Monday, January 11, 2016
Lõug ripakil - Eesti Turism!
Googeldasin ja otsisin siis infot, kuidas meie riik tegeleb turismisektori arendamisega. Minu lõug vajus ripakile, nagu siiamaani on meie turismiarendajatel....
https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/turism
Turism
Eestit külastab aastas ligi kolm miljonit (riigis ööbivat)
välisturisti ja üle kolme miljoni ühepäevakülastaja, kes kulutasid 2014.
aastal meie turismiteenustele 1,39 miljardit eurot.
Turism
täidab Eesti majandusarengus olulist rolli, moodustades koos kaudsete
mõjudega ligi 7% Eesti sisemajanduse kogutoodangust ning teenuste
ekspordist koguni 27%.
Eestit külastavate välisturistide arv oli 2014. aastal suurem kui kunagi varem ning välisturistid veetsid Eesti majutuskohtades üle 3,9 miljoni öö, mis näitab, et Eesti tuntus reisisihtkohana on jõudsalt suurenemas ja maine paranemas.
Eesti
turismipoliitika põhieesmärk on suurendada Eesti turismi rahvusvahelist
konkurentsivõimet ja tagada turismiteenuste ekspordi ning siseturismi
arendamisega jätkusuutlik majanduskasv.
Selleks tuleb turismisektoris tegutsejatel:
- Suurendada Eesti tuntust reisisihina.
- Mitmekesistada turismitoodete ja -teenuste valikut ning parandada kvaliteeti.
- Tõsta turismiettevõtjate teadmisi uute ärimudelite rakendamise võimalustest ja teenuste disainist.
- Tagada põhjaliku ja huviväärse turismiinfo olemasolu ning turismiinfo kättesaadavus kogu külastaja teekonna vältel.
- Parandada turismi seisukohast olulisi transpordiühendusi.
- Arendada piirkondlikke turismitooteid.
Turismi
arendamine toetab konkurentsivõime kava “Eesti 2020” eesmärkide
saavutamist, kasvatades Eesti eksporti, tööhõivet, vähendades noorte
tööpuudust ning aidates kaasa rahvusvaheliste transpordiühenduste
loomisele. Turismipoliitika peamine elluviija on Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus.
Valdkonnad
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pöörab kõige enam tähelepanu järgmiste turismi arendustegevustele:Eesti tutvustamine
Eesti turismi rahvusvahelisekonkurentsivõime tagamiseks on oluline suurendada Eesti tuntust reisisihina
ennekõike Euroopa turgudel. Vaata lisa Eesti tutvustamise lehelt »
Eesti hea maine reisisihina aitab kogu maailmas suurendada nõudlust
kõigi Eesti toodete ja teenuste, sealhulgas ka turismitoodete järele.
Meie jaoks on aga kõige suurema potentsiaali ja prioriteetsusega turud peamiselt Euroopa riigid, eriti Soome, Rootsi, Norra, Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Läti.
Neile
riikidele on koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, ettevõtjate,
regionaalsete sihtkohtade ja Eesti välisesindustega koostamisel
sihtturupõhised turundusstrateegiad.
Samuti keskendutakse olulisematele kaugturgudele nagu USA ja Aasia.
Fookuses on ka konverentsi- ja äriturismi turundus, et senisest enam töö- ja enesetäiendusega tegelevaid inimesi Eestisse meelitada.
Lisaks tutvustatakse turismitooteid Eesti elanikele, keskendudes nõudluse suurendamisele madalhooajal.
Eesti
kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevusi viib ellu Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus koostöös turismisektori
osapooltega.
- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus »
Tutvustab Eestit
- Eesti Konverentsibüroo »
Konverentsiturismi katuseorganisatsioon
Majutusteenused
Aastas kasutab majutusteenuseid ligi kolm miljonit turisti. Nad ööbivad meie ligi 1600 majutusettevõttes, kus on üle 40 000 voodikoha - enamus Tallinnas.Vaata lisa majutusteenuste lehelt »
Reisiettevõtlus
Eestis tegutseb ligi 400 reisiettevõtjat, kellest umbes pooled on reisikorraldajad ja ülejäänud reisibürood, mis vahendavad teiste ettevõtjate pakettreise.Vaata lisa reisiettevõtluse lehelt »
Tootearendus
Eesti atraktiivsuse tõstmiseks arendame turismitooteid, rahvusvaheliselthuvipakkuvaid turismiatraktsioone ning piirkondlikke turismisihtkohti.
Vaata lisa tootearenduse lehelt »
Turismiinfosüsteem
Turismiinfosüsteem pakub hästikorrastatud, kliendisõbralikku ja kvaliteetset turismiinfot Eesti turistidele, väliskülastajale
ja ettevõtjatele.
Vaata lisa turismiinfosüsteemi lehelt »
Turismiinfosüsteem sisaldab mitmekülgset infot turismivõimaluste kohta üle Eesti ning see võimaldab inimestel puhkust ise hõlpsalt planeerida.
Ettevõtjatele
on turismiinfosüsteem abiks turismiteenuste ekspordi arendamisel ning
rahvusvahelise konkurentsivõime parandamisel. Lisaks võimaldab
turismiinfosüsteem koguda andmeid uuringuteks, turu- ja
kliendianalüüsiks, sihtkoha turundustegevuseks ja tootearenduseks.
Turismiinfo kogumist, korrastamist ja jagamist korraldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus koostöös kohalike omavalitsuste ning regionaalsete ja piirkondlike turismiorganisatsioonidega.
Turismiinfo kogumist, korrastamist ja jagamist korraldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus koostöös kohalike omavalitsuste ning regionaalsete ja piirkondlike turismiorganisatsioonidega.
Mis see on???
MKM ütleb, et "....selleks tuleb turismisektoris tegutsejatel....."
!?
Need, kes turismisektoris tegutsevad, tuleb kõik ISE teha? Aga kaen perra, mida põnevat siis lingid räägivad!
Klikkides EAS lingile, näitab nett
Oops! That page can’t be found.
Vot sulle UPS!Aga siiski, just TÄNA!
Liitusin uudiskirjaga..... Püüan ennast rohkem kursis hoida, mida reaalset ära tehakse.....
*******************************************
Tuesday, January 12, 2016
Koordi savimajake ja Maanteeamet
Bussiootekodasid on meil mitmesuguseid.
Kiitust väärivad aga Koordi inimesed, Maanteeamet ja Järvamaa MV.
Kui aga vaadata ülalolevat pilti, siis mida oleks vaja muuta? See
palkidest ootekoda on iseenesest ikka vägagi hea. Kuid, on mitmeid
pisiasju, mida peaks tegema
1. Igas ootekojas peaks pink olema laiem, vähemalt 80 sm. See võimaldaks
matkajatel puhata, ka halva ilma korral. Ehk lausa visata mõneks ajaks
pikali, et selga sirutada!
2. Sõidusuunas kaugeim külgsein on vaja pikendada ning tagada
võimalikult hele materjal - et bussijuhid märkaksid sõitasoovijat
võimalikult vara.
3. Kuna sageli on olemas ka valgustus, võiks olla ka tavaline 220V pistik. ükskõik, mille laadimiseks, kasvõi elektrijalgratta!
4. Tagada kõikvõimalikud infotahvlid, nii kohalikud sõiduplaanid kui ka muu kohalik info
Jpm.
Mille kohta siis see Maikl Aunapuu (NB! Ilumetsa rongipeatuse sõbrad ürituse algataja!) vastukaja käib?
