Apr 2016 - Maaleht, Postimees koos Maa Elu lisaga ja MKM-ilt palju "vastuseid".

 

Thursday, April 7, 2016

7. 04 nõnna paks Maaleht.

Mulle Maaleht tõepoolest meeldib. Sisukad lood, kohati väga põhjalikud, väga palju erinevaid teemasid, palju häid autoreid. Paraku aga hoolimata teatud rõõmutundest seda lehte lugedes, tükib kurbus ikka hinge.

 

 http://digileht.maaleht.delfi.ee/arvamus/elu-maal-peab-ju-edasi-minema?id=74158877

Eesti valitsus on siiani lükanud oma põllumeeste abistamise, nii palju kui see on võimalik olnud, Euroopa Liidu fondide kaela. Nüüd kui sealt enam raha ei tule, kisub olukord kriitiliseks. Tekib küsimus, kuidas peaks Eesti põllumees kriisis ellu jääma. Millised võimalused selleks üldse on? Mitte just eriti lootustandvad.

Elu Eestimaal. Maalehe pilgu läbi. Eesti inimeste, Lii Sammleri ja teiste pilgu läbi. Lii kirjutab välja järjekordse valusa tõe. Senised valitsejad pole olnud päevagi huvitatud Eesti põllumajandusest. Jah, EL andis raha, midagi peab seega ka põllumeestele andma. Et aga põllumajandus oleks võimalikult võimekas mitte ainult parematel päevadel, vaid ka kriisimomentidel, oleks vaja riigipoolset tuge ja (asjade) mõistmist. Seda pole aga suurt kuskil näha. Muidu oleks ju riigieelarves ka märku antud, et meil põllumehed on olemas!

Viimasel ajal on probleemideks olnud piimakarja vähenemine, seakatk jpm asjad. Suurte probleemide kõrval palju väikseid ning kõikvõimalike toetuste vähendamine ei paranda kindlasti kuidagi olukorda, vastupidi, halvendab ju. Üks pisiasi on ükspisiasi, sada pisiasja on aga juba suur-suur asi.

 Olukord, mis praegu on kujunenud – piimahinna langus 27,8 protsenti, piimalehmade vähenemine 9 protsenti, piimafarmide vähenemine 17 protsenti, põhikarja emiste vähenemine 25 protsenti –, näitab, et see pole niisama nutulaul, vaid põllumeeste jaoks on see kriis, mis ei möödu ühe aastaga.

Kuidas meil ikkagi asjad nii segased on ja neid lahti ei suudeta rääkida? Siin tuleb mul kohe meelde ausus. Panama toob välja omad "aususe faktorid". Meie aga oleme ausad omamoodi. Müüme nüüd ausat piima, põllumehele makstakse selle eest liitrist 10 senti rohkem, piim kallineb aga kuni 30 senti. Kuidas nii? Küsisin FB-s selle kohta Farmi ja Coopi käest, mitte kumbki ei suvatse isegi vastata. Nagu valitsuse väike mudel! Ometi, tahaks ju toetada oma põllumehi!? Ja kus on Rimi, Prisma ning Selveri aus piim?

(8. 04. Coop vastas - hinnavahe tuleneb tetrapakendist, mis pea 20 senti kallim. Kas ka mitu korda keskkonnavaenulikum?).

Maaleht ütleb ka, et homses lehes intervjuu peaministriga. Paberlehes on homme juba käes. Aga kui te seda intervjuud ei loe, ega midagi ei kaota ka. Rõivas räägib pikalt, aga mitte midagi sisukat seal pole. Paar huvitavat kohta siiski. Rõivas ütleb, et IRL vääriks praegu märksa kõrgemat reitingut. Ettevaatust, isamaaliitlased, te peate tegelema pea täieliku kannapöörde. Sest kui juba reformikad teid kiidavad, on midagi väga mädasti! Teises kohas räägib ta kriitikast RE aadressil ja leiab, et kuna RE on eri aegadel olnud Eesti juhtimise juures, siis kritiseerimine näitaks, et midagi on Eestis väga põhimõtteliselt valesti. Aga ongi ju!!! Pea kõiges! Ja kuni ei tunnistata tõde (nagu anonüümsed alkohoolikudki), siis ei saa ka muutumine alata!

Lii Sammlerilt ka pikemalt.

 http://digileht.maaleht.delfi.ee/maamajandus/pollumeestele-enam-toetust-peo-peale-ei-laota?id=74147823

Maaleht ilmub kord nädalas, seepärast ei ilmunud neil ka 1. aprillil lehte. Selle vea püüab Maaleht parandada külavaheküsitlusega.

 http://digileht.maaleht.delfi.ee/arvamus/kulavahekusitlus-kellest-peaks-saama-eesti-president?id=74157251

Kaks inimest teevad nalja, üks justkui natuke tõsisem, aga Siim Kallase pakkumine on ju tegelikult ka nali. Nii et päris lõbus lugemine, kui poleks tegelikult nii kurb. Maire Aunastet pakkuda ei saaks ju ükski tõsiseltvõetav inimene!? Marju Lauristin ei sobi samuti mitte kuidagi, liiga palju kirunud ja halvustanud viimasel ajal oma rahvast. Muidugi, kas see rahvas on ikkagi oma? Ootaks siis kirumisega praeguse eeskujul kuni presidendiks saamiseni? Tark pidi õppima teiste, loll oma vigadest. Mõni ei õpi üldse. Uskumatu? Tõepoolest. Kes vähegi mõtlev, peaks nüüd juba olema aru saanud, et liberaalsus = ükskõiksus. Oma maa ja rahva vastu eelkõige. Sellest saabki kõik alguse.

