka mõnede piltide eest, mis annavad siia täiendava
väärtuse.
Regulaga oli mõnus sõita.
Et ma meresõitu eriti ei kannata, siis tellisin
Meri imeilus, vahepeal suhtlesin teiste Hiiumaale sõitjatega ja nagu ikka, andis seegi väärtuslikku infot.
Esimene nähtud tuulik. Kärdlasse põikasin ka, aga kuskilt loetud info
käsitöölaada kohta valmistas pettumuse. Sest tükk aega enne lubatud
lõppaega oli juba plats tühi.
Ei läinud ka vaatama, kas Kärdla Bussijaam Edasi areneb. Sest nii viskas
kord keegi hiidlane nalja mu konto nime kohta. Tegemist oli küll rohkem
ebasobiva naljaga, aga ega`s ma pea selle peale viha pidama.
Pahatahtlik irvitamine jäägu ikka selle inimese südametunnistusele. Ja
kuigi öeldakse, et tilk tõrva võib rikkuda meepoti, siis Hiiumaal
tundsin, et headus ehk mesi võib hoopiski tugevamaks osutuda....
Kärdlas ringivaatamise jätan aga tulevikuks. Muidugi loodan, et see peagi juhtuda võib...
Soera Talumuuseum. Avatud vist iga päev.
Ehk peaks alkoholismivastases võitluses kasutama väikevankrit? Millega
hiiu naine oma mehe kõrtsist koju tõi, pea üle ääre rippumas. (Sest
jalanõusid ei saanud kulutada).
Soera Talumuuseum oli vägagi nauditav. Ja pole midagi öelda, selliste
asjade säilitamine väga tänuväärt! Ei saa ju matta oma esivanemate
pärandust kuhugi tagakambrisse. Oleks uhke kui võimalikult palju
vanavara jõuaks sellistesse muuseumidesse!
Anti kena ülevaade paljudest asjadest ning pakuti ka...
...ülimaitsvat kala. Ma ei soovita kellelgi sellest kohast peatumata
mööda sõita. Kunagi väga ammu käisin Hiiumaal ja tookord ühes esimestest
kohvikutest võtsin suitsutuulehaugi ja hiiu õlut. Soovitati küll
kaasagi võtta, aga kuna õlut tarbin mõõdukalt, siis seda vajalikuks ei
pidanud. Hiljem, teisel pool metsa alles tekkis arusaam kui hea asjaga
oli tegemist ja olin peaaegu valmis öösel läbi metsa tagasi minema....
See juhtus kuskil Hellamaa-Kuri kandis, enam täpselt ei mäleta.
Nii et võtke, et mitte pärast kahetseda...
Vahel imestan, et tihti annetatakse suuri summasid näiteks kirikutele
või parteidele, aga pole eriti kuulnud, et annetataks omamaise ajaloo
säilitamiseks!? Ehk peaksime oma mõttemaailma veidi kohendama ja leidma,
et oleme kõik võlgu just oma esivanematele? Kelleta meid siin ju
poleks? Sama mõte tekkis mul ka R. Tobiase majamuuseumi juures, kui
nägin, et hoone vajab toetust. Oleksin seda ka teinud, kui muuseum
avatud olnuks. Õnneks aga taastatud veskeid nii Soera muuseumis kui ka
sealsamas R. Tobiase muuseumis, nii et päris lootusetuks olukorda ei saa
pidada.
Taksi tahtis väga sõprust pidada küülikutega. Aga kuulukse, et nii mõnigi küülikupoeg ootab uut peremees või -naist...
Leib, soolakristallidega või, kala ja kurk olid niiii head, et ma
lihtsalt läksin ja ostsin ise juurde. Ja hea tunne oli sellise asja eest
maksta, olgu siis pilet või lisavõileib! Te ei kujutagi ette KUI nämma
see oli...
Noh, paljud hiidlased kindlasti kujutavad, aga enamuse mandriinimeste
jaoks selliselt tehtud hõrgutis ei pruugigi tuttav olla. Pean silmas
just nii valmistatult.
