Thursday, June 2, 2016
Parkla kui puhkeala.
DSV "peakorter" Tallinnas. DSV kirjaga autosid liigub meil palju. Kuidas hoolitakse kaugsõiduatojuhtidest mujal?
NB! KINDLASTI VÕIKS SIIN KOMMENTEERIDA
VEOKAJUHID ISE, NII JÕUAKS "KOOSMÕTTED" PAREMINI AMETNIKENI, SEST
KINDLASTI MA NEID BLOGI TEEMASID NEILE KA EDASTAN. JA NENDE ASI ON JUBA
ETTEPANEKUTEGA ARVESTADA. SELLEKS, ET EI TEHTAKS VIGU JA/VÕI LAUSA
LOLLUSI
Nagu öeldi ühes vene kultusfilmis, siis "teema mõtlemiseks".....
See on üks tankla
Soomes, on kolme erineva kütusefirma tankurid ja veokatele kaks
"kalasabarivi", kummaski nii 15 kohta pluss tanklamaja taga sellised
lühiajalised seisukohad söömas käijatele.
Nn "metsakad" nagu
mõningaid parklaid kutsutakse, ei pea asuma tingimata metsas, samas
üldjuhul on need mõni km asulatest eemal. Pigem tähendab see "kõrvalist"
parklad, kus siis on mõnes vaid tualett, samas on ka selliseid, kus on
olemas väga korralik söögikoht. Üldiselt võib neis seista nii lühemat
kui pikemat aega. Rootsis on sellised sageli mõnisada meetrit
(kiir)teest. Tee ja parkla vahel võib olla ka mõnekümne meetrine
metsasiil. Sageli on parklas ka WC soendusega, joogivee võimalus, samuti
pesemisbvõimalused, kohati siis tasuta või ka väikese tasu eest, kõik
oleneb ikkagi konkreetsest parklast. Seda siis just Rootsis, Soomes
vähem. Eriti uhked on Poola uued "metsakad" kiirteede ääres. Mõningates
piirkondades võivad parklates seista ka haagissuvilad, kuid teises kohas
võib see olla ka keelatud. Eks haagissuvilaparkide loojad tahavad ju ka
teenida.
Et Eestis midagi väga muutuks, seda ei oska lootagi. Meil ju tavaliselt küsitakse kohe, et "kesse maksab ja kus on kasum"?
Aitäh, Urmas Virveste!
Palusin kaugsõiduautojuhtidel saata võimalusel pilte
erinevatest peatuskohtadest välismaal, võimalikult erinevate
vaatenurkade alt. Mida nähakse? Mida soovitakse? Mida meil oleks üle
võtta? Mida teisiti teha? Ise olen ma parklatele tähelepanu mingil
määral pööranud küll, enamasti siiani küll ühispeatuste raames. Aastaid
on meil ju räägitud ka sellest, kui vajalik on "Pargi & Sõida"
süsteem. Tegusid on, aga vähe. Omal ajal kui rongipeatuste parklad
teemaks olid, siis selgus, et Eesti raudtee nagu väga ei hoolinudki
neist. Ka remonditakse meil igal aastal kümneid kilomeetreid teid, nende
puhul aga ei tehta P&S süsteemist väljagi. See näitabki, et jutt,
arengukavad ja planeeringud on rohkem linnukeste jaoks. Õnneks oli surve
siiski rongipeatuste puhul nii tugev, et need parklad tehti. Kohati on
need nüüdseks jäänud väikeseks.
Kaubanduskeskuste parklad ei ole oma planeeringult
väga sobivad kaugsõiduautodele (ometi, öösel oleks seal ju ruumi
üksjagu!?) ja paljudes parkida ei lubatagi. Samas ega seal pole ka
mingeid võimalusi, isegi tualetti mitte! Minu jaoks on aga tualetid
elementaarsed, nii parklates kui muidugi ka peatustes.
Mingid reeglid näevad ette, et suurte maanteede
ääres peaks parklad olema maksimaalselt 50 km järel. See on ju nonsenss?
Needsamad bussipeatused peaks kõik omama parkimiskohti, mida
sõiduautode puhul saaks kasutada näiteks ka veoautojuhid, näiteks kui on
mingeid tehnilisi probleeme. Praegu jääb üle ainult suvalises kohas
teeveerde tõmmata või suurelt maanteelt maha keerata. Needsamad peatused
koos vähe lahedama parklaalaga oleks ka sobivad aeglasele tehnikale
lühikeseks peatuseks, et pikki kolonne mööda lasta. Jne jne.
Mis tunde tekitab ülaltoodud pilt minus?
1. Tore, et tanklad on koos. Kuigi, kas ikka on see
konkurents või pigem teise nina alt püüd napsata? Tanklad puhtalt
eraomandus, ometi näeks ma parema meelega seda, et ühe tankla rajamise
rahadest saaks teha hoopis rohkem "kõrvalsaadusi"! Puhtalt rahalises
mõttes! On ju kahe tankla ehitus ja ülalpidamiskulud ka põhimõtteliselt
kaks korda suuremad!?
2. Meeldiv on näha siiski, tehtud on ka veidi ilule mõeldes, vahepeal on väike puudesalu.
3. Huvitav, kas pildil näha olev hoone on ka kaheosaline ehk siis mõlemal tanklal oma osa ja teenused?
4. "Kalasaba" minusugusegi diletandi jaoks igati
mõistlikum, kui tavalised parkimiskohad, kuhu peaks manööverdama . Või
siis teatud peatuskohtades üksteise "järel" peatumise võimalus, sest
manööverdamine on ja jääb ebamugavaks. Sellele olen saanud kinnitust
juba esimeste suhtlemistega.
5. Kes maksab, seda ma ei tea, kuid kindlasti võiks
mõelda rohkemalegi. Kui oleks minu teha, siis mõneski parklas ma teeks
kalasaba lausa nii, et iga auto vahel on mõned keskmisekasvulised puud.
Privaatsus, päikesevari ja muud kasulikud omadused oleks väga inimlikud.
Ja "metsakates" ei ole ju vast maa ka nii suur defitsiit!?
6. Üldjuhul pidavat olema nii, et sellistes
parklates haagissuvilad ja muidu autosõitjad ei pargi ega ööbi. Aga miks
ka mitte? Muidugi tekib tegelikkuses ka küsimus rahastuses, kuid, kas
ikka peab alati kõigest kasu saama? Ehk on kasu ka see, kui sinu riigis
on head võimalused ja külalised räägivad neist isegi kodus?
7. Ergav Eesti päike! Kas projekteerijad mõtlevad
näiteks sellele, et parkimiskord tagaks päikese kõrgseisu ajal olukorra,
kus päike on auto taga? (Aitäh , kes sellele tähelepanu pöörasid, ma
ise ei osanud niipidi mõeldagi).
Eelkõige lähtun ikkagi sellest, et meil, Eesti
riigil, ei ole raha nii palju, et seda laristada. Ning seepärast
tulekski väga põhjalikult mõelda, kuhu, mida ja kuidas teha. Samas on
loomulik, et tuleb teha väga einevaid parkimisvõimalusi, kõige lihtsam
on alustada kohe just teede remondi raames. Vaadata lõigul üle kõik
bussipeatused ning arvestada igal pool ka mingite kohalike vajadustega,
kui neid on. Siin võib piltlikuks näiteks tuua Märjamaa risti. Kus on
tanklaid, aga vastupidiselt, pole isegi bussipeatust. Ometi saaks selle
edukalt teha tee vastaskülge. Ning kuhugi sinna kupatada ka aastakümnete
pikkuse traditsiooniga luuamüüjad. Sest no ei ole normaalne, kui IGA
ASJA jaoks tuleb uuesti ja uuesti peatuda. Kui vaja, visaku või loosi,
kumb luuamüüja kummale poole teed koha saab!
Ja kindlasti püüan järgmistel matkadel jm ikka veidi rohkem "selle" pilguga ringi vaadata.
Rootsi,
E4 maantee, esimene metsakas Soome poolt tulles, platsil nimi Aavajoki,
wc+inva wc. Laste mänguväljak, pingid-lauad ja muu vajalik.