Alustan VilluZirnaski loost. Andke mulle andeks, kui ma pole piisav
spetsialist Põlvamaa asjades, kuid mingeid jooni ehk siiski märgata
oskan. Vahel kasuks ka see, kui saab suhelda aeg-ajalt kohalikega ning
saada neilt (ehk küll mitte piisavalt) infot. Igatahes on see ääretult
oluline, tänud neile!
Lühike lugu, kuid tuleb nõustuda - absurdsust on Eestis ülearugi ning
selliselt "käituvaid" busse üle Eestimaa sadu ja sadu! Eriti absurdne on
see muidugi kui silmas pidada Osula ja teiste asjameeste vingumist
rongide teemal. Ise ei suuda teha mitte kärbsepesagi, aga kisa on
taevani!
Tundes õige natuke Maikl Aunapuud, usun ma siiski, et Põlvamaa on ehk
tema näol saanud hea spetsialisti, kes üht-teist asjast jagab. Vaatame,
siis, mis ja kuidas.
Väga lühike vastukaja! Ja kuigi selles on loogikat, siis ma ikkagi
vaidleks kohe vastu. Ükski buss ei pea seisma 15 minutit. Esiteks,
eelduseks on, et bussi sõiduplaan on küllalt paindlik ja võimaldab ka
väikeste hilinemiste (teeolud jm) puhul õigeaegset jaama jõudmist. Kui
bussipeatuse tegemisel raudteejaama on lähtutud normaalsusest, kulub ka
aeglasematel inimestel perroonile jõudmiseks 3, maks 5 min. sama siis ka
"tagasisuunas". Seega, piisab, olenevalt kohalikest oludest, ka 7-11
minutist (1 minut lisandub rongi seisuaja arvelt). Kusjuures, maaliinide
puhul ei ole kohati see seisak sugugi paha, rääkimata ka kaugliinidest.
Ma ei tahagi siin kuulda kellegi kisa, et "ühtki minutit ei tohi
kaotada"! Tegelikkuses on sellitel peatustel mitmeid häid omadusi.
Reisija ja ka bussijuht jõuab käia seal, kus kuningas jala käib (kui see
üldse olemas, mitte ei pea keha kergendama ootekoja taha, muidugi, kui
seegi olemas! Ehk peaks ka Koordi inimesed mõtlema ühele kuivkäimlale
peatuses? oleks see ju hea ja elementaarne matkajatele ja teistelegi!?
Muidugi, kas Maanteeamet või keegi teine tahab peldikuid kasida, selle
hirmus elavad vist paljud ametnikud! (Mõtle kui õudne ja pealegi
kulukas!?). Suitsetaja saaks peatuses teha suitsupausi (ma ei propageeri
suitsetamist), sest mugavus seegi. Jalgade sirutamisest rääkimata! Või
ehk jõuab palaval lipata talupoodi jahutava joogi järelegi? See kõik on
ju inimlik! Mitte mingit õigustust ei ole ülearusele kiirustamisele!
Muidugi eeldab kiire ümberistumine head bussipeatuse asukohta. Sel ajal
kui renoveeriti ooteplatvorme, uuendas näiteks Tsirguliina (Sangaste
raudteejaamas) bussipeatust jm. Hoolimata ettepanekutest jäeti
bussipeatus perroonist ääretult kaugele! Millega mõeldi? Peaga kindlasti
mitte!
Kas Põlvas on bussipeatus kõrvuti perrooniga, nii et vahet pole
meetritki? Või asetseb mingi väljaku teises servas? Kas peatus
lähestikku ei võimalda mitte ühist ootekoda ja infotahvleid? Kus oli
Maanteeamet siis, kui perroone renoveeriti ja vaieldi nende asukohtade
üle? Mida tegi Maanteeamet Tsirguliinas? Mida Viluveres, kus perroon jäi
ikkagi liiga kaugele ülesõidust? Tõepoolest, kus on ühendus Vädraga,
millega on tõepoolest bussiühendus äärmiselt vilets? kas Maanteeamet ehk
riik ikka püüab ja tahab nii väga asju paremaks teha, või ollakse ikka
Mõisa poolel?
