Juuli 2013 - Hiiu- ja Läänemaa loodus ning Järlepa järv ja Juuru.

 

teisipäev, 16. juuli 2013

Pilte puhkusereisilt Lääne- ja Hiiumaale.

 

 

**********************************************

 

teisipäev, 30. juuli 2013

Kodustel radadel.

See teema pole otseselt loodus kuid pärimusteema ikkagi. Käisin Juurus ja Järlepas. Vahe 14 km. Algklassides käisime seda maad tihti, et kasvõi natukene enne bussi koju jõuda. Muidu oli päev pikk, kuid tee ei tundunud alati nii pikana...

 

Seekord sai siis käidud esivanemate haudadel. Ja vaadatud veidi ringi ka vanas surnuaias. On tore, et seda on üritatud ka puhastada, kuid...võiks inimeste panus veidi suurem olla...

 

 

 

 

See tee viib vene surnuaeda, millest lapsepõlves jäi mulje kui millestki suurest. Tegelikult on see väike.

 

Juuru Kultuurimaja ja Gümnaasiumi vana hoone. Esimestes klassides õppisime kultuurimajas.

 

Siin majas oli ka taltsi pood. Nii me seda müüja järgi kutsusime.

 

Eero Kõrts.

 

Siin kostus esimest korda laul "Mis maa see on?". Ja siitsamast tiikidest leiti kunagi ka käe- ning jalarauad Mahtra sõja aegadest.

 

Õnneks on tegemist ühe teega nendest, mis saanud asfalkatte.

 

Mahtra Seltsimaja. Siit juba edasi Järlepasse...

 

teisipäev, 30. juuli 2013

Järlepa järv.

Järvede raamatut pole käepärast, kuid vist leiti aastakümneid tagasi 16 liiki veetaimi. Paarkümmend aastat tagasi leidsin, kui mälu ei peta, 21. liiki.

Aga järv on ilus. Kuigi madal. Ujuda saab kahes kohas, sügavaim koht vaid põhjakalda lähedal,u 4 m. Kalastikust ahven, haug, koger, linask.
Järve idapoolne osa oli varemalt suuremas osas kaetud vesikatkuga, täna seda silma ei torganud, kui sai tehtud väike paadisõit. Muidugi, see oli lühike ja lainetus segas ka vaatlemist.

 

Pean raamatuid tudeerima. On see niitjas penikeel või midagi muud?

 

Peaks olema ujuv penikeel.

 

Järvemägi. Üks kahest kohast, kus saab ujuda ja ainus looduslikult kruusase põhjaga. Mujal kuni mõnemeetrine sapropeelikiht.

 

Vist seenliidrik.

 

Luhakõrsik?

 

Puna-loigukiil? Ei usu, et lõuna-loigukiil, kuigi tahaks ju loota ja miski kiskus mõtte sinnakanti.

 

Siit kraavist ummuksjäämise aastatel saadud ahvenat, suuri hauge ja suudme juurest ka priskeid linaskeid. Kahjuks tähendanud see ikka, et pärast mitu aastat kala ei saa...