Saturday, September 14, 2013
Haapsalu "maraton".
Alles see oli kui pealinnas oli SEB sügisjooks.
tänavad olid nii tühjad, vaid üksikud bussid vurasid. Oodati tuhandeid
jooksjaid ja kõndijaid. Inimesed tahavad ju liikuda. See tuli meelde
tööle minnes. Kui just päev enne olin teinud selle pildi. Millest ma
lõpuks taipasin põhjuse. Põhjuse, miks paljud asjad ei muutu. Sest
inimene tihtipeale ei mõtle, mida ta teeb või peaks tegema. Tuli neiu ja
peatus, et vajutada foori nuppu. Paar autot sõitis mööda ja siis tuli
paus. Neiu astus teele ja ületas tänava punase tulega. Miks ta üldse
nuppu vajutas? Sest rohkem autosid ei paistnud!? Seni, kuni süttis
jalakäijale roheline ja kohale jõudnud autod peatusid. Kuigi kedagi
polnud enam teed ületamas...
Tagasitee Haapsalust oli aga meeliülendav...
Oskamatus loogiliselt mõelda? Hoolimatus? Muremõtted? Ma ei tea....
Mõtlesin, et võtaks hommikuks mõne võileiva tööle kaasa. Aga Kitsekülas
pole ju mitte midagi. Tühi plats. Rääkimata varahommikustest tundidest
kui juba sõidavad esimesed rongid ja liiguvad inimesed. Isegi kemmerg
viidi minema... Hoolimatus?
Aga tööle tuleb minna. Mis sest, et mõned töötavad juba sel ajal, higipull otsa ees, kui normaalsed inimesed alles magavad...
Täna aga näen, kuidas esimesed ootekojad üles pannakse. Ellamaal ja Nigulas.
Samal ajal kui depoo korraldaja käest paberid sain, hunniku kola käe
otsas rongi tassisin (sest osa on ära varastatud nagu mu ratas) ning
rongi käima panin, liikusid tuhanded reisijad juba Balti jaama poole.
Kes rahulikult...
...kes kiirustades, Tallinna aukudeta tänavatel (Töötab!)
Esimesed rongid juba väljusid, see Allegro-sarnane liikus juba kärtsudes
ja mürtsudes Peterburi poole, et sealt uus sats turiste siia tuua....
Ja kuigi oli selline väga sume ja mõnus vananaistesuve hommik, panin
ikkagi tööle ka vagunite kütte. Sest olen 30 a jooksul selgeks saanud,
et inimesed vajavad soojust. Ja mugavust, et rongi tulles ei hakkaks
hambad plagisema, vaid saaks riided ära võtta, mugavalt ennast sisse
seada. On ju nii? Ikka ju räägitakse mugavatest ja kiiretest
rongidest...
Mõtlesin, kas minu DR1A 226 (mille vana selle rongi "omanik" Peeter
tänaseks oli mulle oli lubanud), on juba üle värvitud, kandes uhket
nime...
Siiski ei olnud värvitud.
Jõudsin Balti jaama, ees kiri "Rohuküla".
Reede hommikul sõidab suurema osa reisijaid ikka Tallinna poole, ometi
oli mul õigus. Palju tuli neid ka Rohuküla rongile. Mõtisklesin küll,
kuhu ja miks nad kõik sõidava, aga seda ei saa me kiunagi teada. Küllap
töö ja kool, kellegi jaoks ka mingid üritused kuskil algamas ja küllap
ka puhkusel olijaid omaksed-tuttavad ootavad külla...
Kuigi küllap sõidetaks Läänemaalt nagu mujaltki vaatama võlu ja valu jalgpalliplatsil...
Märkamatult ligines väljumisaeg, läksin rongi puhvetist läbi ja hea
tunne oli näha teenindajaid toimetamas. Teretasin, sest ega`s tohi
kallistama kukkuda, see tööandja jaoks liigne familiaarsus ning lausa
reisijaid häiriv. Nagu mõnedest kaebustest selgunud. Ometi on hea
meeskonnatöö oluline, et asjad laabuksid. Kuid kohvi sain siiski. Kiire
pilk hommikustele ajalehtedele ning vudinal kabiini.