Ja üks oluline teema: kas maa- ja omavalitsused on piisavalt ikka kursis
inimeste soovidega? sest inimesed väga sageli "kobisevad" baid nurga
taga?
Kui juba juttu Põlvamaast ja Lõuna-Eestist üldse, siis......kuidas on
ühendus Ilumetsa ja Värska vahel? Koidula (bussipeatusega vaid ühes
suunas) ja Obinitsa-Vastseliinaga? Ruusa ja muud piirkonnad?
Hea on muidugi see, et ühildamine jätkub. Kindlasti ei tohiks aga
paljudel juhtudel see aega võtta aastaid ja kuid. Esimese asjana tulebki
vaadata üle kõik bussiliinid ja mille puhul õnnestub kohe sõiduplaani
muuta, siis tuleb see ka kohe ära teha.
Ja veel:
TAHAKS VÄGA TEADA, KUIDAS KONKREETSELT NÄEB VÄLJA BUSSI JA RONGI ÜHILDAMISE TEAVITAMINE? VÄGA PÕHJALIKULT, PALUN!
07.01.2016 12:58
Tänud ajakirjanikule selle repliigi eest. Meie ametnikud
Põlvamaal sõidavad rohkem autodega, sestap nad ei tunneta seda probleemi
omal nahal.
07.01.2016 14:07
tõstatades probleemi,et kohaliku linnaliini sõidugraafik pole
vastavuses õhtul saabuva rongi graafikuga, oli mõni aeg tagasi
omavalitsuse spetsialisti soovitus- minge jalgsi! 4 kilomeetrit pimedal
ajal 20.kraadise pakasega,väike laps käekõrval,reisikott vähemalt 10kg.
Hea soovitus!?:(
Hea soovitus!?:(
07.01.2016 16:15
Räpinast Veriora raudteejaama kell 5:35-06:13, ümberistumine
Veriora-Tartu-(Tallinnna) rongile kell 6:21. Õhtuselt saabuvalt rongilt
vastupidine võimalus.
Põlvasse saabub õhtune rong kell 18:01, ümberistumine Põlva jaamas Põlva kesklinna suunduvale bussile nr 2H kell 18:07.
Artiklis viidatud buss on mõeldud inimestele, kes saabuvad Koidula suunalt ja soovivad Põlva kesklinna sõita.
Põlvasse saabub õhtune rong kell 18:01, ümberistumine Põlva jaamas Põlva kesklinna suunduvale bussile nr 2H kell 18:07.
Artiklis viidatud buss on mõeldud inimestele, kes saabuvad Koidula suunalt ja soovivad Põlva kesklinna sõita.
07.01.2016 18:39
Teema puudutab Koidula-Tartu liinil sõitvat kell 16.24. Põlvast
väljuvat rongi. Linnaliin väljub bussijaamast 16.25, saabub rongijaama 9
minutit pärast rongi väljumist. Räpina poolt saabub rongijaama mõned
minutid pärast rongi väljumist.
Samas kohalik linnaliin väljub rongijaamast linna poole kell 17.11.Kaks korda päevas. võiks ikka korraldatud olla maakonna inimestele võmalus Tartu suunas rongiga sõita.
Samas kohalik linnaliin väljub rongijaamast linna poole kell 17.11.Kaks korda päevas. võiks ikka korraldatud olla maakonna inimestele võmalus Tartu suunas rongiga sõita.
07.01.2016 22:17
Alates 1. veebruarist lisatakse Põlva bussijaamast väljuvale
Ahja bussile Põlva raudteejaama sissesõit, mis võimaldab bussile rongile
ümberistumist. Põlva raudteejaamast väljub buss kell 16:31 ja sõidab
Põlva bussijaama. Seal ei sõida ainult linnaliinid, vaid ka erinevad
maakonnaliinid, millel on samad peatused nagu linnaliinil.
