Järlepasse läbi Juuru ja Mahtra. 07. 2013.

Wednesday, July 31, 2013

Järlepas.

Järlepasse minek läbi Juuru ja Mahtra.

Kunagisel krundil uus omanik, kui eriti ta kohal ei käi. Osa viljapuid kuivanud. Metsastuvala alal aga alles serbia kuusk, küllap vist ainuke Eesti metsades....

Naabrid on tublid ja hoiavad kodumaja ning ümbrust kenasti korras.

Külaplats. Kord siin jaanipäeval isegi veidi tantsu keerutatud...

Järlepa järv. Hea ujuda, kalastada, puhata.

Erastamisega lood nii ja naa. Tore kui omanik miljonid alla paneb ja igatepidi kõikm korda teeb. Kurvem kui ei pääse enam lapsepõlve mängumaale - parki. Ega saa külastajad lähemalt mõisa näha. Ja järve äärde peab minema suure ringiga. See on see esimene ja teine Eesti...

Järlepa mõis eraldati Selist 1688. a. Mõisa rajajaks oli tollal Johann Andreas von der Pahlen. 1803. aastal omandas mõisa Otto Wilhelm Krusenstern. Enne teda oli mõis ka J. A. Knorring´i (1726), Erik Adlerbergi, A. W. Tolli (1782) A. C. Reimersi (1785), M. Kurselli (1799) omanduses. 1804. aastal abiellus O. W. Krusensterni tütar näitekirjanik August von Kotzebue´ga. Kotzebue eestvedamisel rajati Järlepasse uus klassitsistlikus stiilis mõisahäärber. Sel perioodil kujunes Järlepast omanäoline ja kuulus kultuurikeskus. Siin lavastati mitmeid teatrietendusi ja korraldati muid kultuuriüritusi.
19. sajandi lõpukümnendite jooksul kuulus mõis Otto Grünewaldt le (1880.a.), Karl Wilhelm Pilar von Pilcha le (1888.a.), Wetter-Rosenthalile (1891.a.), Otto Luederile (1895). 1913a. omandas mõisa Otto Krusenstern . Järgmiseks omanikuks sai Eesti kodanlik valitsus. Enne II maailmasõda asus siin Hendrik Antoni Tubakakompanii. Aastatel 1945-1946 oli park ja mõisahoone Eesti Korpuse abimajand, seejärel kuulus hoone mõned aastad tekstiilivabrikule “Punane Koit”. 1949-1957. aastal oli park ja mõisahoone Mahtra sovhoosi valduses, 1957. aastal läks hoone Järlepa tõulinnukasvatusele. Praegu on mõisahoone ja seda ümbritsev park eravalduses.