Eestlaste jaoks tuntud metsakas Rootsis. Parkla küll väike, aga tualett korralik ja talvel soe.
Vaasa lähedal, ca 5 km linnast.
Pood sama suur kui
keskmine Eesti säästukas, kaubavalik paraku kvaliteetsem, süüa saab nii
kiirtoitu või rämpstoitu kuidas keegi soovib, või siis ka praadi ja
päeviti on rootsi laud löunasöögiga, lastele on sees vähemalt, vist ka
õues mängunurk. Seina ääres mõned raha kulutamise automaadid. tasuta
avar wc nii naistele kui meestel ja lapse tuba ja veokajuhtidele, saun,
dušš ja pesupesemise võimalus, puhketuba suure teleriga. Veokajuhid
eelkõige Soome enda omad, seotud ametühingutega.
(Kui meil on nii kangesti EL, nagu poliitikud aina
rõhutavad, siis peaks EL-i "ametiühing" rahastama ka siin autojuhtide
inimväärset tööaega? - Minu märkus, N.S.)
Esimesed elamud on siit
linnas, seega elamurajooni siin küll pole, mõni ladu ehk teisel pool
kilomeetri kaugusel, täiesti eraldi seisev kompleks. Pood on avatud
24/7.
Vahel müüakse platsil ka
suitsukala (autohaagisest) või midagi muud. Selle ostmise ja müümisega
on nii, et kuidas on hinna ja kvaliteedi suhe, kui ikka hind sama või
pea sama mis poes siis ostetakse ikka ennem poest, üldiselt olen seda
teeääre kaubandust peale maasikate ja murelite näinud vaid aastate
jooksul Poolas mõnes piirkonnas, kus on suuremad puuviljakasvatuse
piirkonnad. Ja kui Poolas osta tee äärest õunu, siis need ei ole need,
mis on meie poes, Poolast toodud. ...
See mängunurk, ikka
neile peredele, kes linnast siia sööma sõidavad, ega siis lapsed kogu
selle aja kui täiskasvanud söövad suuda lauas istuda.
Vana-Pääsküla. Ühel pool linnaliini peatus, teisel pool kaugliinid.
Söögikoht ruumides remondi teinud, võimalik oleks ehk ka bussipeatus
siia ette tuua ning leppida eraettevõttega kokku, võimaldamaks, ühte
väikest nurgakest kasutada ooteruumina. Aga seda kartust meil muidugi
pole...
Taga asub tankla, kiirsöögi võimalus olemas, küll aga vist ei mingit pesemisvõimalust!?
Mingi koht P&S jaoks, mingis kohas seisavad haagised, aga ööbijate kohta mul andmeid pole.
Eesti parkla!
Tegelikult see lihtsalt mulle teele jäänud näide ja tegemist siiski
peatuskohaga lühikese peatuse jaoks, pigem hädajuhtudel. Ometi, ei
mingit (joogi)vett ega ka tualetti! Kui kunagi tehakse, siis mitte tee
remondi käigus, vaid rahvusvahelise hanke korral....
Saksamaal Autohof on veoautode parkla, mis on
erakapitali poolt majandatav ja sageli tasuline parkimine, mille
väärtuses saab sees ka süüa.
Söögikoht, parkla, kui
tasuline, siis ka valvega, pesemisevõimalus nii enda kui pesu, tankla,
vahel ka veokapesula, eks seal käivad ka sõidukate ja bussidega rahvas,
aga neile puudub seal ööbimise võimalus, kui just pole juures motelli.
Aga Saksas tavaline et õhtul peale tööd, nii 50-100 km linnast välja
tanklasse või hofi, need üldiselt suuremad ja mugavamad, sööma ja siis
koju tagasi linna.
Kas meil oleks lootust sellistele või ka väiksematele erakapitaliga
kohtadele? Kas oleks kliente? Ja kas meil tuldaks linnast sellistesse
kohtadesse õhtustama? Muidugi, ma usun, et meil piisaks ka millestki
väiksemast, vähemalt esialgu, peaasi, et midagi oleks!!! Nagu näiteks
Leedus.
Seal on ka söögikoht ja tankla ja veokatel
parkimine tasuline, kunagi, kui olid piirikontrollid, oli see eestlaste
seas popp koht, enam vist mitte. Siin on ka sõiduka juhtidele ehk siis
tavamotell kõigile, kel vaja ööbida.
Foto: Arvo Tarmula.
Kuidas on aga väikeäridega maal? Meil on pagariäri, aga Haapsalu
kesklinnas. Kas tekivad ka mujale? Kindlasti on ka maakohtades neid, kes
sellise äriga tegelevad või kes tahaks tegelema hakata.
Mis sai aga sellest? Kas raha ei saadudki kokku? Kas riik pani õla alla?
Toetatakse ju väikeettevõtlust, nagu poliitikud väidavad!?
Olen sealt bussiga mööda sõitnud, paraku..., aga kindlasti lähen kaema,
sest koht tundub super! Maanteeamet aga keeraks kindlasti asjad pea
peale, kui 4-realine Via Baltica tuleks!? Või teen liiga?
Koht siis Rootsis Sala lähistel. Wc-d, pikniku ala,
laste mänguväljak. Veokitele kohti 10 poolhaagist või 5 25meetrist
autorongi. Sissesõidul võimalus ka kaugemale jääda, seal ajalimiit 1h,
et saaksid 45min pausi teha.
Fotod ja tekst: Mirko Aaspere.
Metsaparklad, Saksamaa.
Aitäh Fotode saatjale!
Metsaparkla, Holland. Mõlemad riigi poolt tehtud.
Metsaparkla Saksamaal. Koos korraliku tualetiga.
Kindlasti peab meil selliseid olema tihemini, kohati piisab ka kõige
lihtsamat. Võimalusel tuleks aga siiski püüda parkla teha veidi eemale
nii, et väike metsatukk eraldaks seda maanteest.
Üks asi, millest mulle kirjutati on "kalasaba"
parkla puhul vist väga oluline. Et juhi uks peaks jääma haake esiseina
kohta, mitte vastupidi, nii et oluline siis kumba pidi kalasaba on!?
Sest vastasel juhul võib kergesti töötava mootori ving tungida teise
auto kabiini. Eks sedapidi ka privaatsus veidi suurem, nagu arvati.
Kui nüüd vaatan neid pilte müügivõimaluste koha pealt, siis tundub, et
müügikoha olemasolul oleks kindlasti vaja ka möödasõitjat varem
teavitada. Aga kuidas seda teha? Kaugele mingit infot panna on
keeruline, samas, mismoodi sa üldse reklaamid, kui keegi vahel vaid
maasikaid müüb? Ei saa ju siis panna "talukaubad" silti!? Sissesõidutee
otsa juures peaks siiski olema mingi alus, standartne, millele müüja
saaks soovi korral asetada mingi suurema sildi? Ilma reklaamita on aga
pea võimatu, sest siis sõidaks suurem osa potentsiaalseid kliente
lihtsalt mööda. Peale selle, et kliente siis vähem, pole ka möödasõitjal
aimu, millest heast ta ilma võis jääda?
Samas tuleb muidugi seda kõike arvestada ka parkla ehitusel, sest kui
lihtsalt ostmise pärast hakkavad paljud parklasse keerama, siis häirib
see (müra) ju mingil määral puhkavaid juhte!?
Üks oluline asi on vasakpööre.Sest enamasti on vaja ikkagi tagada ka
vastassuuna autodele pääs parklasse, kuigi mõnes kohas võib sellest ka
loobuda, eriti kui vastassuuna parkla lähedal olemas. Me ei tohi
unustada ka seda, et ükskõik kes millist teenust sellistes kohtades
pakub, siis talle on olulised MÕLEMA SUUNA KLIENDID! Olgu see siis
tankla, söögikoht või muu. Ka kohalikelt kõrvalteedel tulles võidakse
tahta tanklasse vm pääseda, ei pea ju selleks kilomeetreid teise suunda
sõitma!