Väga selge pildi peaks juba ainuüksi üks lugu andma, tegelikult on õppimisvõimalusi tuhandeid.

 http://digileht.maaleht.delfi.ee/paevateema/kaib-hoogne-eestikeelse-korghariduse-havitamine?id=74157235

Ma usu, et keegi ei vaidle vastu mõttele pakkuda ka ingliskeelset kõrgharidust. Nii rahateenimise võimalust silmas pidades, kui ka seda, et mõnigi tõsine talent võibki Eestisse elama jääda. Kuid kindlasti peame kartma. Hoolimata sellest, kui keegi ütleb, et karta pole midagi. Sest viimased paarkümmend aastat on tõestanud, et neid "rahustamisi" ei saa uskuda. Tõnis Lukas ütleb ka oma arvamuse ja vabandab, et tarvitab kibedaid sõnu. Tegelikult on tema sõnad vägagi pehmed, lausa paitavad. Võiks hoopis põrutada, südamest! Aga ega siin suurt midagi kommenteerida pole, põhitõed on Rein Raudvere kirjutatud loos välja öeldud.

Tegelikult on "aprillinalju" selles Maalehes rohkemgi. Täiesti uskumatu!

http://digileht.maaleht.delfi.ee/arvamus/mis-saab-panka-unustatud-rahast?id=74155425

Kuidas saab üldse olla võimalik, et pank võtab kaks kuud raha vastu ja ei teavita klienti? Mis siis, et endist! Ikkagi klient, kelle pealt südamerahuga teeninud ehk lausa koorinud! Ja kahe kuu möödudes ei näe isegi teller enam, mis sellel kontol on! No see ei ole lihtsalt võimalik! Või on? Vaid Eestis?

Maaleht kirjutab ka linnakonnadest ja nende raskest elust. Ja surmast. Kuid ei sõnagi sellest, kas uutel tänavatel, mis "konnateedel", tehakse remondi puhul ka mõni konnatunnel? Muide, selle jaoks anti omal ajal rahagi EL-st, tõsi küll, vaid riigiteede jaoks. Vallateed maal aga seda kasutada ei saanud. Vaesed konnad, keegi ju neid ei informeeri, et nad kakerdavad vallateel!.....

Lugu on ka meie kalakasvandustest. Kus väidetavalt on vesi puhtam ja suurt reostust ei teki, võrreldes Norra, Vietnami jt kalakasvandustega. Täiesti võimalik. Ometi, kas me ikka kõik (ka kalakasvatajda) mõistame looduse seoseid? Oskame näha? Ei tea.  Tuleb meelde värske lugu Valgamaalsest, kus juttu sellest, kuidas õpilased tegid hulga pesakaste, linnahoolduse mehed aga kruvisid need linnaparki puude külge. Kas tõesti kruvisid? Ega ma ei imesta. Kuigi juba ammu räägitud, et pesakastide õige kinnitusviis on traadiga, ometi, seegi ülihea näide, et me ei oska õppida. Me ei huvitu uuematest lahendustest. Me ei püüagi targemaks saada!?

Kirjanik Ats Miller tegelikult tõestab seda sellessamas lehes, RB, üks minu "lemmikteemasid", on ju nii läbi leierdatud, aga ometi näeb austet kirjanik ikka asju läbi rehvormiliku kõverpeegli ning siis polegi midagi imestada, et kõik punktid ta kirjas nii "kõverad" on.

http://digileht.maaleht.delfi.ee/arvamus/peatage-areng-me-tahame-rahus-valja-surra?id=74149235

Ei imestaks, kui tulevikus nimetatakse XXI sajandit häma, trollide ja kasulike idiootide ajastuks. Eestis lisandub patoloogiline virisemine ja hirm midagigi korda saata.

Hämmastav, kuidas peaaegu kunagi ei küsita õigeid küsimusi – näiteks kellele on üks või teine asi kasulik? Kelle strateegiline huvi on, et Balti riike ei seotaks Euroopa infrastruktuuriga? Venemaa. Kelle kasumite kallale tuleb Rail Baltic (RB)? Läänemere laevnike ja piirkonnas tegutsevate veoautojuhtide.

Väga raske on iga konkreetse inimese puhul öelda, kas ta tõesti on kellegi palgal, kuid tundub loomulik, et kusagilt peab tulema surve teema ülevalhoidmiseks – kuidas muidu käiab suur hulk esmapilgul mõistusega inimesi nii lootusetult alamõõdulisi pseudoargumente.

Alustagem Nabalast

Kaitseala moodustamise lugu ilmestab vast kõige markantsemalt maailma pikim ja sealjuures ülesmäge voolav (vastassuunas maa peal voolava ojaga) maa-alune jõgi. Keegi nägi mingit lindu ja kaitse alla tuleb võtta sammal. Ühe eksperthinnangu kohaselt pole kaitstav must-toonekurg seal 90ndate algusest pesitsenud.

Masendav on vaadata-kuulata etendust, kus pole ühtki tõsiselt võetavat argumenti.

Võrgus leidub Nabala paranähtuse loomise kohta kommentaar: “Jah, aga mõtle, kui sinu akna alla tuleks raudtee või kaevandus?” Tõepoolest, siis on ju lausvaletamine ja kõik alatu susserdamine lubatud, eks ole? Eestlased...