07.01.2016 22:35
Jamasid on mujal ka. Kunagi sai õhtuse rongi pealt tulles
bussiga Kehtna poole edasi sõita. Mugav oli ja selle võimaluse
kasutajaid jätkus ka, aga nüüd on loksutatud neid aegu nii, et viimane
buss väljub raudteejaamast 20,16, rong Tallinnast jõuab Raplasse 20.34
:-(
Vaatame, mida plärala näitab!? Kas ikka on asjad nii head?
******************************************
24. 01. 15.
********************************************
5 comments:
Ja ehk peaks Mikitamäele saama ikkagi Ilumetsast, mitte Verioralt? Mulle on too piirkond tundmatu, kuid hea oleks saada selgem pilt.
Rääkimata sellest, et Ilumetsalt ei saa Värskasse ja/või Iluemtsa perroon tehti kaugele ülesõidust ja bussipeatusest. KÕNNI ja saad siiski! Ca 2 tunniga!
Kohalik bussiliiklus peaks olema tihe, võimalikult paljudest punktidest tagama võimalikult otsese ja kiire tee ning ümberistumise! Siis on loota ka kohalike busside suuremale täitumisele, mitte neid vaikselt aina käigust ära võtta.
http://www.peatus.ee/#route_search;30327,30328,34061,34194;27855
http://www.peatus.ee/#route_search;30327,30328,34061,34194;27855***********************************************************
Thursday, January 14, 2016
Saue ühispeatus.
Kas see on Saue? Ei, ei ole! Ma ei eeldagi, et modernne klaasist ootekoda kõrgustes peaks olema Sauel. Ülemistel ehk, aga sinna ei ole keegi plaaninud mingeidki elementaarseid ootetingimusi. Kui just eurorahasid kuskilt tilkuma ei hakka!Tilgub küll kuhugi. Sauele näiteks.
Rongiga Sauele sõites võib näha siis peagi uut ühispeatust! Millisena?
Mina ei tea. Ega tea veel vist keegi! Sauel peaks olema tehtud eelprojekt, sest selleta raha poleks saanud.Rajatakse ka parkla?
Siin on ju parkla olemas!?Oleks vägagi huvitav teada, kas meil on kombeks "üks president korraga"? Või siiski, kõik teevad asju oma mätta otsast? Paneks küsimused kokku, kuid neid on üksjagu keeruline täpselt esitada. Püüan siiski.1. Kas Saue Ühispeatusesse lisandub veel üks parkla? Kas see saab olema ülemisel pildil olevate puude asemel? Ehk siis Tallinna poolses perrooni otsas, kus on olemas ka bussipeatus (ja kuhu suundub valdav enamus reisijatest)?2. Kas bussipeatus(t)e asukohta muudetakse?3. Kas planeering sisaldab ka ootekoda? Millises asukohas?4. Kui jah, siis kas ootekoda (asukoht jm) võimaldab seda kasutada nii bussi- kui rongireisijatel?5. Kas ühispeatus saab ka (reaalaja liiklust) kajastava infotabloo?6. Kui jah, siis kes hakkab sellel infot kajastama ja kas see info on ühine teiste rongipeatustega liinil?7. Perroonile on paigaldatud elektrooniline tabloo, mis veel ei tööta. Kas kahe või enama tabloo (erineva omandisuhtega?) olemasolek on majanduslikult mõttekas?8. Kui paigaldatakse uus tabloo, siis kuhu?9. Kui uut tablood ei paigaldata ja jääb vaid olemasolev, siis kas sellelt saab infot ka bussiootaja?10. Kui paigaldatakse