Selle kohta kirjutas üks juht nii:
Vasakpööret ikka tehakse
teele, teelt ära juba harvem, see sageli haagiga paremale ja siis risti
üle tee. Kiirusepiiranguga neil pööretel on kord nii kord naa, uus trend
on see, et on elektrooniline märk, mis näitab kiiruse piirangut, siis
kui pöördel on kedagi, kui ei, siis võid anda sama kiirusega mis teel
ennem oli.
Eks alati ole need pöörded ohtlikud, kuid igal pool
ei saa teha kindlasti ka viadukte, see ei ole lihtsalt otstarbekas ja
tegu ju ikkagi väga kallite ehitistega. Siit tulenevalt, ehk saaks või
peaks parklad planeerima väiksemate teede ristumiste juurde? Kus nagunii
on vaja tagada pöörde-, aeglustus- ja kiirendusrajad!?
Alati aga jääb küsimus, mis peaks parklas olema.
Kaks asja on kindlad, joogivesi ja tualett. Kui aga tualett olemas,
siis....võiks olla ka ruumid pesemiseks? Nii enda kui pesu. Kui juba
seegi olemas, siis ka puhkeruum? Mida rohkem "asju" on, seda olulisem
oleks, et keegi oleks ka pidevalt kohal!? Ehk peaks olema kohapeal ka
n.ö. peremees/perenaine? Äkki siis juba mõnes kohas, kus vajatakse
üüripindu (nagi Imavere või ka mõni teine), võiks siis üürielamu ollagi
sellises kohas? Üks tegemine, üks ülalpidamine jm? Muidugi, võib mõelda,
et kes ikka tahab enda ukse alla mürisevaid autosid. Aga tegemist ju
eeldatavalt igaühe jaoks ajutise elamispinnaga, seega saadakse ehk
asjast üle? Ja keegi seal elavatest inimestest olekski n.ö. vastutav
peremees? Ma ei tea, kui hea selline mõte on, aga keegi võiks ju kohal
silma peal hoida, kui "asju" rohkem. Niisama parklas seda muidugi vaja
pole.
Või siis ehitadagi hoone, kus midagi muudki vajalikku küljes? Ja mis see vajalik/sobiv võiks olla?
Infoks: Kehra ja Aegviidu vahel selline koht!
Kodukohvik R-P
Huvitav, kas seal olemas ka parkla? Kui palju meil
üldse riik/Maanteeamet tavaremontide käigus selliseid asju tekitanud?
Kas üldse? Või ikkagi öeldakse, et SEE pole "meie" asi?
..........Näiteks
Riiast läbi Valga Tartuni pole norm. parklat (wc ,duss ja isegi autot
paigutada. Valkas midagi tehakse linnaservas,ootan huviga. Isegi
kuulsas Alko 1000 pole norm WC,ometigi veokaga saaks seal seista aga see
on siis viimati Läti mure.........
Minu teada Taru ja Valga vahel küllaga teeremonti tehtud ja ähmaselt meenub nagu olla kunagi ka miskit valmis saanud.
Mida veokajuhid parklas teevad? Kas peale magamise
ka muid tegemisi? Suheldaks sageli omavahel? Küllap vist. Seega, mõelda
tuleb ka pinkidele-laudadele ja katusealustele.
Ehk on siingi mõttekoht? Miks viia vanad vagunid vanarauda, kui need saaks ideaalselt ära kasutada?
Kas nii. Või teisiti.
Järgmine nüanss. Kui parkla tehakse lähimast asulast väga kaugele ja
sinn tekivad mingid teenused, siis kohalikul on ebamugavam ka sinna
tööle minna. Lihtsalt mõtteaineks, et me ei pea ise punnima kõike
selleks, et aina rohkem autosid teedele meelitada! Kõik sellised asjad
on pisiasjad, aga mitte väheolulised.
Ometi, ei saa öelda, et meil Maanteeamet parklates ei käiks.
Tartu
lähedal näiteks on parklaid. Ei tea, kas Maanteeamet kohal olles ka
tualettide ja pesemisvõimaluste olemasolu kontrollib või nad ei tule
selle peale enne, kui kusehäda kõrvulukustav?
Rootsi parkla koos
korraliku tualetiga. Tualetis ka talvel soojendus ja puhas vesi ning
kätekuivatus koos tualettpaberiga alati olemas. Riigi poolne asi.
Praegu hakkasin mõtlema, et kas meil Maanteeamet jt
kursis ka sellega, mis mureks turismibussidega? Sageli soovitakse
"metsapeatust", kui see aga tehagi kuskil, kus tualett olemas ja mõni
pubi vm lubabki seda kasutada, siis bussitäie turistide jaoks on üks
tualett kuidagi nadivõitu! Seega, tualetid rivis on vajalikud mitte
ainult (veo)autojuhtidele, vaid teema palju laiaulatuslikum. Ükskõik,
kus nurga aklt ei vaata, ikka jõuan selleni, et teeveeres on vaja
komplekse. Mitte nii, et igaüks planeerib mingi asja OMA kohta ja
siis......
"Häda
ei anna häbeneda," peab tunnistama ka kõige seaduskuulekam autojuht,
kui keerab oma sõiduki tee äärde ja jookseb võssa. Õnneks on Eesti
metsariik ja enamiku maanteede servi katavad varjuandvad puud, mille all
häda õiendada.
Eesti ei ole suur riik. Üht- või teistpidi on
läbi sõita vaid 300 kilomeetrit ja hea tervisega autojuhil ei tohiks
selle läbimiseks võtta rohkem kui ühe peatuse. Kuid ikkagi – parklaid
puhkamiseks on, aga neis viisakat WCd mitte. Ei jäägi muud üle, kui
esimeses teeotsas kinni pidada ja metsa joosta.
Mõnel pool on sellele mõeldud. Tagajärjetult.
Annikoru külas Tartumaal ei ole ühtegi nõuetele vastavat puhkekohta (WC,
piirkonna kaart), mida külast läbi sõitjad kasutada saaksid. Külaselts
kirjutas selle juba 2008. aastal oma arengukavasse. Praegu ütleb seltsi
eestvedaja, et kuue aastaga ei ole midagi muutunud. Muid asju on
arendatud tublisti: näiteks paisjärve renoveerimine ja taldrikugolf.
Toetust nendeks on saadud vallast ja mujalt. Aga kempsu tee ääres ikka
ei ole.
Tõsi,
Annikoru puhul ei ole tegu väga sõidetava teega, aga sama mure on ka
Eesti ühel kõige kasutatavamal maanteel Tallinna ja Tartu vahel.
Vallavanem: võiksime olla aktiivsemad
Tallinnast Tartu poole sõites on esimene
puhkekoht juba 24 kilomeetri kaugusel Saulas. Kõik on tehtud, nagu
projekteerimisnormid ette näevad. Teineteisest on eraldatud sõiduautode
ja busside parkla. Ainult et laudu-toole, nagu näitab ka parkla märk,
seal ei ole. Käimlast rääkimata.
Maanteede projekteerimisnormid ütlevad küll,
et puhkekohti peab olema põhi- ja tugimaanteedel iga 20–50 kilomeetri
tagant. Seal peab olema parkla sõidukitele, puhkeala laudade-toolidega
ja sanitaarala käimlaga. Häda on selles, et normid ei ütle, kes seda
kõike tegema peaks. "Puhkekohti tuleb ette näha," sõnastatakse
dokumendis. Maanteeametile annab see võimaluse öelda, et nemad teevad
parkla, lauad-toolid toob aga omavalitsus, kes hooldab ka prügikaste ja
kempsu.
Maanteeameti ehitusosakonna juhtivspetsialist
Tõnis Tagger: "Maanteeameti ülesanne on välja ehitada parklad ja luua
puhkealade tekkeks võimalused, et autojuhid saaksid vajalikke peatusi
teha. Neid on vaja, et kinni pidada töö- ja puhkeaja seadusest ja
vähendada väsimusest tingitud liiklusriski."
Tartu maantee lookleb läbi Kose valla, mille
vallavanem Merle Pussak ütleb valla ja maanteeameti koostöö kohta nii:
"Pean tunnistama, et ei ole seda koostööd sellel pinnal olnud."