Millal tuleb kellelegi pähe kaitsta hoopis inimest – äärealadel on see ju üks kiiremini hääbuvaid liike. Selle asemel aga tõrjutakse ta välja tema liikumis- ja tegutsemisvabadust piirates. Sammal ja kured on ilmselt tähtsamad – RB trass läheb kaitseala tõttu üle inimeste kodude.
Seda juttu, et seal oleks midagi veega pistmist, ei saa aus inimene tõsise näoga rääkida. Eksperthinnangud ütlevad, et rangemad meetmed on õigustatud vast 133 ha-l (4628st) ja Tuhala nõiakaevu ei mõjutaks kaevandamine (NB! – kaevandamine; RB ei mõjutaks üldse), kõik ülejäänu on “ülespuhutud soovide väljendus majandustegevuse takistamiseks nimetatud piirkonnas” (“Seletuskiri TA juhatuse koosolekule 19.05.2014 “Eesti loodusvarade ja nende ressursside ratsionaalne ja majanduslikult efektiivne kasutamine ning alalhoidlik säilitamine”; Nabala juhtumi analüüs ja järeldused”).
Loomulikult pole selgitatud, mida raudtee endaga kaasa toob. Võtame näiteks Inglismaa, USA ja India, kus allikad väidavad ühemõtteliselt, et raudtee ühendas nende riigi ja tegi selleks, mis see praegu on, ja et isegi kuni 200 km kaasaegsest raudteetrassist on märgata majanduse elavnemist; et maailmas pole ühtki näidet, kus raudtee oleks mõne koha välja suretanud või kuidagi vaesemaks teinud... Aga mis nemad teavad!
Vaadelgem punkthaaval.
“1. Meil on Tallinna ja Pärnu vahel kaks peaaegu paralleelset (ühildumatut) raudteed...” Helgematel hetkedel tundub, et kõik said juba aru, miks sajandivanuste nõuete järgsete kurviraadiustega trass ei ole tänapäevaste kiirustega kasutatav, ja ikka leidub veel üks... Loomulikult ei tegele Euroopa infrastruktuuri TEN-T projekt kohalike mahasõitudega, midagi võiks ikka ise kah teha. Loomulikult on mõistlik aja jooksul vanast trassist loobuda.
“2. Meil on kogu muu raudteevõrguga ühildumatu Rail Baltic, millele on vaja omaette veeremit, vaguneid, vedureid ning vastavat remondivõimekust. Ka see tuleb meil kinni maksta.” Ei noh, praegust raudteed me ju ei remondi... Nii et mis sellest Euroopast, jääme ikka parem Venemaa külge?
“3. Uue raudtee ja kaasneva taristu rajamine on kulukas...” Ja vana ajakohastamine ei oleks? Ühesõnaga, kasutame veneaegset pärandit, kuni see ise ära laguneb, küll järgmine põlvkond vaatab ise, meie ei suuda midagi ehitada... Tundub see liiga õel? Aga palju me ehitame oma raha eest? Suurem osa tee-ehituse rahast on ka Euroopa tõukefondide raha. TEN-T raha on konkreetselt RB-le, ja kui me neid petta ei kavatse, on see kasutatav ainult selleks, võta või jäta.
“4. Meil on keset oma maad tohutu kunstlik vall ... lõhestab Eesti lääne- ja idaosaks.” Kõik arenenud riigid on täis raudtee- ja maanteeühendusi, millest niisama üle ei jaluta. Kas pole natuke hale eeldada, et eestlase hing saab RBst korvamatu trauma?
Punkt 5 on samasisuline emotsionaalne liialdus põtrade ja siilide teemal.
Punkt 6 kordab kaht eelmist.
“7. Raudtee ehituseks ... pidime ohverdama oma kruusased oosid, mõhnad ja liivaseljakud ning karstirohked paealad ning need kõikjalt Eestist lihtsalt kokku vedama seks hiiglaslikuks valliks.” Kuulge, nalja tuleb ka mõõdukalt teha – algkoolimatemaatika tasemel peastarvutused näitavad siin miljonikordset liialdamist.
Punkt 8 on sama viaduktide, ümbersõitude ja sildade teema.
“9. Lõpuks on raudtee nõudnud enneolematul määral maade kokkuostu, teemaa on laienenud põllu- ja metsamaade arvelt.” Jah, me ei saa siiamaale üle Tallinna–Moskva ja Tallinna–Peterburi raudteede ehitamisega Eestile tehtud kahjudest, ilmasõjad ja revolutsioonid on sellega võrreldes lapsemäng...
“10. Rääkimata eraomanike muredest. Ja mitte ainult omanike – elukvaliteet on kõikjal trassiäärsetel kruntidel vähenemas, ning kinnisvara, kui seda ka raudtee tarbeks ei võõrandata, on lihtsalt oma väärtust kaotamas, kui raudtee on otse majaukse ees.”

Võtaks asja kokku

Murphy seaduse üks derivaate ütleb, et seal, kus pole teid, ei liigu autod ja inimesed, seal ei liigu ka raha.

Mulle meeldis esimesel korral ka kulutulena leviv lameda Maa fanaatikute liikumine. Lõpuks läks tüütuks. Masendav on vaadata-kuulata etendust, kus pole ühtki tõsiselt võetavat argumenti. Head RB-vastased, pingutage natukegi! Kuidagi säratuks on läinud.

Kuna need punktid on nii kompaktsed, siis toon need seekord välja. Ja lühidalt kommin.

Jah, tõepoolest, me kardame midagigi korda saata. Selle asemel teeme arengukavasid, räägime, mida tahaksime teha jne. Aga see ongi see suuga suure linna tegemine.

Austet kirjanik ei taipa, kuidas maa all võib vesi voolata, peale seda, kui see lihtsalt läheb kurisust maa all. Küllap arvab ta, et vesi haihtub! Kaob olematusesse, nagu ulmeromaanis, teises dimensioonis. Ometi, loodus(aja)kirjandus meil olnud aastakümneid väga heal tasemel, looduseuurimine sealhulgas. Seega võimalus ennast loodusega kurssi viia täiesti olemas.

Ühe lausega saab aga täiesti nõustuda!

 ......kuidas muidu käiab suur hulk esmapilgul mõistusega inimesi nii lootusetult alamõõdulisi pseudoargumente.

Miks siis Ats Miller laotab ajalehe veergudele neid alamõõdulisi pseudoargumente? Sest ta arvab, et tema pole "sellel poolel", ise mõistmata, et pseudopool see just ongi.

Ärme unusta, et kured ja samblikud ongi tähtsad, nii banaalset tõde ei hakka ma enam selgitamagi. Olen juba mõistnud tõsiasja, et kes mõistab, see mõistab, kes mitte, siis on päris raske, et midagi hakatakse mõistma ka peale pikki ja põhjalikke selgitusi. Natuke ikka mõjutab, nagu tilk tilga järele mõjutab kivigi. Aga aega selleks ju olnud! Kaua võib?