Plaan oli minna ka Tahkunasse, kuid tahtsin sinna sõita Lehtma nina
kaudu. Kahjuks pidavat Lehtma ja Tahkuna vaheline tee remondis olema
(sain aru, et vana kõvakattega tee viiakse taas kruusa all, ei tea, kas
see õige info, aga see oleks ju küll siis vähikäik!?), seetõttu pidin
otsa ümber pöörama. teist korda suurelt teelt aga kõrvale põikama ei
hakanud.
Kas ei peaks info suletud teelõikude kohta siiski varem juba üleval
olema? Näiteks juba enne Tahkunasse või Lehtmasse pööramist? Poleks
eriti kulukas asi, kuid äärmiselt vajalik. Nii et Hiiu Maavalitsusel on,
millele mõelda.
Hiiumaaeiffel oli muidugi põnev kant. Vaeva kõvasti nähtud ja sealt
ostsin ka lihtsa, kuid sümpaatse küünlajala. On üllatav kui mõnusa
emotsiooni võib anda lihtne koht!
Ja juhin tähelepanu ka sellele, millest varem olen rääkinud. Ongi olemas
Hiiumaal velo ja rolleri rent. Muidugi oleks huvitav teada, kui
aktiivselt seda kasutatakse ning muud teemaga seonduvat.
Vägagi uhked kiiktoolid! Loodetavasti ka väga vastupidavad, kuigi kruviühendustesse väike kahtluseuss, aga mine sa tea....
Torn muidugi tõeline fenomen omaette. Ikka võib kahelda, kas see peab
vastu, kuid teisest küljest tundus tegu olevat päris "kindlustatud"
ehitisega. Üles küll ei lubatud ja ega ma oma teatud kõrgusekartusega
vast kõrgele poleks läinud ka. Samas, ega nii kõrgeid
pildistamisvõimalusi ju väga palju ka ole.
On teatud mõttes naljakas, et riik ei suuda tagada normaalseid
(ühis)peatusi, tihtipeale kohalikud aga teevad midagi väga omanäolist ja
põnevat!? Jah, tuul puhub siit läbi,kuid väga palju tähendab ka
visuaalne nauding. Mis kindlasti paneb ka välisturiste rohkem nägema ja
tagajärjeks loomulikult meeldivam mälestus!
Üldse on vist maalähedasem elu see, mis hoiab pahatahtlikkuse kaugemal.
Ootekodade aknad enamasti terved, graffitit ei märganudki jne. Küllap
hoitakse oma kodu sealkandis hoopis rohkem südames!
Haapsalus kuulsin uuest majutuskohast ja siin see on. Laiendamine ja täiustamine jätkub.
Väike poekene, kus eriti midagi müügil pole, kuid avatud hilisõhtuni ja
vähemalt juua, shokolaadi ning suitsu siit saab. Omanik teinud mõnusa
süsteemi. Kui uks suletud, ei ole vaja helistada, vaid andur annab märku
kliendi olemasolust eeskojas.
Kuulus Reigi kirik.
Pihla talu. Vaikne majutuskoht, kus ka üks vanemaid säilinud tuulikuid
ning lisaks imehea valik imemaitsvaid moose. Porgandi-sidruni, kibuvitsa
jpm. Hind vastuvõetav.
Kõpu Internaatkool.
Ristna Lõunanina.
Metsad lõputud ja laukasood...
Küll aga pean täiesti sobimatuks selliseid õllereklaamiga katteid ja
plastmassist vms mööblit. Mitte kuidagi ei sobi see sarnastesse
kohtadesse. Pole ka Hiiumaal puitu ega roogu vähe, et ei saaks midagi
paremat teha.
Veidi rohkem peaks küll tähelepanu pöörama ohutusele...
Nagu pildid ajaloost... Lausa kujutasin ette kui väga võidi omal ajal näiteks kaugetes kolooniates oodata seda vaadet...