"Ise võiksime ka olla aktiivsemad. Mulle ei
meeldi, et need autod seal pargivad, kui WCd ei ole," ütleb ta
Kose-Ristist mõnisada meetrit Tartu poole oleva teelaiendi kohta, kuhu
mahub seisma mitu veoautot. Miks nad seal seisavad, on selgelt näha
metsa vonklevate radade järgi. Laiemad teekesed lõpevad juba esimeste
puude juures, häbelikumad üksikud jalajäljed viivad kaugemale.
Kuigi kahel pool maanteed olevates parklates
on mitu prügi mahapanekut keelavat silti, eiratakse ka neid. "Seal olid
prügikastid küll, aga need ajavad alatasa üle," tunnistab vallavanem.
Inimesed hakkasid sinna oma kodustki prügi tasuta ära viskama.
"Kose ristil on eraomandis parkla, kus on
söögikoht Tareke ja hamburgeriputka. Mõlemas on WC olemas, aga me oleme
mõelnud, et sinna võiks teha ka avaliku käimla," ütleb vallavanem, et
avalikku väljakäiku on plaanitud Kolulegi, kus on bussidelt
ümberistumine.
Teelised lasevad majagi täis
Eraomandis parkla, millele vallavanem viitab,
kuulub ühes kahe sealse toidukohaga ettevõtja Kalle Pormannile. Tema ei
ole sugugi seda meelt, et peaks ainult läbisõitjate kempsuvajadusi
rahuldama. Tarekeses WC kasutamise eest küsib ta 50, väiksema burgerit
pakkuva söögikoha omas 30 senti.
"Tulevad sisse ja siis on järjekord ukse taga.
Muidu ei küsiks 50 senti, aga see on selle pärast, et näiteks tuleb
neid siia poolsada, midagi ei osta, seisavad järjekorras, tirivad
paberit, kasutavad vett. Pärast jääb laga maha. Minu õlule aga
koristamine ja kulud. Kliendile on see tasuta ja kui tuleb üks-kaks
inimest, siis ega keegi seda senti ei küsi ka, aga just see, kui neid on
palju ja nad ei osta midagi ja ainult kasutavad kempsu, hakkab vastu,"
räägib Pormann. "Muist ei mahu ja ei viitsi siin seista, siis nad käivad
ümber maja ja teevad igale poole," pahandab ettevõtja. "Pange sinna
(maantee äärde) kas või automaat, et olgu see siis tasuline, aga et nad
jooksevad siin ümber maja, see tüütab ära. Suure bussiga on tuldud ja
siis nad on pahased, et küsin raha. Aga inimesed ju ei mõtle, et mul on
vaja koristada ja seda käigus hoida."
Peab vahel kabiiniski häda tegema
Pormanni burgerikioskil ja trahteril ei ole
tsentraalset kanalisatsiooni ja kogu reo läheb kogumiskaevu. Tühjendama
peab seda iga nädal. Turismihooajal lausa kaks korda nädalas. "35 eurot
on iga tühjendamine," toob Pormann välja vaid ühe kulu, mis tekib talle
seepärast, et avalikke kempse ei ole. Võiks kah kütuseaktsiisist osa
endale küsida, mõtleb ta.
Kaks aastat tagasi (2012. aastal) kirjutati
logistikauudistes, et Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
(ERAA) sisenes kinnisvaraalale ja hakkas Eestis maalappe ostma. Uppuja
päästmine on uppuja enda asi, mõtles assotsiatsioon, ehk pikamaa
autojuhtidele pole parklaid ja loota nende ehitamisel ei saa ka
kellelegi. ERAA oli sunnitud neid ise ehitama hakkama.
Kaugsõidu autojuhtide pissihädale mõtlemine ei
ole siiski ERAA ainus põhjus parklate ehitamiseks. Nad peavad arvesse
võtma ka turvalisust, sest pargitud veoautost kraami varastamine on
endiselt valus teema.
"Inimesed ei kujuta ette, milline probleem on
neile juhtidele WC. Nad on sunnitud mõnikord häda lausa kabiinis
kilekotti tegema. Lääne-Euroopas ka neid WCsid nii palju ei ole. Häda ei
hüüa tulles, kus ta siis läheb? Kõik on viisakalt ära koristatud, ei
tohi autost välja puu najalegi minna. See on tegelikult tõsine probleem,
aga sellest ei räägita. Naerame küll, aga päris jama on," muretseb ERAA
peasekretär Toivo Kuldkepp kutseliste autojuhtide põie pärast.
"Kui autod Vene piiril seisid, siis me
vaidlesime, kes peavad sinna WCd panema, kas kohalik omavalitsus,
siseministeerium või keegi kolmas. Tükk aega vaidlesime ja siis
paigaldati. Siis oli suur jama, tee ääres seal ju põõsaid ka ei ole.
Kujutate ette, et inimene peab, püksid täis, jooksma vaata et
kilomeetri, et ennast kergendada."
Kuldkepp kahtleb, kas kuskil teeäärses parklas
on mõni WC või mitte. "Ega vist ei ole küll," ütleb ta, miks ERAA ka
ise parklate ehitusele mõtleb.
"Ühe parkla me oleme ehitanud Luhamaale. Väga
korraliku. Seal on dušš, WC, söök-jook. Muidugi me ei ole nii võimekad,
oleme ju MTÜ. Meil oli plaan rajada see ka Narva sissesõidule. Maatükk
ja kinnitatud detailplaneering on seal olemas, aga praegu ei jaksa."
Kuldkepp seisab just kutseliste juhtide eest,
sest neil ei ole tihti võimalik teeäärseid bensiinijaamugi kasutada. "On
olukordi, kus tanklatest aetakse minema, sest neist seal tolku ei ole.
Mõned tanklad on lahkemad, siis lubatakse neil seista."
Kuldkepi sõnul ei ole mujalgi maailmas
kempsude ja turvaliste parklatega lood hästi. "Ega Rootsis ka neid
parklaid ei ole. Nad olid harjunud enne Euroopa Liitu astumist
suhteliselt turvalise keskkonnaga, nüüd on ise hädas. Arenenud riik
küll, aga parklatega on neil probleem. Hullemini kui meil üritatakse
tent ära lõhkuda ja haagistest midagi ära virutada. Muide: Ameerikas ei
näe ühtegi presendiga haagist, neil on Sandwich-paneelid, millest noaga
läbi ei lõika," räägib ta.
"Lihtne kemps tee ääres ei teeks paha. Mitte
ainult veosevedajatele, vaid ka tavainimene tahaks vett lasta. Mõnikord
on mul endalgi vaja. Siis tavaliselt sõidan metsa ja sortsutan seal ära,
aga iseenesest neid võiks olla küll," arvab Kuldkepp.
Maanteeamet: peame pingutama
Maanteeameti sõnul on parklaid ja puhkekohti ehitatud siis, kui raha on.
Parklate ja puhkekohtade asukohad nähakse ette
planeeringutega, nagu maakonna teemaplaneeringud Via Baltica,
Mäo-Tartu, Jõhvi-Narva ja osaliselt teeprojektide koostamise käigus,
nagu näiteks Kose-Mäo uue tee projektis.
Ka kavandatakse parklaid ja puhkekohti koos
omavalitsuste detailplaneeringutega: Märjamaa valla Orgita
ettevõtluskompleksi ja Via Baltica äärde jm.
Maanteeamet on kaardistanud parklad
Tallinna–Narva ja Tallinna–Pärnu–Ikla suundadel, kus iga 20–50 km
vahemaa tagant on need olemas. Et liiklusohutust parandada, kaalub
maanteeamet iga töösse mineva rekonstrueerimis- ja ehitusprojekti juures
peatumis-, parkimis- ja puhkekohtade vajadust. Peamiseks eeltingimuseks
on see, et oleks teada teenuse pakkuja.