Me ju tegelikult teame, milliseid eksperte meil on. Nii neid, kes ausalt räägivad kui neid, kes teevad seda kellegi tellimisel. Vee olemasolust ei ole mõtet tõsise näoga rääkida? Jaa, küllap meil maakeral ei olegi vett! Jaa, tegelikult pole ka hapnikku, aga seda salamüürlased jt varjavad väga osavalt! Seega, ei kaevandamine, raudtee ega miski muu ei saagi mõjutada. Asju, mida pole! Nii võiks ironiseerida. Kuigi meie suundumus tundub olema täielik mõistmatus. Ka sellest, et vesi on kuldaväärt ja seda parandamatult rikkuda on lihtne. Igasuguste kaevandamiste ja ehitamiste mõju põhjaveele on väga ulatuslik.

Kui siit edasi mõelda, siis saabki aru, et tegu on kirjanikuhärra väljamõeldud maailmaga. 

1. Kahte pole vaja. Kas üks, uus, läbimõeldud trassil (ja mööndustega teine, vana siis, kitsarööpmelise muuseum/kaasaegse liiklusega) või siis ikkagi vanal trassil. Mingisugused terminid nagu "tänapäevased kiirused" on demagoogia. Tänapäevane on isegi 120, oleneb, kus, mille jaoks ja kuidas. 160-st rääkimata. Olen sellest, nagu paljud teisedki, pikalt-laialt kirjutanud, korrata pole mõtet.

2. Enne kui pole selgeks teinud praeguse raudtee seisukorda, remondi olukorda, kiirraudtee kordi suuremaid (remondi)kulusid jm, ei tasu ka ironiseerida.

3.  ja 4.  Jah, kiirraudtee on suurem "vall", olemasolev või uus, pole vahet. Mida suurem kiirus, seda koormavam. Loodusele ja kogukonnale.Mingid arenenud riikide näited on demagoogia, sest keegi ei taha mõelda sellele, milleni see "kõver" areng viinud on ja kui looduslikud olema meie võrreldes nendega. Meie trump, meie tulevik. Tööstuslikku maastikku üle maailma soovida võivad vaid fantaasiakirjanikud, looduslähedased talupojamõistusega inimesed teavad, mida tähendab elu kooskõlas loodusega. 

5. ja 6. Tehke omale selgeks loomade liikumisteedest olenevad looduse arengud ja muutused ning meie (looduse) tulevik. Liigilise mitmekesisuse olulisus. Lugege, õppige, mõelge.

7. Peale raudtee ja viaduktide ja ökoduktide on veel maanteed jpm. Kõik need kulutavad meie oose ja vooresid. Üks karjäär on üks karjäär, sada on hoopis midagi muud, tuhandest rääkimata. Kus on piir, kusmaalt jookseb "mõistlik" loodusvarade kasutamine?

9. ja 10. oleks võinud jätta lisamata. Liigne ironiseerimine ja irvitamine ja mittemõistmine au ei tee, ilma nendeta oleks ehk jäänud veidi parem mulje.

Ats Miller, kus on teie kirjutises mõni argument? Argumendid on siin blogis, paljudes FB aruteludes jm. Tuleb osata need lihtsalt leida ja seejärel püüda mõista. Kõige olulisem - raudtee peab olema inimese jaoks, mitte mööduma inimesest. Peatumata.

 

Mis on piltidel valesti? Päris mitmed asjad, tuleb vaid näha! Ja siis mitte niisama jutustada vaid just nimelt tegeleda reaalsete muutuste elluviimisega.

 http://digileht.maaleht.delfi.ee/arvamus/polevkivi-on-otsas?id=74143301

Kristjan Piirimäe kirjutab päris hästi. Mõned mõtted jäävad ehk lünklikuks, aga mõte on hästi välja toodud. See muide võib mööndustega käia ka fosforiidi, kruusa, metsa, turba ja kõige muu kohta. Midagi teha, raha nimel, vaid selleks, et kulutada - lollus kuubis. Aeg on hakata mõtlema säästmisele igal tasandil ja igas valdkonnas. Eelpool jutuks olnud põllumajanduseni välja. Ma ei jõua küll põhjalikult seda lugu lahata, aga eriti otsustajad peavad olema need, kes mõistavad ja hoiavad ära lollused. Sh neljarealised maanteed Eestis, peatumisvõimalusteta. Kõrvalteede lagunemise ja maaelu hääbumise. Jpm. Miks kõrvalteid vaja? Kasvõi selleks:

 http://digileht.maaleht.delfi.ee/uudised/vana-voromaa-kasitoolised-tegid-netipoe?id=74010981

Kurat küll, kui palju on räägitud sellest, et vaja on vähem bürokraatiat ja rohkem müügivõimalusi. Olen ise juba mitu aastat otsast otsani lahanud teeäärsete müügikohtade teemat, euroraha kulutatakse Eestis sadades miljonites, aga samas jäetakse kolmandik ühispeatusi välja ehitamata. Kuhu ja millele valitsev klikk siis selle raha kulutab, mida saaks kasutada? Miks tõepoolest midagi ei tehta? Kui ei saa aru, mida vaja teha, kerige võimu juurest minema!

Paku juustu!

 Sind polegi veel pokri pandud?.....

Tuttav värk?

Aus juust?

http://digileht.maaleht.delfi.ee/maamajandus/vaatamata-embargole-on-eesti-kaubamargiga-juust-venemaa-poodides-muugil?id=74135075

Samas ütles Prits, et ligi 81 tonni juustu tähendab enam kui 800 tonni Eesti piima maha müümist. Juustukilost saadavat kolmeeurost hinda pidas ta praeguses olukorras väga heaks. „Sellise hinnaga müüks praegu hea meelega,“ lisas ta kahetsedes, et teist sellist müügikanalit, nagu oli Venemaal, pole kahjuks olemas.

 Kas meenub poekettide alatine jutt, et nende juurdehindlus on 20%? Kui juustu väljamüügihind on 3 eurot kilo, siis kui palju peaks juust poes maksma? Mis hinnaga siis müüakse välja tootja poolt? Kahe euroga? Ja pood müüb seitsmega? Jah, ma tean, et väikeste kogustena on kallim toimetada. Mõistan ka palju muud. Aga tean ka seda, et marketid on taas paisuma hakanud, hoolimata klientide arvu ühel tasemel püsimisest tahetakse ikka "konkurentsi" nimel teistelt kliente ära meelitada. Kellelt teistelt? Teised sinult? 