uus tabloo, siis millise tehnilise lahendusega? Kuidas seda saavad näha nii rongi- kui bussipeatuses viibijad? Ootekojas viibijad?11. Kus saab olema rattaparkla? Millise lahendusega?12. Kas parklas/ootekojas saab olema ka elektrijalgrataste laadimisvõimalus?13. Millised täiendused peatuses tekivad seoses (ratta)matkajatega?14. Kas lisaks (elektroonilisele tabloole) koondatakse ühte kohta (kuhu?) kogu vajalik info - busside ja rongide sõiduplaanid, kohalik-, turismi- jm info? Millises mahus ja millise lahendusega? Kas tagatakse ka nähtavuseks vajalik valgustus?15. Kas uue parkla järgi on vajadus? Millised on loenduste või analüüside tulemused ja/või prognoosid vajaduste kohta tulevikus?16. Kas tulevikus saab parkla, perrooni, kergliiklusteede jm (talvine) hooldus olema ühe haldaja käes?17. Kas ja milline tabloo hakkab edastama ka infot rongi- ja bussiliikluste ajutiste muudatuste, hilinemiste jm vajaliku kohta?18. Kus saab olema võimalus tulevikus ühispeatuses saada joogivett?19. Kas muutub ka kaupluse kõrval oleva välimüügikohtade asukoht? Kuhu? Milliseid lisavõimalusi soovitakse pakkuda tulevikus?20. Kas parkla(d) omavad ka planeeritud ruumi tellimus- ja teenusbusside peatumiseks ja parkimiseks?
Mitmed küsimused tulenevadki sellest "oma mättast". Jääb mõistetamatuks, miks perroone ja parklaid peavad koristama erinevad firmad? Või et kas on õige kulutada raha kahe või rohkema samasuguse asja peale. Või et miks Eesti raudtee ei tunnista, et perroonil olev infotabloo ei sobi oma asukohalt ning väga paljud (möödaminejad) ei saa aimugi infost näiteks rongiliikluse ajutiste muudatuste jm kohta?Või teeme asju vaid linnukese pärast ja tegelikud reisijate, kohaliku kogukonna jm vajadused ei ole piisavalt olulised?..
Edastan küsimused mitmele asjaosalisele ja eks näis, milliseid vastuseid tuleb.
Ärgem unustagem:
* 14 PEATUST EI SAANUD TOETUST.
* RIIGI RAHA ON MAKSUMAKSJA RAHA. KA EURORAHA.
* TEGELIKKUSES NEED KÜSIMUSED ON PÕHIMÕTTELT SAMAD IGA ÜHISPEATUSE KOHTA.
Ja juhin Teie tähelepanu veel ühele olulisele nüansile ehk täpsustan sõnastust:
SENI EESTI RAUDTEE POOLT PERROONIDELE KOHATI PAIGALDATUD ELEKTROONILISED TABLOOD EI TÄIDA OMA OTSTARVET JUST SELLE TÕTTU, ET NEID EI SAA KASUTADA (ÜHISPEATUSTES, MILLEKS SISULISELT KÕIK PEATUSED MUUTUNUD VÕI MUUTUVAD) VAJALIKUL MÄÄRAL JA OTSTARBEL. SEEGA ON JUBA PRAEGU TEGU PÕHJENDAMATU RAHAKULUTAMISEGA (KEILAS, SAUEL JA EHK KA MUJAL), SEDA ENAM, ET TÕENÄOLISELT ON TEGU VÄGAGI KALLITE LAHENDUSTEGA NING LOODAN VÄGA, ET SEE PROJEKT ON PEATATUD. SELLEKS PEAKS OLEMA OLNUD PIISAVALT MÕTLEMIASAEGA, SEST NENDE SOBIMATUS JUST ASUKOHAGA PERROONIL OLI AMMU TEADA! TEGELIKKUSES VÕIKS SEDA KLAASSIFITSEERIDA JUBA (KURI)TAHTLIKUKS HOOLETUSEKS!
http://eestimaablogi.blogspot.com.ee/2012/07/aegviidu-matkarada.html
Aasta siis oli 2012.
Täpselt! (- minu märkus!)