Konka. Juuni 2013.

 

Monday, June 10, 2013

Konka oli kunagi hobutramm. Muidugi ei vihja ma sellele, et uus Stadler Flirt oleks hobutramm. Kuid 21. sajandisse siiski meil mõtlemine pole jõudnud...

 

Pasunakoorid hüüavad!

http://www.ohtuleht.ee/529759 

Artikkel justnagu põhjalik, seega toon selle siin, sinisena nagu ikka, väljavõtted.

Uus Stadleri diiselrong sõidab Rapla jaama sisse vaikselt. Laseb rõõmsalt vilet ja peatub. Uksi lahti ei tee. Need peab igaüks endale ise avama. Tuliuus rong teeb esimese katsesõidu Pärnusse.

"Me kerge ärevusega ootasime tänast katsesõitu. Lelle–Pärnu lõik on üks halvemas seisus teid Eestis, aga praegu on rõõm öelda, et selle rongi õhkvedrustus ja muud summutavad keredetailid on nii head, et raudtee halb seisukord ei paistnud kätte. See on ainus teelõik Eestis, kus jääb raudteele omane tõk-tõk, tõk-tõk," teeb Elektriraudtee müügi- ja turundusjuht Norbert Kaareste rongi rataste tuttavat häält. "Mujal on liiprid kokku keevitatud." Tehniliselt selgitab Kaareste, et rongiga tehti "ühilduvuskatse Tallinna–Pärnu lõigul". "Katse eesmärk oli veenduda, et uus rong sobib kokku sealse raudteega. See oli viimane lõik, kus uus rong ei olnud veel sõitnud," ütleb ta. Nüüd on kõik Eestis avalikus kasutuses olevad rööpameetrid uute rongidega läbi proovitud.

Internet on parim, aga kohvi ei saa

Esimene asi, mis uude rongi

sisse astudes silma hakkab – peale selle, et ukse peab ise avama –, on väiksema kuuri mõõtu WC. "Ratastoolis reisijal peab seda olema võimalik kasutada, seepärast on loodud sinna suur manööverdamise ala," räägib Kaareste. Seal on ka mähkimislaud.

Kuigi tuled laes ei põle, ei saa avaras ja kõrge laega rongis valguse nappust kurta. Istmeridu on kaks – ühel pool paarisistmed, teisel pool reas kolm kõrgete seljatugedega istet.

Tegelikult ongi uus rong vanast laiem ja isegi üks laiemaid kogu Euroopas. Soomes ja Valgevenes on samasugused rongid, aga Eesti omad on laiemad – 3,5 meetrit–, sest raudtee on laiem. Mujal Euroopas on vaguni laius 3,2 meetrit või vähemgi.

Uus rong on ligi 35% vanast sama pikast rongist kergem. See tähendab, et ka rööbastele sõbralikum.

Luksuslikumat klassi eristavad tavaklassist vaibaga põrand ja mugavamad toolid. Viimaseid saab sättida nagu autoski – seljatoed ja istumisalused on liigutatavad. Igaühel on isiklik arvutilaud.

Arvutid ja liivakotid

"Vanadel rongidel on WiFi ainult esimeses klassis, siin uues rongis on üleni. Ja me saame öelda, et see tuleb 4G tasemel. Ta on esimesi ühissõidukeid Läänemere piirkonnas, mis sellist kiirust saab lubada," lisab Kaareste, et internet on rongis tasuta.

Aga kohvi enam ei pakuta. Ka esimeses klassis mitte. Arutuse all on siiski võimalik kohviautomaat.

Tegelikult tahaks väga teada, kes otsustasid, millised rongid tellida? Ja kas nad ikka rongiga olid varem sõitnud? Selles mõttes, et olid natuke kursis ka eluga väljaspool kabinetti?  Muidugi, ega tavaliselt ei räägita midagi enne kui asi teoks saanud, seega pole ma kursis, ehk saab kõikides peatustes olema kohvik või kiosk vms!?

Kuigi EVR Pressiesindaja arvates tullakse jaama 2-3 min enne rongi väljumist, siis selliseid arvamusi ei tasu tõsiselt võtta.
Millegipärast räägitakse igal pool ainult sellest, et Tallinnast (Ülemistelt, pange tähele, see uus lähenemine!) Tartusse saab kahe tunniga. Ekspressrongiga, muideks. Loodan, et see ei tähenda lollust, kus vahepeatused ära koristatakse... Kui aga pead kõigi peatustega rongiga sõitma Valka või Piusale või Võrru? Kas see sõit pole pikavõitu? Et kõht võib tühjaks minna?