Muide, Eesti juustud ei ole enam kaugeltki nii head. Ma ei tea, kas mingi kiirmeetodi pärast või vähenenud soolasisalduse tõttu, kuid kohati see maitsetu ja meenutab kummit.

Ja nii on Maalehes veel palju lugusid. Keegi tahab oma maad tagasi ja pole seda tänase päevani saanud. Võimatu? Ei, see on Eesti! Kuigi Ivari Padar ütleb, et tema omakasu pole siin mõtet otsida. Panamast äkki? Kas usaldame endiselt kõiki "prillikive"? Kas prillikivi on maavara? Kas see on otsas?

Aprillikuu toob pensionäridele pensionitõusu. Keskmiselt 5,7%. Kui palju teenis Sandor Liive siis, kui töösuhe oli lõppenud ja ta töölgi enam ei käinud? Kas see pension on selline, millele mõeldes eestlane tolmutab oma jalgu ja pöörab otsa ringi ning tahab tulla tagasi? Et siin, oma kodus elada? Nüüd, tööd tehes ja tulevikus pensionärina? Või peaksime mõtlema kõikide inimeste valimisele Riigikokku? Et saada head palka, elamisväärset palka.  Ja pensioni?

Üksjagu kirjutatakse ka Aafrikast. Need artiklid mul veel lugemata, aga loen kindlasti. Meenutades, kuidas Maahärra ütles: Zimbabves on ka rohkem Euroopat kui Sillamäel.....

Ivar Soopan kirjutab külameestest ja presidendivalimistest. Tundub, et maalt poe tagant võib ikka leida talupojatarkust, aga mitte eestubadest mäe otsas. Tagatoad ju nagunii tahavad vaid võimu ja raha....

 http://digileht.maaleht.delfi.ee/reportaaz/kes-sobib-presidendiks-ehk-kulamees-on-raakinud?id=74147291

Kirjutatakse ka Taavi Madiberkist. Kes see on? Lugege.

Kellel on Venemaal hea elada? Kirjutab Margus Mikomägi ja kindlasti loen seda. Sest tema ju teab ja mõistab ja näeb....

Uku Masingu ja Linnart Mälli kirjavahetus: esimest korda avalikult lugemiseks. Kindlasti põnev!

Dopingust.

Gunnar Aarma.

Miljonidollari küsimus: KUIDAS KÜLL DELFI-KONGLOMERAAT SELLIST LEHTE VÄLJA ANNAB?

Ehk kommin midagi veel, kui lood loetud. Seda kõike ühe päevaga läbi ei loe, eriti kui palju aega kulub veel kirjutamisele.....

Head lugemist!

 

******************************************************

 

Monday, April 18, 2016

Maaelu - Postimehe lisa.

 

Postimees juba üksjagu aega välja andnud lisa Maaelu. Et olen siin juba paari lhe kohta ülevaadet teinud, teen lühidalt ka selle kohta. Peab ütlema, et Maaelu on päris heal tasemel, sisukat ja põhjalikud lood erinevatest asjadest. Võtan ette 14. aprilli numbri.

 http://maaelu.postimees.ee/3655091/keeni-kulas-holjub-helveste-horku-hongu

Tegelikult on päris hea tunne selliseid lugusid lugeda! Lisaks kõigele torkas aga silma üks väike nüanss. Üks ettevõte toodab aastas 4 töötajaga toodangut üle 1300 tonni! Võimas ju? Kusjuures selline number tekitab tunde, et palk peab neil sellise töö eest olema ikka ülikõrge! Puhas tehnikarevolutsioon! Pole ime, et peagi peabki hakkama kodanikupalgale mõtlema, sest töö teevadki ära masinad!

Muidugi, mine sa tea, kui suured on kulud. Kui mõtled praegustele piimahindadele, siis poes võid ju ehmatusest p.... kukkuda! Sest misi, milles polegi muud kui H2O, võib maksta 2x rohkem. Kuidas see saab olla võimalik?

 

Peeter Raidla kutsub Maamessile ja arvab, et pole vahet, kes tüüri juures. 

http://maaelu.postimees.ee/3655093/kohtumiseni-maamessil 

Päris huvitav ja põnev artikkel aga vanade autode teemal. Tõepoolest, miks on esirinnas vanametallihaid, mitte taaskasutus? Ometi saab ju sageli tohutult tagavaraosasid? Äsja FB-s Rainer Vakra näiteks tõstatas teema (luks)autode maksudest. Polnudki väga üllatav, kui üks arutelu kaldus sellele, et vanadele autodele ei tohiks lubada mingit koefitsienti, 0,7 vist. Sest need justkui saastavad rohkem. Küllap see nii ongi. Samas ei saa kuidagi nõustuda seal väljaöeldud soovitustega, et kõik peaks justkui uued autod ostma. Miks? Nende tootmine pole sugugi kahjutu keskkonnale, tohutult kulutatakse ju ressursse!? Ja kui see vaesem inimene teeb oma vana autoga mõned korrad kuus hädavajalikud sõidud, kas see on siis saastavam, kui nende mõnede sõitude jaoks osta kallis uus auto?

http://maaelu.postimees.ee/3655097/autolammutuste-liit-voitleb-taaskasutuse-eest-ja-rumaluse-vastu

Igatahes mõtteainet jätkub sageli, kui meediast vähegi põhjalikumaid lugusid lugeda. Nii ka järgmises loos. Pätte leidub meil igal alal. Ja mitte lihtsalt pätte. Enamasti ongi just nemad need hoolimatud, vaid endale mõtlevad tegelased. Mis nendega teha? Nöör ümber ja põhja? Kalavarud, nagu kogu loodus, ei ole ju lõputu varuga! Ja kui harrastajad hoolivad, siis kus on kutselistest kaluritest valvurid? Kas.....tegelevad salapüügiga? Ostsin täna haugifilee tomatikastmes, Peipsi Kalatööstuse oma. Ei ole see odav lõbu. Aga hea on ju! Kui aga ükskord muutub see kõik hoopis defitsiidiks

http://maaelu.postimees.ee/3655195/harrastuspuudjatest-kalavalvurid-kaitsevad-kutseliste-kalurite-leiba