"Tere hommikust! Olete rongis nr... Tallinn-Rohuküla, esimene peatus on
Tondi. Edasi peatume Nõmmel, Sauel, Keilas, Vasalemmas, Riisiperes,
Turbas, Ristil, Paliveres, Taeblas, Uuemõisas, Kastanis ning Haapsalus.
Rohukülla jõudmine kell ...., ümberistumisvõimalus Vormsi ja Hiiumaa
parvlaevale. Külastage puhvetit...piletite ostmiseks... (korraks
takerdusin ja mõtlesin, kas valimised möödas ja kas Ets võitis ning äkki
juba tasuta ühistransport?...), Rongis olemas P-ala (või midagi
sellist)...bla-bla...
Päris ekspress see ju pole, aga ega pole suurt kasu ka sellisest rongist, mis kuskil ei peatu!?
Uksed sulgusid ja suitsupilve saatel lükkasin kontrolleri ikka suuremale
positsioonile. Kiiresti sisenesid-väljusid reisijad vähestes peatustes,
sõit läks märkamatult. Mis viga sõita 120 km/h, just paras kiirus, et
märgata ka ilu enda ümber.
Terve tee teadsin ka seda, kuidas ületasin kümneid ojakesi ja jõgesi,
enamusel siiani kasutusel kunagi ammu ehitatud väga kvaliteetsed
sillakesed.. Mõnus tunne oli teades, et oleme õppinud hoidma ja
säilitama vana...
Paliveres nagu mujalgi juba säramas sügis. Ilm aga nii nauditav!
Haapsalus aga seisuaeg nii lühike, et pilti teha ei jõudnud. Kuni
reisijad väljusid, lidusin Haapsalu jaama puhvetisse. Tädi N... oli
tööl. Ta tuli ju kohe tööle tagasi, kui raudteeliiklus taas avati. Ja
makaronisalat Haapsalu jaama puhvetist, mis oli sama hea kui 20 aastat
tagasi, oli mu lemmik. Kiiresti ports kaasa ning edasi Õhtukalda suunas.
Haapsalu peale tulnud kohalik vedurijuht oli juba teises kabiinis
valmis ja nii kihutasime peagi Rohuküla suunas. Sadamas paistis kaugelt
midagi väga romantilist!
Et sõit pikk, siis Rohukülas pikem peatus. Käisin korraks küllas
tuttaval parvaleva kaptenil ja oligi aeg "Hiiumaal" väljuda. Mul aga
väike puhkeaeg. Salat pintslisse pistetud, ei olnud tahtmist isegi põhku
pugeda. Hea tunne niivõrd suur hinges lihtsalt, et patt oleks asju maha
magada... Eriti kui mõelda KUI hea oli käia tänavu üle pika aja
Hiiumaal! Ja kuigi puhkamistingimusi Rohukülas ei saa võrreldagi
sellega, mis Tartus või mujal veel mõnda aega tagasi olid....
Ja peagi saabuski see, mida kaua aega olin oodanud! Tiiburid, üks
Hiiumaalt ja teine Saaremaalt. Kribinal-krabinal kolisid reisijad
lühimat teed mööda (nagu valitsejate Ooteplatvormide Standardis kirjas)
neilt otse rongile. Sõit Tallinna poole võis alata. Hea, et reedeks
märgati kuues vagun lisada, sest Haapsalu perroon juba mustas
sõitjatest. Palju, nagu reedeti ikka, õpilasi. Kutsekoolist ja
kolledzhist ja Tenniseakadeemiast ja kes neid kõiki seal teabki.
Peatusi oli sellel rongil vähem, kuid tunniga Tallinna siiski päris ei
jõua. Mis sest, et poliitikud veelgi kiiremat sõitu lubasid. Kui peagi
uued Stadlerid liinile lähevad, siis ehk paaril korral päevas see
võimalik. Seni aga....
Tallinnas neid Stadlereid juba ka näha, aga lepingud, suured trahvid, kohtusaagad ja raha.... Pole aga enam palju jäänud...