Siin pean ära mainima ka selle, et uue sõiduplaani kvaliteeti mul usku ei ole. Sealhulgas ei tasu tõenäoliselt loota ka seda, et Tartu kiirrongide asemel vähemalt osaliselt oleksid Valga, Elva, Võru või Koidula kiirrongid. Kardan, kardan seda uut sõiduplaani, esimesi märke on juba ammu näha ja ettepanekutest aru ei saada....

Aga puhveti suhtes oleks praegu veel võimalik midagi ette võtta. Jah, läheb maksma küll, aga eks lolluste eest peamegi maksma! Kiirkorras tuleb tellida lisavagunid ning nende abil muuta kõik rongid rohkem kui 2-vagunilisteks. Lisavagun peaks olema n.ö. baarvagun, kus oleks ruumi ka ratastele. Seda enam, et need 2-vag jäävad kitsaks ka Kagu-Eestis. Muidugi juhul, kui sõiduplaan ja hinnad inimlikud...

Uusi elektri- ja diiselronge on katsetatud juba pool aastat. Tegelikult katsetab neid rohkem rongide tootja, sest tema peab kinnitama, et masinad vastavad kõikidele nõudmistele – vibratsioon, helinormid ja stabiilsus näiteks.

Uued rongid on nagu suured ratastel arvutid ja testimine tähendab, et rongi külge ühendatakse hulk salvesteid ja hiljem

uuritakse andmeid. Samas oli vaja ka arhailisemaid abivahendeid. "Liivakotid pandi peale, et testida pidurdus- ja kiirendusnäitajaid. Ja sõidustabiilsust, palju ta kõigub ja raputab. Inimesi peale ei saanud panna, sest rongid ei kuulu praegu Elektriraudteele. Nad on veel tootja omad," selgitab Kaareste.

Eelmisel nädalal lõppesid katsetused elektrirongidega, nüüd vaadatakse tulemused läbi koos tehnilise järelevalve ametiga. "Ma usun, et jaanipäevaks oleme läbi jõudnud vaadata ja 1. juulist asuvad esimesed viis elektrirongi reisijaid teenindama Harjumaal. See on Paldiski, Aegviidu ja Keila liinidel."

Muide, kas Kitseküla platvormid lastakse "alla"?

 

Hea, kui on olemas spetsialistid, kes asja jagavad!

Kahjuks ei jaga asja need, kes uhked Eesti üle ja teisedki. Kuhu jäi Lilleküla ühispeatus? Juhan-poiss oma kamraadidega võttis selle isegi valimislubaduseks, aga eks hea mees, kes lubabki... Kahjuks ei saa midagi lubada ka Vorbuse, Sõmeru, Kassinurme inimestele ja puhkajatele. Sest edukas riik, millest ka ikka tihti räägitakse, ei leia raha nende mõne peatuse jaoks. Otsa sai...

Diiselrongidel kestavad katsetused augustini ja liinidele pannakse need 1. jaanuarist. Siis võtab Elektriraudtee liinid Edelaraudteelt üle. "Alates uuest aastast on Elektriraudtee AS ainus riigisisest reisirongiliiklust korraldav ettevõte. Seda tehakse uute elektri- ja diiselrongidega. Need on täiesti identsed. Tavasilmale vahet ei ole," räägib Kaareste.

Vedurijuht Priit: kõik on uues rongis teisiti
"Kõik on teisiti. Elektrilised peeglid ja..." ei leia vedurijuht Priit kohe sõnugi, kuidas uut masinat kirjeldada. "Vanal rongil pidi olema juhiabi, kes vaatas, et inimesed uste vahele ei jääks. Aga nüüd on süsteem, mis ei lase ustel kinnigi minna, kui seal keegi vahel on. Nagu liftidel," kirjeldab rongijuht.
"Püsikiirusehoidja," ütleb habemega vedurijuht pisut mõeldes veel, mis meeldib. Seda vanadel rongidel ei olnud.
Kui sõitu alustada, peab juht puutetundlikul ekraanil koodi sisse tippima. See on vedurijuhi võti, mis nimeliselt ära märgib, kes rongi rooli (rooli rongil muidugi pole) istus.
Rongi pidurisüsteem on teistpidi kui teistel õhkpiduritel – et pidurdada, lastakse õhk süsteemist välja. "See on selleks, et kui rong pooleks läheb, siis tõmbab hädapiduri automaatselt peale."
Tippkiiruse peal (120 km/h) saab uue rongi 500 meetriga pidama. Vana rong jäi sellise hoo pealt seisma heal juhul kilomeetriga.