Maanteeameti ehitusosakonna juhtivspetsialist
Tõnis Tagger: "Kui rääkida normidest ja rahvusvahelisest praktikast,
siis Eesti põhi- ja tugimaanteede parklavõrgu tihedus iga 20–50 km
tagant vastab neile igati. Ja uusi kavandatakse – Tallinna (Väo sõlm) ja
Tartu ümbersõitudel ning Kose–Mäo uue tee trassil. 2015. aastal
renoveeritakse Vedu parkla Jõhvi–Tartu–Valga maanteel.
Kui aga rääkida puhkekohtade turvalisusest ja
mugavusteenustest, siis selle koha pealt on kindlasti parandamisruumi ja
peame pingutama, et koostöö kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega
paremini toimiks. Kompleksteenuseid (tankla, väike kohvik, WC ja
puhkekoht) peab maanteeamet otstarbekaks arendada maanteeäärsete
teenindusjaamade koosseisus (sarnaselt põhjamaade praktikaga).
Kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad on teretulnud teenindusjaamade
arenduste plaanidega tutvuma.
Samuti on maanteeametil koos Balti
Teedeliiduga plaanis välja arendada kogu Via Baltica ääres olev
parklatevõrk ning kui see on majanduslikult mõistlik, siis laiendada
projekti teistelegi põhitrassidele."
See on väärt kopeerimist!
Kui loed, siis näedki, et kommenteeritakse ja
räägitakse, mida PLAANITAKSE teha, aga enamsti vaid sõnadeks need
jäävadki. Vallavanem ütleb, et alatasa prügikastid ajasid üle. No siis
on ju selge, et asi on viletsasti organiseeritud! Kuigi mitmedki
autojuhid öelnud, et vaevalt kolleegid viitsivad asju sorteerida, siis
ikkagi, pakendikonteinerid peavad olema! Ja PEAB sorteerima. Tavaprügiga
peaks nüüd olema lihtsam, sest kõigil ju oma konteinerid? Ja see, kas
paned selle poolenisti või täiesti täis, maksesumma on ju sama!? Seega
ei tohiks enam põhjust olla, et viia oma prügi ühiskonteineritesse? Ja
parem on kui ka teel olles viiakse, selle asemel, et metsa alla
poetada!?
See, et Maanteeamet peab pakkuma võimalusi (millest
minagi räägin), on siingi jutuks. Laudade jm eest peaks aga hoolitsema
omavalitsus? Eks see natuke keeruline küsimus ole. Aga ikkagi, kas
midagi (koostöös) tehes plaanitakse ikka sobivasse kohta. Praegune Tartu
planeering näeb ette, et Koselt alates uus maantee läheb AINULT uut
trassi pidi. Mul pole neid plaane, kus oleks näha, kuidas ja kust
täpselt, võrreldes olemasolevaga. Kas millesti juba olemasolevast aga
minnakse kaugelt mööda või planeeriti trass nii, et mõni sellistest
sobivatest kohtadest jääks võimalikult uue tee lähedale?
Toidukoha omaniku jutt muidugi õige. Siin ehk
olekski vaja mingit "dotatsiooni" või soodustust neile, just selle eest,
et tauletid (ja ka siis n.ö. ühiskondlikud) oleks nende hoole all.
Nagunii on ju koristaja olemas, Maanteeamet, KOV või keegi teine maksab
lihtsalt teenustasu!? Tegelikult pole vahet, kuidas seda tehakse,
peaasi, et tehtud saab!
Omaette huvitav teema on, et "tulevad ja ei osta
midagi, tahavad vaid kempsu". Milles siis on põhjus, et möödasõitjad
midagi osta ei taha?
Mida siis teinud Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon?
Aga
kui edasi lugeda, siis..... on kõik ju hästi??? Sest Maanteeamet
planeeribki iga remondi puhul, kas ja kuhu on mida vaja. Ainult, et
TEENUSEPAKKUJA PEAB TEADA OLEMA!??? Tule taevas appi! Seda on väga raske
teada, pigem tuleb läbi mõelda, MIDA sinna võidakse tahta tulevikus
teha.
Kui
aga ikka ja jälle asukohtadele mõelda, siis siin, juba aastaid tagasi,
kirjutasin ma parklatest, mis sobivates peatustes oleks täislaks!
Kasutajaid igast valdkonnas ja KASU neist oleks paljudele. Aga kas
Maanteeamet, kes kutsub ettevõtjaid ja KOV-e kaasa lööma, ise lõi selle
pilguga kaasa mõnes rongipeatuse renoveerimises? Ja kas MKM lõi
tingimused "tualettide tekkeks mõnes rongipeatuses"?
Autojuht kirjutas:
Aga asi hakkab sellest, et tuleb leida hea koht parkla jaoks
Endal mitmeid kohti meeles mõlkumas kuhu korralik parkla teha Eestis ja äriga alustada.....
Endal mitmeid kohti meeles mõlkumas kuhu korralik parkla teha Eestis ja äriga alustada.....
Kas Maanteeamet on küsinud ka autojuhtidelt, uurinud, millisena nemad näevad tulevikus kohti, KUHU midagi teha?
Pole midagi parata, tuleb punti kuskil koguneda, et näha NÄGEMUSI!
Kirjutasin ja loodan ka pikemalt suhelda ERAA-ga.
Parklad Soomes. All söögikohaga.
Olen selle foto eest Janek Liivile väga tänulik, aga teiste eest ka muidugi!
Umbes midagi sellist mõtlesin ma sobivaimaks ka ise. Esiteks, nii palju kui ma aru saan, siis on siin kalasaba valepidi?
Teiseks, nii, paari auto kaupa parkimine on sobivaim, kui vaheplatsidel
oleks keskmisekasvulised puud. Kindlasti aitaks nad kaitsta kabiini
päikese eest, sest, kes kogenud, see teab, KUI palavaks võib päike meil
autokabiini kütta!
Muuhulgas tekib siin mõtteid ka valgustuse üle. Sellest küljest, et need
kõrgpostid peaks olema ajalugu, nende hooldus ja muu on keeruline ja
kallis. Teiseks, ehk peaks tänasel päeval mõtlema päikesepatareidel
töötavate LED-ide peale?
Alumisel pildil on siis söögikohaga ja kindlasti saaks siin ka muid
võimalusi pakkuda, müügikohtadena. Kuid oluline on, et see oleks siis
möödasõitjale ka teada.
********************
14. 07. 2016
1. Kuidas leida skeeme, kus näha Kose-Mäo ümberehitamisel plaanitavad parklad?
2.
Kellega tehakse koostööd, et kindlaks määrata kohad parklatele koos
külaturgude, teeäärsete müügikohtade, bussipeatustega jne?? KOV-id?
Külaseltsid? 3. Kes esindab kaugesõiduautojuhtide huve? Tagamaks neile inimväärsed puhketingimused, alates tualettidest ja lõpetades (joogi)veega.
4. Kas parklate vahe kuni 50 km on ikka normaalne?
5. Millistena parklaid plaanitakse? Haljastusega, mis kaitsebpäikesekiirguse eest?Millises kauguses põhitrassist?
Kas Maanteeamet plaanib kaasata autojuhte, huvigruppe jt ka avalikku arutellu, näiteks siinsamas FB-s?
Maanteeamet:
Tere!
Väga vabandame, et läks aega vastusega.
1) Hetkel avalikustatud projekti joonistega saab tutvuda siin:
Kose-Võõbu: http://www.mnt.ee/index.php?id=28528
Võõbu-Mäo: http://www.mnt.ee/index.php?id=28529
2) Teeninduskohtade (parklad, puhkealad, SOS taskud) ning teiste objektide (tee ehitus, rekonstrueerimine jne) arendamisel on lähtutud ehituseadustiku § 31 toodud põhimõttest, kus kaasatakse puudutatud isikud. Peamiselt on Maanteeamet pöördunud KOVi poole, kes vajadusel on infot kohalikele elanikele ning erinevatele seltsingutele edastanud.
3) Kaugsõidujuhte esindavad erinevad organisatsioonid – Transpordi Ametiühing, Autovedajate Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedaja Assotsiatsioon jne.