Oleksin sel ajal, kui rong seisis, midagi head. Oli isu tomatite järgi,
kuid taluturul neid täna polnud. Tahaks ju koduMAISEID, mitte
koduVILLASEID. Neid, mida suured põllumehed või ärimehed kivivilla sees
kasvatavad, ööpäev ringi keemiat tilgutades. Tomatimahl ka kirjade järgi
kodumaise firma toode, tehtud aga Rootsis jne... Ah, võtsin
"meieomamaiuse" jäätise, kuni märkasin,et see tehtud Poolas. No seesama
jäätis, mida reklaamiti eestimaise kunstniku piltide taustal, memmekesed
seda kodumaisest keldrist välja tassimas... Natuke masendus tuli peale
kui mõtlesin, et küllap pole see kunstnik samuti omamaine või memmekesed
multi-kultimemmed...
Aga juba olidki omamaised ja võõramaised naised-mehed-lapsed rongis
kohad sisse võetud, puhvet uut kraami täis tassitud ning taas Haapsalu
poole! Randperet, kes uut KLS kiitis, polnud ka näha. Ja ega ma nii nõrk
nüüd ka pole, et poolest päevast koju läheks. Kui AÜ tööandjaga nii
kokku leppinud, jaksan ka teise sõidugi jutti teha!
Läbi rongi minnes aga tuli veidi kripeldus hinge. Reede õhtu ju ja olid
veel vaid ükskikud vabad kohad. Mis saab peale Tondit ja Nõmmet!? Et
riiklik tellimus na nadi, eks siis seisavad püsti nagu Tartu või
Viljandi rongis. Ei jaksa mina ka aina võidelda...
Kõik toimis siiski nagu kellavärk, lausa lust oli sõita. Tasapisi kiskus aga hämaraks.
Tagasitee Haapsalust oli aga meeliülendav...
Juba pimedas jõudsin depoosse. Korraldaja pakkus mulle 22-ks septembriks
lisasõitu. Haapsallu. Topeltkoosseisuga. Olin küll sõidust väsinud ja
ei saanudki enam sotti, kas tegemist unistuse või reaalsusega.
Haapsalusse pidi ju olema vaid Eesti Panga Tervisetee!? Ja siis ütles
korraldaja, et sinna läheb hoopiski 12 bussi. Jäiga ühendusega. Ja mina
pean seda rongbussi juhtima! Sest valimiste künnisel tahavad kõik
lubajad tulla HAAPSALUSSE RONGI OOTAMA!!! ......
....Ja siis tirises äratuskell, ees ootas Tartu "maraton". Aga umbes nii
see sõit käiski. Palju sõitjaid, imeline sume sügisilm, toredad
töökaaslased. Peale pikka päeva depoosse jõudes nägin aga telekast
reklaami. Kus "uhked Eesti üle" Tartus lubasid 100 km kergliiklusteid.
Huvitav, ega mitte Tallinn- Tartu raudteetammile? Viimati saab tulevikus
olema raudtee vaid Tallinnast Brüsselisse!? Ühegi peatuseta ja
kiirusega, mis tagab, et rongiaknast Eestimaad ei näe!? Sest juba praegu
poliitikud ei näe. Isegi teokiirusel, muideks...
Ahjaa, teiselt poolt, Tallinnast, tulevad aga vastu need, kes lubasid Tallinnas asfalteerida aastas 20% tänavaid!...
Olen ka uhke Eesti üle. Kuid mitte selliste lubajate üle, kes rahvast
lolliks peavad. Seepärast lähen ka tänavu 22. septembril HAAPSALUSSE.
PÄRIS RONGI ootama....
2 comments:
Aitäh, Toomas!
Ehk näeme, kui tagasi tuleb...
Mõnus lugeda. Nii see peakski olema...
ReplyPoisikesena sai tihti Haapsalu rongiga sõidetud kui vanaisa juurde mindi.Talvel oli vanaisa hobuse ja reega Uuemõisas vastas, sealt oli veel mitu kilomeetrit minna. Vanaisa rääkis ka, et poisikesena käis tema vaatamas, kuidas raudteed ehitati. Kahjuks jõudis ta ka selle ära näha, kui see jälle üles võeti.