Mulle lapsepõlvest saadik laevad meeldinud ja kuulsatest meresõitjatest sadu raamatuid läbi lugenud.
Õhtusöök ja majutus. Söök väga maitsev ja uni hea! Vaikusest rääkimata...
Ja hommikusöök, mis siiamaani kummitab... Ajab vesistama? Aga seadke siis sammud Hiiumaale!
Kõpu. Rõõmustav, et üle Hiiumaa nähekse vaeva söögikohtadega. Igalpool ei ole küll kohalik toit aukohal, aga küllap arenetakse.
Kui palju on majakas inimeste elusid hoidnud? Ja küll on hea teada, et pahatahtlike valemajakate tegijate päid maha löödi...
Erinevad, kahvel- ja raapurjedega laevu nägin mitmeid. Vedas!
Vanaoja matkarajal.
Hinnad üle Hiiumaa erinevad, kuid mõistlikud.
Kauplus Nurstes.
Muide, hiiumaa jaoks ostsin Hiiumaa Turismikataloogi. Üks suur viga
kaardil oli bussipeatuste puudumine. Sellega peaks küll tulevikus
arvestama.
Sõru pildid Eestimaa Looduseblogis.
Täielik pettumus oli meieomamaius... Ostsin jäätise, mille reklaam ja
selle meloodia iga kord kummitama jääb. Kuid jäätis tehtud....Leedus!
Äärmiselt ebaausad on meie jäätiseärimeeste võtted. Hiljem mingil
jäätisel avastasin, et tehtud lausa Tshehhis! Edaspidi hakkan jälgima
hoolega, sest eestimaise toetamine peaks ikka tähendama oma töötajate
toetamist....
See EI OLE meie oma maius...
Söögikoht Käinas.
Käina kiriku varemed.
Siiski leidus ka tõrvatilk. Minu arvates hea kui infot majutuse jpm
kohta leiab erinevatest paikadest. Ning kindlasti mõjub hästi ka turisti
isiklik arvamus, mis siis mingil moel teisteni jõuab. Käinas majutus
Tondilossi Öömaja. Ust katsudes kuulsin kui selja taga auto peatus ning
meesterahvas küsis: Mis mureks? Selgitasin, et tutvustan majutust ning
sooviks pildistada. Lubaski lahkelt...maja esikülge pildistada. Vaikselt
avaldasin soovi ka tube näha (kasvõi juba selleks, et teada, kas
järgmine kord maksva kliendina tuleksin just siia ööbima). Seepeale "Ei,
mul reklaami küll! Ja varsti tuleb grupp ning toad koristatud!" Andke
andeks, ma tõesti ei teadnud, et vaid kord aastas tube koristatakse,
sest sellisel juhul on tõesti kohutav kui keegi tuleb ja üle läve
astub!
Nii ongi, et ma ei oska midagi selle koha kohta soovitada. Kripeldama
jääb küll, et küllap siis mõnel kõrvus ainult raha kõlin nagu Sid`il
Piraaja Klubis. Ja millegipärast arvan,et see omane siis ka iga kliendi
puhul. Nii et külaline ei pruugi olla oodatud muuks kui papi köhimiseks
Kuigi klient peaks olema oluline....
Seega- ei soovita sisimas seda kohta valida!
Väga vahvad olid aga piimapudelid Käina poes. Praegu kahetsen, et ei
ostnud. Hea oleks lahtise piima järele vahel minna, kohe kodusem tunne.
Üllatavalt vähe torkas silma rattamatkajaid. Arvestades Hiiumaa
pakutavaid võimalusi,olen veendunud, et just rongiliiklus annaks ühe
olulise lisa - tuhandeid rattamatkajaid Lääne- ja Hiiumaal. See pole
emotsionaalne arvamus, nagu mõned üritavad väita. See põhineb nähtavale
pildile üle kogu Eestimaa, kus rongid liiguvad. Näen ju seda
igapäevaselt, pidevad muutused torkavad ikka silma. Ja rattamatkade
populaarsus aina kasvab! Või soovib majandusminister ja paljud teised
väita, et see ei annaks piirkonnale midagi? Tahaks näha-kuulda...