4) Parklate ja puhkealade vahekaugus riigiteedel tuleneb Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast Maanteede projekteerimisnormid punktist 7.5. Vahekaugus 50 km tähendab lubatud sõidukiiruse 90 km/h puhul ajalist vahet 33,3 minutit. Arvestades lähiriikide kogemusi siis peatumisvõimalus tuleks tagada iga 45 minuti tagant, mis antud puhul on tagatud.
5) Maanteeamet on kaasanud erinevaid osapooli puhkealade arendamisse. Kohtud on erinevaid kaugsõidujuhte esindavate organisatsioonidega, Õliliiduga, MTÜ Liikumisvabadusega, Politsei- ja Piirivalveametiga. Käesolevaks ajaks on Maanteeameti hinnangul saadud piisav info, mille põhjal teha otsuseid puhkealade arendamise osas.
Väga vabandame, et läks aega vastusega.
1) Hetkel avalikustatud projekti joonistega saab tutvuda siin:
Kose-Võõbu: http://www.mnt.ee/index.php?id=28528
Võõbu-Mäo: http://www.mnt.ee/index.php?id=28529
2) Teeninduskohtade (parklad, puhkealad, SOS taskud) ning teiste objektide (tee ehitus, rekonstrueerimine jne) arendamisel on lähtutud ehituseadustiku § 31 toodud põhimõttest, kus kaasatakse puudutatud isikud. Peamiselt on Maanteeamet pöördunud KOVi poole, kes vajadusel on infot kohalikele elanikele ning erinevatele seltsingutele edastanud.
3) Kaugsõidujuhte esindavad erinevad organisatsioonid – Transpordi Ametiühing, Autovedajate Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedaja Assotsiatsioon jne.
4) Parklate ja puhkealade vahekaugus riigiteedel tuleneb Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast Maanteede projekteerimisnormid punktist 7.5. Vahekaugus 50 km tähendab lubatud sõidukiiruse 90 km/h puhul ajalist vahet 33,3 minutit. Arvestades lähiriikide kogemusi siis peatumisvõimalus tuleks tagada iga 45 minuti tagant, mis antud puhul on tagatud.
5) Maanteeamet on kaasanud erinevaid osapooli puhkealade arendamisse. Kohtud on erinevaid kaugsõidujuhte esindavate organisatsioonidega, Õliliiduga, MTÜ Liikumisvabadusega, Politsei- ja Piirivalveametiga. Käesolevaks ajaks on Maanteeameti hinnangul saadud piisav info, mille põhjal teha otsuseid puhkealade arendamise osas.
Mina:
Arvestades
seda, et sageli võib väiksem parkla olla täis, ei ole see vahekaugus
piisav. Järgmisse parklasse sõiduks sageli aega ei kipu jääma, lisaks
võivad takistuseks olla "ootamatud" teeremondid, ümbersõidud jms. Nii et
parkimiskohti (kasvõi paarile rekkale) peaks olema ka maakohtade
bussipeatustes jm, eriti kui arvestada, et "P&S" süsteemi peaks
nagunii rakendama.
******************************
Wednesday, June 15, 2016
Tallinn-Tartu maanteel ja kaugemalegi.
Rõugesse sõites istusin bussi esiistmel, et vaadata ja mõtiskleda. Üks
asi oli mulle enne selge ja sai veelgi selgemaks. Eestis mõeldakse
parklatele, müügivõimalustele ja paljule muule ainult hangete raames.
Natuke. Kompleksseid lahendusi ei ole ja nende saavutamiseks oleks vaja
kogu ladvik välja vahetada. Maanteeametist valitsuseni! Sest see
valitsus ega (enamus) ametnikke ei mõtle grammigi riigile ehk kodanike
võimalustele ja vajadustele. Väliskülalistest rääkimata!
Ülimalt tore, et pildil näha olevas kohas, parklakökatsis, müüakse kala.
Aga, kui mitusada korda on räägitud, et sellised müügikohad peavad
VÕIMALUSEL olema seal, kus nagunii peatutakse!? Koos elektrivarustuse
(kala ja külm!) ja varjualustega ja paljude muude asjadega!
Miks ma tundun selliste teemade juures aga kuri? Sest aastaid on
räägitud sellistel teemadel, väidetavalt olla "P&S" ning muud asjad
elementaarsed ja pidevalt ka ametnikud toetavat neid. Lisatakse
arengukavadesse jm. Aga kui sõidad mööda Eestit, näed, et aina
remonditakse teid, kuid parklaid ei taha mitte tekkida! Nii ei saa ju!?
Kui midagi teha, siis teha korralikult! Ükskord peab selle
"arengukavamentaliteedi" aeg otsa saama! Kui aga ikka tehakse nägu, et
PROBLEEMI EI NÄE, siis ükskord muutudki kurjaks!
Jube Juss on selle hästi kokku võtnud!
Parkla Eesti moodi! 110 ja puuduvad mahasõiduteed! Kuiv nagu kõrb!
Kus on parkimiskoht siin? Jah, Tartu maantee plaanitakse 4-realiseks
ehitada ja praegu siin enam midagi muutma ei hakata. Aga kui Eesti riik
plaanib pakkuda 50 km tagant mõne metsaka parkla ja ei muud, siis on see
riik häbemata nõrk! Kuidas mõtlemisvõimet parandada? Kurrat, aastaid
kirjutatud Maanteeametile jt, mida VAJA teha ja KUIDAS teha. Ei mingit
koostööd, ei mingit arutelu, ei mingit huvi. Kas tõesti on põhjus
selles, et Maanteeametis saab miinimumpalka? Vilets palk ei tohiksju
olla viletsa töö põhjuseks? Kui ikka aastate jooksul pole suudetud
ennast muuta, siis oleks mul õigus siin lausa ropult sõimata ja kiruda.
Aga ei, ma sõiman ja kirun võimalikult viisakalt!
Muidugi pole ka kahtlust, et ohtlikkus Tartu maanteel kujuneb eelkõige
inimesest. Sellisest lollimast inimesest. Äkki samasugused ongi kõik
need, kes ei oska hoolida ega teistele mõelda?
Rekkaid sõidab ja mitte vähe! Seda imelikum, et siiani ei huvita see teema suurt kedagi!
Tegelikult, kui võõras siin lugema satub, siis võib imestada küll, kui
palju ma virisen ja vahutan ja kirun. Tegelikult on selle taga teatud
mõttes inimlik raev, et aastaid on tõesti kirjutatud sellest ja mitte
ainult minu poolt. Paraku, tuhandete kirjade puhul on sageli vastuseks
(kui vastus üldse tuleb) kuiv viisakus. Enamasti. Ei mingit soovi lükata
ametniku poolt mu seisukohad ümber. Kui ümber lükata ei suuda, siis
selgita, miks ei saa või hetkel ei saa, või et kus siiski midagi
tehakse. Küsi, miks ja mida seal teha tuleks kõrvaltvaataja arvates.
Küsi rekkajuhilt, küsi kohalikult talunikult, küsi külaseltsist. Neilt,
eks REAALSET elu näevad ja mõistavad. kelle ellujääminegi võib
sellistest asjadest sõltuda. Lõppude lõpuks, ilma maainimesteteta peagi
olete nälgas või sööte odavat ersatsi, mida välismaalt siia
koormateviisi tuleb!
Tüüpiline söögikoht. Omanik või maa omanik ei suudagi teha siia suurt
parklat, rääkimata mahasõidurajast. ja omanik ei peakski pakkuma
elektrit karavanituristile või elektrirolleriga sõitjale. Võiks muidugi,
nii palju kui suudab. Tegelikult, ka meil on, nagu Euroopas,
ametiühingud ja muud ühingud, kes seotud näiteks rekkajuhtidega. Mida
nad teevad? Palju üldse suudavad? Kus on TÖÖANDJATE LIIT?
Nagu näha siis niisama toimetamiseks siin isegi midagi parklataolist on.
kas aga ümbruskonnas pole ühtki talunikku, kes tahaks midagi müüa?
Ühtegi töötut, kes oleks nõus kioskis töötama? Ühtegi potipõllumeest,
kes tahaks midagi müüa? Aga kas seda peaks tegema lageda taeva all?