Põllumehed korjavad allkirju ja kutsuvad meid kõiki abikätt ulatama. Aga mis sest kasu on? Nagu Peeter Raidla pakkus, polnud kasu ka meeleavaldusest. Kas aga tõesti pole kasu ka valimistel teistest valikutest? me ie saa seda enne teada, kui me loobume praegusest ülbest valitsusliidust.

 http://maaelu.postimees.ee/3655099/pollumehed-koguvad-allkirju

Kutsekoolidest ja maapoisist.

 http://maaelu.postimees.ee/3655101/kutsekool-juhatas-maapoisi-soome-ehitusplatsidest-korvale

http://maaelu.postimees.ee/3655103/poiss-otsustas-maale-jaada-ja-maatoo-selgeks-oppida

Taas mõtteainet. Huvitav on üldse see, et väga paljudest asjadest kirjutatakse ja räägitakse, tehakse ettepanekuid, vaieldakse. Aga .... välja kukub nagu alati? Ometi, meil ju on kuldseid käsi ja pealehakkamist!?

http://maaelu.postimees.ee/3655107/thormani-sepikoja-peremees-peab-haamri-ja-alasi-korvalt-e-poodi

http://maaelu.postimees.ee/3655199/facebookist-on-saamas-virtuaalne-taluturg

Kui FB-s üks teema kaldus kõrvale ja jõudsin tulumaksu, teede ning muu seonduvani, siis pole tavaliselt ei Jürgen Ligil, Marko Pomerantsil ega paljudel teistel enam midagi öelda. Tõsiste, eekõige peensusteni laskuvate arutelude puhul vaikitakse. Eluvõõrus?  Arusaama puuudmine? Jah, Haapsalu raudtee teema ja Marko Pomerants tõestasid seda, tõestavad ka teised. Kui aga on vaja ennast esile tõstes tõestada, mida kõike ära ei teeks ja kuidas võideldakse parema tuleviku eest, siis tuleb küll häid mõtteid! Vahel nagu varrukast!

Sellest kirjutas Kajar Lember, pealkirjaga "Nüüd siis on Riigikogu kord", paraku, seda lugu ei leia kuidagi. Kas äkki ei sobinud kellelegi? 

Taas loed ja mõtled, millega see valitsus siin õigupoolest tegeleb? Ometi, tean seda, et väga tihti on võimalus ka lihtsate vahenditega ja väikeste rahadega paljus kaasa aidata. tase on selline? Valitsusparteid muidugi aina kiidavad iseennast, aga sellest pole rohkem kas kui jänesele tripperist! Muide, Kajar Lember kirjutab ka sellest, et ka kohalikud teed vajavad ressursside suurendamist, sest need lagunevad kiiremini, kui remontida jõutakse. Kas me siis ikka jõuame KINDLALT EDASI tulevikus või jääme mudaauku?

Kuide, just praegu näidati ühte juppi ja probleeme saates "Kaua võib"! Sama mure muide ka meie kodukandis. Mitmetel aastatel sai ikka ja jälle vaieldud vallaga tee üle. Mitte midagi ei muutu! Me oleme eriti halvas seisus tänu sellele, et olulisim lõik kuulub teise maakonda. Aga ega Kohila vald ka ise võta midagi tõsist ette. Mõni koorem freesasfalti toodud siseteedele, selle eest kiitus. Kuid kuna selle piirkonna teid ei saagi remontida kapitaalselt muidu, kui vaid lühikeste lõikude kaupa, siis tulekski seda IGAL AASTAL TEHA! Paraku läheb aga 10 aastat, siis teine 10...... 

Aga lugeda Maaelu tasub. ma ei tea, kas just koalitsioonipoliitikutel, sest nagu näha, sellest eriti kasu pole. Olen kirjutanud ka aastaid, kõik aga nagu hane selga vesi. Seda näeb järgmisestki postitusest. Ikka selgub, et pole tahtmist, oskust, arusaama, raha. Kuigi nagu öeldud, valitsejad ise väidavad sageli vastupidist, riik areneb ja läheneb õitsengule!.....

2 comments:

1. 
   pirtsuApril 22, 2016 at 12:20 PM

   Suu jääb ammuli, eriti kui vaadata praegust valitsuse suhtumist oma kodumaa suhtes!!!
   Ennem loobitakse nutsu laiali väljamaale ja kodumaa hävingus-kus on siin õiglus?
   Kodumaine toit peab säilima jääma kindlasti!!!

   Reply
2. 
   Neeme SihvApril 23, 2016 at 11:44 AM

   Tänud!
   
   Igati nõus!

Wednesday, April 13, 2016

Postimees - Rahvuspopulistidest pensionifondideni.

Täna on üllatavalt sisukas Postimees. Mitte, et kõik lood oleks head, aga vähemalt üksjagu põhjalikud on need küll.

 

Üks tipp-poliitik täna FB-s kutsub üles maksimaalselt paljut erastama. Ega muu jutt sinna juurdekuuluvalt polnud vale, kuid see erastamisüleskutse siiski on. Mitte et ma oleks erastamise vastu. Ma olen hoopis valimatu ja mõttetu erastamise vastu! Kas mõni Mõis peaks ikka erastatud olema? Ehk peaks ja võiks. Sest riigil pole ju piisavalt raha, et kõike korras hoida, parem olgu siis erakätes. Kuigi tõsi, maksumaksja oma ajaloost saab sellevõrra vähem "osa"!
Aga raudtee? Mitte mingil juhul. Nagu ka parve- ja bussiliiklus, maanteede ehitus ja veel mitmed asjad.

http://arvamus.postimees.ee/3652915/priit-alamae-toome-meie-raha-tagasi-meie-oma-majandust-toetama

Ma pole mingi majandusspets, selle tõestuseks võin öelda, et mul pole ka raha Panamas ja muid "tunnusmärke". Mõnel ärimehel ja poliitikul kindlasti on.  Ma ei pea siin silmas hetkel mitte kedagi konkreetset. Priit Alamäe on kirjutanud minu arvates hea loo. Neli lõiku tunduvad minu jaoks tähtsaimana.