Orjaku.
Lõuna. Kadestamine on lubatud!
Kohapeal külaselts aktiivne ja valmimas kontserdipaik, toimuvad
esinemised ja näitused. Nõudsin selgitust, miks korjanduskarpi ei ole!
Jah, on müük ja loterii, kuid ikkagi! Ostust tagasisaadud üheeurose
loovutasin seemneks. Nõudke korjanduskarpe ja toetage selliseid asju
kasvõi natukene. Andmisrõõm on oluline!
Ja õige pea peaks siin juba kostma Hiiu Folk`i laulud...
Orjaku vaatetorn ja väike matkarada.
Peaks siis olema Punaselg-õgija.
Üle lahe paistis midagi, millest aru ei saanud. Alles arvutis olin
kindel, et tegemist haigrukolooniaga. Loomulik ju, toidubaas käe-jala
juures.
Kadakate vahel suitsuahvenat ja -lesta söömas.
Rudolf Tobiase muuseum oli kahjuks suletud. Kuigi vajaks igapäevast lahtiolekut, piletitulu ja annetusi.
Vetsi tall ja majutus. Äärmiselt sõbralik vastuvõtt, perenaine leidis
aega näidata-rääkida, reklaami vastu polnud midagi, kuigi vahepealsest
kõnest sain aru, et niipea vabu kohti ei ole... Täiesti erinev suhtumine
ühest eelnevast kohast. Ja see valmistab vaid rõõmu ning säilib usk, et
järgmisel korral siia ööbima tulles tore taaskohtumine ees!
Hiiu õlu!
Ja kui uuesti tulen, siis siin ka ööbin.
Hiiumaa muuseum.
Piletihinnad muuseumites täiesti mõistlikud. Jah, mitme koha peale tuleb
kukrut üksjagu kergendada, aga rahata ju hakkama ei saaks. Vahel olen
imestanud kui pari eurot kümne küünega kinni hoitakse. Kas tulemus ehk
muuseumi mittekülastamine on seda väärt?
Kassari puhkekeskus.
Leiger.
Millegipärast meenus Wild Wild West...
Suuremõisa mõisasüda ehk põhikool.
Vabaõhukohvik just suleti...
Hellamaa külaplats. Korralikud matkajad oodatud.
Üks veski seisab tuule käes ja veskitööd ei tehta sääl...
Tänud "Hiiumaa" kaptenile, kes lasi mul hetke tunda ennast (riigi)laevukese juhina ja Marssalina M-Klubist...
Kohtumine "Regulaga"
Ja hakkabki lõpule jõudma meie kuulsusrikas merereis...
Vestlustes asjatundjatega siin-seal sain aimu, et ikkagi oleks mõeldav
tiiburiliiklus koos korraliku seotud ühistranspordiga. See tugevdab vaid
veendumust, et riik on nõrk ja viskab üle parda kõik, millega ei
viitsita tegeleda. Inimesed sealhulgas...
Miks aga kohalik võim ei uuri asju tõsisemalt?
Küllap näeks naeratavaid lapsi palju rohkem kui Rohukülas saaks istuda rongile...
Ungru loss.
Rongi asemel pidin istuma bussi...
Kuigi.....
3 comments:
- pirtsuJuly 24, 2013 at 9:17 AM
Eriti isuäratav oli lihtne toit-enamus kalaga ja tünnikämpingu prooviks ka ära!!
ReplyDelete 
Kindlasti mine ikka kohapeale vaatama kui vähegi võimalik! Mina sellest sõidust olen ikka täiega kaifis!
Väga ilusad pildid, tundub et pönev merereis oli??!! Rahvas saabki piltide abiga samuti saartel käidud-mina sain käia igal juhul!!
ReplyDelete