Kui nüüd keegi arvab, et 50 km on möödas...... Tegelikult, on siililegi
selge, et põhjusi peatumiseks võib olla kümneid! Ka seekord oli
muuhulgas mitmeid traktoreid teel, kellel sageli polnud kuskil kõrvale
võtta, kiiruseihalejad aga andsid lapatsit. Laipu küll seekord ei
näinud!!! Aga mõtlema peaks küll panema. Äkki kohustada Maanteeameti
ametnike iga päev sõitma virtuaalselt 100 km? Muidugi, sest ei pruugi
abi olla, sest ülisageli riigiametnikud EI NÄE!
Tartu maantee on eksisteerinud kogu eesti aja ja rohkemgi. Aga siiani
pole siin näha kiirendusrada parklast. Muidugi mitte, see maksab ju
RAHA!.
Siin aga ometi näha ka üks teatud määral etalonparkla Pole küll varju,
ega tualetti ega joogivett, pesemisvõimalustest rääkimata. Aga parkida
saab siiski pea igaüks. Lühemaks või pikemaks ajaks. Tõsi, valgustus on
suunatud unessõudjatele, mitte peatusesse! Isegi prügikast on olemas!
Muide, pakendikonteinerite tihedam olemasolu tähendab muuhulgas ka
pakendikogumise puhul lühemaid ehk siis säästlikumaid ringe!? Seda
teadsite?
Ja ma ei kahtlegi, et möödasõitjatele, kes soovivad peatust, meeldib
alati veekogu. eriti kui seal on ujumisvõimalus. Ning kes teist teadis,
et muideks, peatumiskohti on vaja sageli ka tuhandetele seenelistele?
Mitte et ma arvaks, et seda on vaja iga seene juurde või et oleks
mõttekas neid igale poole teha. Kuid iga ohutum peatuskoht tähendab ka
ohutumat liiklust! Ohutumat elu!
Saab peatuda. Iseasi, kas see võimalus piisav. Ja kui natuke edasi
mõelda, kus on siis ikkagi tualetid? Kas metsade ja põldude "väetamine"
on ikka õigustaud? Või nimetaks seda reostamiseks? Sest inimliku
vajadused ju jäävad!? Nagu ka lihtsalt peatumised, jalgade sirutamiseks
või mobiiliga rääkimiseks. Huvitav, kas Maanteeamet teab, et ligi
kolmandik juhtidest peab roolis mobiiliga rääkimist normaalseks? Või kas
meie nuditud politsei ikka tegeleb liiklusohutusega?
Vaidas käib usin töö. Et teha uuesti ja.....? No ma tahan ikka uskuda, et vigadest õpiti!
Mis turg?
Igatahes natuke liiga kaugel maanteest. Kas uus maantee tehakse lähemale? Kas sinna tehakse ka rekkade jaoks parkla?
Päris kobe parkla. Mõõtudelt. Aga tingimused on nagu ikka. Muide, ma ei
pea absoluutselt normaalseks, et pea alati tuuakse põhjuseks raha,
Tegelikult on paljude asjade muutmise taga tahtmine. Õigemini, selle
puudumine.
Turismiobjekt! Eesti ainus ökodukt!
Kui juba mahapööre, siis....võimalusel ka parkimiskoht!
Äkki oleks mõni aimaa suurem, kui toodangut saaks müüa? Ja mõni "maakas" saaks natuke rikkamaks? Et ehk elaks inimväärsemalt?
Lõpuks üks tõsisem söögikoht. Üldiselt, söögikohti natuke nagu oleks,
aga kui eestlase maksejõud oleks suurem (mitte viimase viie piirimail),
siis oleks ka neid rohkem. sest kõik sõltub käibest. Ja küllap kunagi ka
taibatakse, et enda juurde tuleb meelitada ka teisi müüjaid.
Aga põhipunktid on kirjas. Edasi mõelge ise. Ehk ütleb ka mõni rekkajuht oma arvamuse, mida, kus ja kuidas on vaja muuta.
Näe, ühes kohas mitu asja. Uskumatu!
Sõisin ka Võrust Põlvasse....
Ja lõpuks ka kauaoodatud võimalus külastada Põlva talupood-kohvikut!
Igati tore, kuigi Eestis toodetavat arvestades võiks olla valikut
palju-palju rohkem!
Joogivett ei olnud ka Põlva jaama parklas ega kuskil mujal.....
Üldiselt on mul aga sageli õigus olnud, mis sest et korduvalt ka öeldud,
et ma olen lihtsalt ajast ees! Vahel tuleb isegi hirm peale! Õigus ka
selles, et ametnikud EI NÄE!
lk 9 : Tulenevalt Eesti territooriumi
suhtelisest väiksusest ja maanteetransiidi väikesest osakaalust
võrreldes Lääne- ja Kesk-Euroopa riikidega, on nõudlus turvaliste
parklate järele sedavõrd madal, et turvalisi parklaid Eestis rajatud ei
ole. Eestit läbivad veokid pargivad reeglina sadamates või
piiripunktides. Maanteel peatutakse lühiajaliselt ning selleks on
maantee ääres piisavalt avalikke parkimis- ja puhkekohti.
No ei näe ju!? Turvalisus meil nagunii aina väheneb ning parklaid
(mitteturvalisi?) on meil tegelikus elus vaja ja mitte vähe! Lihtsalt
selleks, et olla normaalne, inimlik riik!
*******************
14. 07. 2016
Maanteeametile (FB_s).
1. Kuidas leida skeeme, kus näha Kose-Mäo ümberehitamisel plaanitavad parklad?
2.
Kellega tehakse koostööd, et kindlaks määrata kohad parklatele koos
külaturgude, teeäärsete müügikohtade, bussipeatustega jne?? KOV-id?
Külaseltsid? 3. Kes esindab kaugesõiduautojuhtide huve? Tagamaks neile inimväärsed puhketingimused, alates tualettidest ja lõpetades (joogi)veega.
4. Kas parklate vahe kuni 50 km on ikka normaalne?
5. Millistena parklaid plaanitakse? Haljastusega, mis kaitsebpäikesekiirguse eest?Millises kauguses põhitrassist?
Kas Maanteeamet plaanib kaasata autojuhte, huvigruppe jt ka avalikku arutellu, näiteks siinsamas FB-s?
Tere!
Väga vabandame, et läks aega vastusega.
1) Hetkel avalikustatud projekti joonistega saab tutvuda siin:
Kose-Võõbu: http://www.mnt.ee/index.php?id=28528
Võõbu-Mäo: http://www.mnt.ee/index.php?id=28529
2) Teeninduskohtade (parklad, puhkealad, SOS taskud) ning teiste objektide (tee ehitus, rekonstrueerimine jne) arendamisel on lähtutud ehituseadustiku § 31 toodud põhimõttest, kus kaasatakse puudutatud isikud. Peamiselt on Maanteeamet pöördunud KOVi poole, kes vajadusel on infot kohalikele elanikele ning erinevatele seltsingutele edastanud.
3) Kaugsõidujuhte esindavad erinevad organisatsioonid – Transpordi Ametiühing, Autovedajate Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedaja Assotsiatsioon jne.
4) Parklate ja puhkealade vahekaugus riigiteedel tuleneb Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast Maanteede projekteerimisnormid punktist 7.5. Vahekaugus 50 km tähendab lubatud sõidukiiruse 90 km/h puhul ajalist vahet 33,3 minutit. Arvestades lähiriikide kogemusi siis peatumisvõimalus tuleks tagada iga 45 minuti tagant, mis antud puhul on tagatud.
5) Maanteeamet on kaasanud erinevaid osapooli puhkealade arendamisse. Kohtud on erinevaid kaugsõidujuhte esindavate organisatsioonidega, Õliliiduga, MTÜ Liikumisvabadusega, Politsei- ja Piirivalveametiga. Käesolevaks ajaks on Maanteeameti hinnangul saadud piisav info, mille põhjal teha otsuseid puhkealade arendamise osas.
Väga vabandame, et läks aega vastusega.