"Oleme teiste kasutada andnud kapitali, mille puhul oleme rõõmsad, kui see kasvab 2-3 % aastas. Samal ajal on meie enda majandusele kättesaadav enamasti ainult kapital, mis nõuab 20-30 % tootlust aastas".

"Eestis teeb olukorra veelgi kentsakamaks fakt, et osa meie pensionirahast tuleb lisaks omapanusena riigilt. Ehk sisuliselt kantakse igal aastal riigist välja suurel hulgal maksumaksja raha, mile edasise kasutamise üle pole riigil mingit kontrolli, ent mis võiks minna meie majanduse arendamiseks ja ühiskonna üldise heaolu suurendamiseks".

"Igal aastal voolab Eesti majandusest pensionifondide kaudu välja ca 400 miljonit eurot..."

(Üle miljoni euro päevas!!! Lisaks veel erinevaid teid pidi sadu miljoneid, kui mitte rohkem - minu märkus)

" Riigiti peab see osakaal (riigi ja kodanike raha pensionifondides) erinev, aga rusikareeglina on üle poole pensionifondide mahust investeeritud kohalikku majandusse. Eestis on see protsent alla kümne".

Ega rohkem polegi midagi öelda! Kui ehk vaid seda, et siit tulenevalt peab pensionifond (vähemalt ühe võimalusena) olema riigipanga pärusmaa! Mitte erapankade/fondide oma.

****

http://pluss.postimees.ee/3653323/kapo-hoiab-rahvuspopulistide-kihutustool-silma-peal

Päris uhke uus väljend - rahvuspopulistid! Taas üks selline artikkel, mis võiks naerma ajada, kui ei teeks kurvaks. Ja ega asi polegi vast Tuuli Kochis, pigem ikka artikli tellijas ja/või kapo peadirektori silmaringis. Tegu on taas kremlimeelsusega hirmutamisega, kuigi pole sellel brüsseli- või washingtonimeelsusega ju erilist vahet. Rohkem tegu propagandaterminitega. Ja miks mitte "toetada" Kremlit, kui sealt näiteks tuleb homoäärmusluse vastu kainestav tegevus? Tegelikult pole siin muidugi mingit kremlimeelsust, pigem on tegu lobjaka-tüüpi populismiga. Üldse tundub populism olema praegu väga populaarne teema. Värskelt Vabaerakond tõstatanud teema krediitkaartide kasutamise kohta riigiametnike poolt. Taas FB-s tipp-poliitikud lausa hulgi asunud ründama, süüdistades neid loomulikult populismis. Kas tõesti kardetakse "rekordite ületamist", mida koalitsioonierakonnad seni populismis enda käes hoiavad? Ei tasu karta, sellist taset on üliraske ületada, kardan, et isegi geenidoping seda teha ei aita! 

Hirmutav on aga see, kui kapo peadirektor ütleb: "Kasulikke idioote on alati olnud ja mõned inimesed lasevad end kahjuks ära kasutada"! Aga mis siis, kui see käib hoopis brüsseli-meelsete kohta? Või lausa nende kohta, kelle kohta pole (avalikkusel) teada, kelle meelt nad on ja kelle nõuete järgi liberaalid/inimkaubitsejad toimetavad? Ehk peaks hoopis nendele tähelepanu pöörama? Kas kapo ikka kaitseb oma rahvast?

IRL on praegu madalseisus ja mul on sellest natuke kahju. Õigemini, oli. Sellesama loo lugemiseni.

Margus Tsahkna: "EKRE võiks olla tore erakond, kui nad ei kraabiks nii hoolega Putini kintsu. Savisaarel on vaja isolatsioonist pääsemiseks partnerit, kes uluks temaga koos....".

Kas Tsahkna peab loomulikuks, et kellegi kintsu tulebki kaapida?

Mõtlesin, et miks Lobjakat selle artikli autorite hulgas pole? Aga ennäe, tal oma lugu, "EKRE ühekõne". Loomulikult seda musta mudalaviini, mida Lobjakas lükkab, teades, ei teki mingit tahtmist lausidiootsusi lugeda. Lihtsalt.

****

http://tervis.postimees.ee/3653347/ukrainlasest-naistearst-lahkub-hiiumaalt

Märgiline lugu. Ei ole nii lihtne "kaasata võõraid majandust edendama"! Probleemiks on keeleoskus, assimileerumine, kohandumine kohalike (antud juhul meditsiini valdkonna) töökommete ja - tavadega, töökaaslastega). Kui ei õnnestu, ei ole ka (head) tulemust. Küsimus pole üldiselt tulija rahvuses ega kohalike meelsus, küsimus on faktis kui sellises. Ja mõtteainet võib üks teema pakkuda hoopis laiemas spektris.

Küll aga paneb mõnevõrra imestama, et kaunile Hiiumaale ei taha keegi tööle minna!?

****

http://pluss.postimees.ee/3653397/kukkunud-ratturid-suudistavad-maasturijuhti-akilises-pidurdamises

Just praegu oli sellest juttu ka uudistes. Jah, igasugune liikluse takistamine pole normaalne. Küll aga nõustun rattatreeneriga, kes ütleb, et võistlejate puhul on kahes reas sõitmine see, mis teeb rivi kaks korda lühemaks ja seega ka möödasõidu lihtsamaks. Arvestades aga maasturit ja meie autojuhtide liikluskombeid (taset), siis võib uskuda küll, et leidub neid, kes otsustavad nõrgemale "koha kätte näidata". Ühekorra põrkasin ka ise kokku sellise tüübiga. Kes mingi arusaamatuse peale järgi kihutas ja sõimama tuli, et ma näidanud talle keskmist sõrme. Selline tegu pole mulle kunagi kombeks, näitasin hoopis suunda, et mine mööda. No mis sa lollidest räägid!