Tallinnast Tartusse kahe tunniga
Rongi maksimaalkiirus on 160 km/h. "Ostsime teadlikult sellised. Praegu on maksimaalne lubatud kiirus AS Eesti Raudtee teedel 120 km/h (Rapla–Tallinna lõigul, Hagudi kandis 100 km/h), aga ostsime kiiremad, sest rongide kasutusiga on lepingu järgi 30 aastat ja me usume, et kiirused raudteel investeeringuid tehes kasvavad," seletab Kaareste.
120ga saavad sõita ka praegused diiselrongid, aga uued rongid hoiavad tänu paremale kiirendusele ja pidurdusele suurt kiirust kauem. Ekspressrong peaks Ülemistelt Tartusse sõitma kahe tunniga.

Esimene rongijänes

Kui uus diiselrong esimest korda Tallinna–Pärnu lõigul veeres, astus Raplast pealinna poole sõitvasse rongi koos Maalehe ja Õhtulehega üks kena proua. Elektriraudtee inimestele jäi mulje, et ta on pressi töötaja, naine aga ei teadnud, et rong veel reisijateveoks valmis pole.

Kahepoolne eksitus lõppes sellega, et enne Kohilat saadi kogemata aru, et ta on jänes, välja teda aga ei visatud, vaid sõidutati esimese lihtreisijana Tallinna. Trahvita. Naisele rong meeldis.

Peab uksi ise avama

"Suur muutus on see, et rongijuht kontrollib ainult uste avamise luba. Rongijuht ise uksi ei ava, vaid annab loa neid avada. Rongi pääsemine ja rongist välja pääsemine saab toimuda ainult viisil, kus reisija ise vajutab nuppu, et uksed avaneksid," õpetab Kaareste.

Põhjus, miks inimesed endale ise uksi avavad, ei ole vedurijuhi laiskuses, vaid uste niisama avamine on energiakulu. "Kohtades, kus me sõidame neljavagunilise rongiga, sisenejaid mõnes peatuses kas üldse ei ole või tulevad kõik ühest uksest. Selle nimel kõiki nelja ust avada raiskab diislikütust või elektrit." Elektrirongidel on katsetatud, et kokkuhoid on ca 30%, diiselrongidel kuni 20%.

 

Üldiselt on Elektriraudtee päris hästi taganud info. Näiteks ajutised sõiduplaanid. Kas aga uute rongide käikuandmisega saab peatustes olema korralik (ka väljamaakeelne) info, kuidas uksi avad jms? 

Senini kipub olema tunne, et väga asjaga ei tegeleta. Ja kuuldavasti ei saa ka Balti jaamas olema kassasid ega ootesaali ega turismiinfopunkti... Vaid räpane katusealune, turuletid jaamahoones ning teises hüpermarket!?

Piletihinnad sellel aastal ei tõuse

Norbert Kaareste: "Täna on rongiga reisimine kõige soodsam valik. Nüüd, kus me oleme kiirem, mugavam, avaram, kas me peame olema ka soodsam? Soodsam enam siht ei saa olla, kuna me oleme kvaliteedisse väga palju panustanud.

Küll aga 1. jaanuarist ei saa rääkida hinnahüpetest. Kui ei ole inimesi, kes sõidavad, siis ei ole ka ronge vaja. Kui me hinnakirjas muudatusi teeme, siis selliseid, mis soodustaks piletite ettemüümist ja elektroonilist piletikandjat. Sellel aastal hinnakirjamuutust plaanis ei ole."

Tore, et vähemalt sel aastal me ei hüppa. Ja ka mitte järgmisel. Küll tahaks loota, et soodustusi paremini läbi mõeldakse.

Kippu ega kõppu pole aga kuulda kaugrongidest. Riiga ja kaugemalegi. Peterburi midagi käib, aga see on nagu on.
Muide, Kiviõli loodab omale ka turiste ida poolt, GoRail aga ei saa aru, et selleks peaks seal ka peatuma. Juba eelmisel aastal paluti, uus sõiduplaan pidanuks peatuse tekitama, aga loomulikult läheb sellest aru saamiseks tunduvalt kauem. Aga see juba teine teema...

 

Põrandaküte
Uste avamisel tekitatakse uste ette soojaõhukardinad, mis takistavad külmal õhul rongi pääsemist. Sissepääsu alas tekitatakse ka ülerõhk – kui uksed avanevad, ei tule külm sisse. Uste ees on põrandaküte.