EESTIMAA PÄEVIK - ESTONIAN BLOG: Dets 2016 - Viljandi ja rongiga Tallinna.

Viljandi

******************************************************

Sunday, December 4, 2016

Rongiga Viljandist Tallinna.

Pole ammu Viljandisse jõudnud, seekord aga kasutasin ära võimaluse, et tabada mitu kärbest ühe hoobiga. Visata kiire pilk Tartu-Viljandi maanteele, vaadata üle, kuidas Viljandi linn kasutab maksumaksja- ja euroraha ning lihtsalt nautida reisi.

Viljandi jaamaümbruse üks võlu on maakivist hooned.

Viljandi tikuvabrik, nüüd peaks siis olema Hansa Candle.

Siia aga oli kerkinud mingi hoone. Kas jaama ümbruses pole vaja midagi teha reisijate heaks? Piisavalt hea koht, et muuta asju paremaks. Paraku......

.....ruumi siiski veel on. Mis putka siin on, täpselt ei tea. Aga midagi oleks veel võimalus ära teha. Milliste rahade eest? Eks ikka nende, mis KIK andis ja linn lisas. Pole raha? Kas aga üheks põhjuseks ei olegi seesama raha EBAOTSTARBEKAS KASUTAMINE? Ah et kuidas nii? Mismoodi ebaotstarbekalt kui see raha oli mõeldud RONGILIIKLUSE ÜHILDAMISE PARANDAMISEKS TEISTE TRANSPORDILIIKIDEGA?

Parklat, suuremat parklat on vaja! Ja mis veel olulisem.....

...... BUSSIPEATUST!

Kas kogu see raha läks ühe bussipeatuse sildi püstitamiseks ja Viljandi linnavalitsus arvab, et see ongi väärt hakkamine? Kandideeritakse Aasta Teo auhinnale?

Nagu oligi arvata, et isegi hoolimata neile piisava õpetuse jagamisest, ei suuda nad asju teha nii nagu vaja. Kui sauel on käkis rattaparkla, siis Viljandis pole veel sedagi, korralikku! Vähe sellest, bussipeatus peaks ette nägema võimalused nii linna- kui MAAKONDLIKE busside peatumiseks. Linnaliinide jaoks siis peatus tehtud. Tõsi, siiani pole selle juures mitte mingit infot, reaalaja tabloost rääkimata.

Kuna aga linn ei soovinud kaasata teisi ametkondi, tagamaks peatuse väljaehitamist ka maakonnabussidele ning Maavalitsus ei ole selle jaoks ka midagi teinud (nähtavalt), siis ehk eurorahadest väheksjäämise puhul kaasama valitsuste juhtide omaosalusfondi? Noh, palga arvelt või nii?

Tegelikult on see ikkagi täiesti müstiline! Kuidas on see ikkagi võimalik, et veel nüüd, 2016. aastal tehakse niisugust lollust? Või õigemini, ei tehtagi midagi? Asi pole ju Viljandi linnas ega isegi mitte ainult maakonnas! Vaid piirkonnas üldisemalt! On täiesti loogiline ja elementaarne, et taas ootaks jaamas rongi Mõisaküla buss või ka mitmed teised - Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Viiratsi, Kõpu-Tipu-Tõramaa-Pärnu? Või on tõesti jutud sellistest vajadustest poliitikute või ametnike poolt vaid suusoojaks? Eriti enne valimisi? Ma saan muidugi aru, et selline retoorika on paljudel veres ning ilma igasuguste süümepiinadeta jätkatakse vanaviisi. Kas aga nii sobib?

Millal siis käivitatakse siit bussiliinid, Viljandi(maa) härrad ja daamid? Kas teie palk võimaldab teha midagi inimeste heaks?

Rongi väljumiseni oli aega. Seepärast vaatasin ka ringi. Nii pilguga Sinialliku poole kui ka Tallinna suunas. Oleks Eestis ringraudtee, võiks siit saada Karksisse ja sealt Pärnusse või Tartusse. Oleks Viljandi omaaegne võim tahtnud midagi teha inimese heaks, oleks Tallinna poole esimene peatus olnud Paala. Kõigi, sh ka Viljandisse tulevate kooliõpilaste tarvis. Kas nüüdseks on "anttila-mahvia" võim kadunud ja tagasi tulnud mulgi-inimlikkus? Kas Viljandi linn on Edelaraudteele teinud ettepaneku peatus välja ehitada? Oma rahadest muidugi, sest just linna vastuseisu tõttu jäi see omal ajal tegemata!

Kaugel silmapiiri taga on Sinialliku ja kaugemad maad.....

taga paistab teraviljakombinaat, teisel poole jäävad tikuvabriku väravad.

Viljandi jaam on aga ilus!

Kas see on reaalaja tabloo? Reaalselt värskelt auke täispõletatud ootekojas ?

Kahju, väga kahju, et Viljandi linn on niivõrd olematu tasemega!

Paala peatus jäi siis vahele, küll aga sooja tunnet tekitav Sürgavere ja "reisiraamatukogu esimene pääsuke" - Olustvere.

Ilm oli väga ilus ja sõit läks kiiresti. Seda enam, et kohtusin inimesega, kes tegutsenud ka turismivallas ning juttu jätkus kauemaks. RB-st kuni Eesti kui EP eesistuja maani, sellega seonduvalt siiatulevate välismaalaste paljusest ja sealt tulenevatest võimalustest loodusturismini ja Eesti reklaamimiseni, kõigest, millest olen siin blogis kirjutanud. Ja tunnistan ausalt, et olin üllatunud, kui lennult olid sellised ideed ja vaated temalegi mõistetavad. See andis jõudu lootusele, lootusele tulevikus midagi paremat ära näha. Ja jätkata tegutsemist samas vaimus, sest lootus pole kadunud!