1) Hetkel avalikustatud projekti joonistega saab tutvuda siin:
Kose-Võõbu: http://www.mnt.ee/index.php?id=28528
Võõbu-Mäo: http://www.mnt.ee/index.php?id=28529
2) Teeninduskohtade (parklad, puhkealad, SOS taskud) ning teiste objektide (tee ehitus, rekonstrueerimine jne) arendamisel on lähtutud ehituseadustiku § 31 toodud põhimõttest, kus kaasatakse puudutatud isikud. Peamiselt on Maanteeamet pöördunud KOVi poole, kes vajadusel on infot kohalikele elanikele ning erinevatele seltsingutele edastanud.
3) Kaugsõidujuhte esindavad erinevad organisatsioonid – Transpordi Ametiühing, Autovedajate Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedaja Assotsiatsioon jne.
4) Parklate ja puhkealade vahekaugus riigiteedel tuleneb Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast Maanteede projekteerimisnormid punktist 7.5. Vahekaugus 50 km tähendab lubatud sõidukiiruse 90 km/h puhul ajalist vahet 33,3 minutit. Arvestades lähiriikide kogemusi siis peatumisvõimalus tuleks tagada iga 45 minuti tagant, mis antud puhul on tagatud.
5) Maanteeamet on kaasanud erinevaid osapooli puhkealade arendamisse. Kohtud on erinevaid kaugsõidujuhte esindavate organisatsioonidega, Õliliiduga, MTÜ Liikumisvabadusega, Politsei- ja Piirivalveametiga. Käesolevaks ajaks on Maanteeameti hinnangul saadud piisav info, mille põhjal teha otsuseid puhkealade arendamise osas.
Mina:
Arvestades
seda, et sageli võib väiksem parkla olla täis, ei ole see vahekaugus
piisav. Järgmisse parklasse sõiduks sageli aega ei kipu jääma, lisaks
võivad takistuseks olla "ootamatud" teeremondid, ümbersõidud jms. Nii et
parkimiskohti (kasvõi paarile rekkale) peaks olema ka maakohtade
bussipeatustes jm, eriti kui arvestada, et "P&S" süsteemi peaks
nagunii rakendama.
********************
5 comments:
Tere
Reply
Aitäh küsimuste eest.
Veokite tankimiseks sobivad teenindusjaamad on leitavad meie kodulehelt https://www.statoil.ee/et_EE/pg1334081232381/ariklient/Jaamadev%C3%B5rk/Teenindusjaamad/veokitetankimiskohad.html.
Teenindusjaamades on WC-d kätepesemisvõimalusega. Pesupesemise ja duši võimalust meil kahjuks ei ole.
Suuremates jaamades on istumisala poes ja väljas.
Maanteameti plaanide kohta info puudub.
LugupidamisegaMinu küsimused:
Reply
Tere!
Palun infot!
1. Kui palju on Teil Eestis (väljaspool Tallinna) tanklaid, kus saavad pikemaajaliselt puhkamiseks peatuda kaugesõiduautod?
Kui neid pole palju, siis palun võimalusel nimeliselt välja tuua.
2. Kui paljudes nendest saavad kaugesõiduautojuhid kasutada pesemisvõimalusi?
Võimalusel palun need nimeliselt välja tuua.
3. Kui paljudes saavad kaugesõiduautojuhid kasutada pesupesemisvõimalust?
Palun kohad nimeliselt välja tuua.
4. Milliseid võimalusi tanklates/parklates veel kaugesõidu autojuhtidele võimaldatakse?
5. Kas Teiega on kontakteerunud ka Maanteeamet või keegi teine, näiteks arutamaks võimalusi selliste teenuste jm loomiseks plaanitaval Kose-Mäo maanteelõigu neljarealiseks ehitamisel?
Teistel maanteedel?
LugupidamisegaNeste vastus:
Reply
Tõsi, lingilt ei leia ma mingit pesemisvõimalust, kui autopesu välja jätta.
Mind paneb muide hämmastama, kuidas näiteks ERM-i toitlustuse jm asjade puhul sageli nõutakse valjuhäälselt eraettevõtjate eelistamist ja kaasamist.!???
Tere Neeme
Mul on hea meel, et pöördusite tekkinud küsimustega meie poole.
Kogu soovitud informatsiooni leiate meie koduleheküljelt siit http://www.neste.ee/ee/content/neste-jaamad-eestis .
Lisaks soovin täpsustada, kas soovite ka ettevõtte nimele pakkumist saada? Sellisel juhul palun täpsustada ettevõtte ligikaudset kütusetarbimist kuus. Sellisel juhul koostame pakkumise koheselt.
Jään tagasisidet ootama.
Ilusate soovidegaÜks "uudis" FB-st
_______________________
Olen Eestimaad tutvustanud maailma eri otstes kõige positiivsemas võtmes ja arvasin, et tunnen oma kodumaad detailselt. Seekord suutis aga Eestimaa ka mind üllatada. Nimelt, ei lubatud mul eelnevalt viisakalt küsides Orissaare ALEXELA tanklas oma joogiveenõud kraaniveega täita. Müüja teatas, et firma peab kraanivee eest makama ja seetõttu ei tohi tema tilkagi vett kellelegi tasuta anda. Olen jalgrattaga matkanud 118 riigis ja pole isegi kõrbepiirkondades olnud juhust, kus keegi oleks joogivee andmisest keeldunud. Küsimus pole rahas, vaid inimlikus suhtumises. Sellist ebameeldivat kogemust ma Eestimaad külastatavatele turistidele küll ei soovita. Muuseas, selle kraanivee hind oleks olnud märksa alla 1 sendi.
Kommentaare FB-st:
ReplyHea lugemine koos heade küsimustega aga kas keegi teist on kunagi mõelnud kuidad asjad Tallinna siseselt on?Võtame Tallinna ringteest allapoole kuni mereni välja.Kus on need kohad kus oleks võimalik oma päevane 45 äraolla ja samas ehk ka süüa ja vett lasta?Lühemate autodega veel aga poolhaaked?Enne vanasti oli võimalik Järvel vanas nestes puhata,täna ei ole seal soololegi õieti kohta.Pakute ehk võimalusi siin.Smuuli marketi platsil nagu võikd samas märgid nagu keelaks,veel keelelgi ideid?
Nii vaatame siis suunal kopli,haabersti,mustamäe,järve,ülemiste kus on võimalik poolikuga istuda ja süüa?Kopli,linnahall,lauluväljak,sõjamäe? Isegi mitte niivõrd söögikohad aga kui on vajadus aega parajaks teha?Alati ei saa kohale sõita,poolikuga linnas pole mingit kohta sul,sõiduaeg hakkab täissaama aga kuhu minna?
bekkeri sadama sissesõidul kannatab suure hädaga olla (marati tänav vist kui mälu ei peta)... järvevana tartu poolses otsas statoilis olen ka suuri näinud aga pole kunagi ise seal käinud, enamasti ikka tartu peale olerex või see teiselpool teed tankla sealsamas...
üks suurem võiks olla jüris
selline kuhu vähemalt paarkümmend suurt igal aastaajal seisma mahuks ja ka talvel soe wc. kui seal süüa, pesta ja tankida saab siis need on puhtalt plussid, praegustest tanklatest midagi sellist raske aretada, maa pärast, neisse hea kui suur tankima mahub
Jüris on Alexela, Jüris on Olerex, wc on, süüa saab.
aga mitu masinat seisma, ööbima mahub?
mõlemasse mingi 6-7, pluss sama palju veel sinna tanklasse, mis Olerexist üle Tartu mnt asub.
olerexi mahub 6 veokat seisma ja alexelas võib 6 ööbida? siis pole ju midagi öelda
No minu meelest ei mahu küll sedagi. Eestis püüad auto ruttu kuskile platsile saada. Mis parklatest te plärate.....
Kui jutt käib jüri olerex tanklast siis sinna mahub 7 autot, seal wc ja saab süüa, aga pesta ei saa. Aga üle tee tanklas lubatud parkida 4 autol, ja seal alatasa wc remont või avarii.