Omaette teema on muidugi ratturite jt trennivõimalused, aastas mõnesaja meetri rattateede ehitamine jpm, mida meie ametkonnad kuidagi paremaks tehtud ei saa.

****

Postimees kirjutab ka sellest, et "Tere" sattus raskustesse uljaste tehingute tõttu ja et ettevõtte ostjaks võib olla Raul Jeets või AS Maag. Viimane ei tundu hea varinadina, pigem ehk Jeets tekitab lootust. Kuna selgemalt tal erinevalt Maagist olemas tootjapoolne taust. Otse loomulikult on parem, kui ühe firma all on nii tootja kui töötleja.

 http://majandus24.postimees.ee/3653041/kruuda-tahab-tere-muua-tuntud-rallimehele

Aga kirjutab ka sellest, et eestlased on kaotanud usu.

 http://majandus24.postimees.ee/3652879/eestlased-on-kaotanud-usu-siinse-majanduse-paranemisse

Miks? See on ju teada, miks. Ainult, et valitsus ei saa sellest aru. Ja mitmest põhjusest ongi siin eespool juttu. Kes toob usu tagasi? Andrus Karnau värskelt tümitab EKRE-t, kes "toovat" tagasi toreda ja rahuliku elukeskkonna. Aga äkki toobki?

Praegune valitsus tahab raha korjata aga liiklustrahvide tõstmise abil. Kui palju saab trahvi ratturite õnnetuse põhjustanud maasturi juht? Või vastassuunavööndisse kaldunud ja ratturi surmanud juht?

****

Ärilause.

Majandusminister Kristen Michal:

"Kaubavoogude vähenemisel tuleb raudteele raha eraldada. Eelmisel aastal oli see summa näiteks viis miljonit eurot".

Kui palju tuleks sama väikese kaubaveo puhul eraldada igal aastal kiirraudteele, hr Michal?

****

http://majandus24.postimees.ee/3652891/puitmajade-eksport-rootsi-kasvas-plahvatuslikult

Puitmajad (üldse majad) on üks meie Nokkijatest. Ja muide, teatud sihtkohtadesse saab neid vedada ka raudteetsi. Ma ei teagi, kas on väga olulist vahet, kui nende ostjad on Rootsis või Süürias?....

****

 http://pluss.postimees.ee/3652437/eesti-kaitsevae-tavatu-sojapidamise-ekspert-euroopas-tuleb-valmistuda-halvimaks

Ei taha lugeda. Seda enam, et kindlasti tegu jälle mõne "vihaõhutajaga"!? Kes parastab nagu rahvuspopulistid. Ja keda ei maksa üldse kuulata. Ütlevad liberaaldemagoogid.......

Aga lugeda ei taha selle pärast, et ei taha mõeldagi halbade aegade peale. Normaalsete aegade (tagasi)tulekut tahaks!

****

Huvitavat lugemist oli rohkemgi.

Kahjuks ka sellest, et Kaia kanepi tasapisi taandub tippspodist. Aga tänud talle ikkagi! Ja edu!

 

*******************************************************

 

 

Tuesday, April 19, 2016

MKM - küsimused ja vastused.

 

Küsimused ja vastused. Ehk on osa küsimusi veidike arusaamatud, kuni pole taust teada. Püüan seda kommenteerida punkthaaval.

Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 30 raudteealast küsimust. Ministeeriumi vastused esitatud küsimustele on alljärgnevad:

1.Millal pikeneb Rakvere rong Kiviõlini? KOV-il on ju sellekohane soov olemas.

Rakvere rong on mõeldud igapäevaselt Tallinnas tööl käijate teenindamiseks Rakvere ja Tapa suunalt. Rakvere on Tallinnast ca 1 tunni ja 20 minuti kaugusel. Me ei näe, et igapäevaseks töölkäimiseks oleks nõudlust veel kaugemalt kui Rakvere sellises mahus, mis eeldaks rongi pikendamist Kiviõlini. Pigem on vajadus täiendava Tallinn-Narva rongipaari järele. Mõlemal juhul on vajalik täiendav riigieelarveline toetus, milleks hetkel võimalused puuduvad.

Miks Kiviõlini? Sest Kiviõlist on üksjagu palju sõitjaid. Ning seda probleemi vaadates tuleb aru saada, et Kiviõlist võidakse käia tööl ka Rakveres ja Tapal, mitte ainult Tallinnas. Järgmine rong jõuab nendesse kohtadesse aga liiga hilja. Võib arvata, et praegune rong jõuaks liiga vara, aga kes on uurinud, palju oleks sõitjaid? Seda enam, et vahel on vaja ka hommikul vara Tallinnas olla. Muidugi võib selle vabalt ka Narvast käima panna. Tagades peatused näiteks Jõhvis, Püssis, Kiviõlis ja Sõmerul (vt küsimust nr 3.).

2. Kes peaks riigi  ja turismisektori arengu huvides seisma selle eest, et Rakvere peatus saaks

taastatud Peterburi rongil ning lisatud Kiviõli peatus? KOV on, nagu ka Kiviõli Seikuspark, seda soovi avaldanud.

Rahvusvahelistele rongide osas ei ole riik avaliku teenindamise lepingut sõlminud, samuti ei maksta avaliku liiniveo toetust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil puudub õiguslik alus nõuda Peterburi rongile peatuste lisamist. Kõnealuse rongi lisapeatus sõltub selle rongiliini operaatori  kommertshuvist.

Puudub õigus? Aga mis siis teha, kui Kiviõli seda peatust soovib`? Ja kuidas teha operaatorile selgeks elementaarne? Et rongi reisijate arv sõltub eelkõige sõiduvõimalustest. Nii Kiviõli Seikluspargi, Rakvere spaa kui paljude teiste jaoks on oluline tagada turistidel võimalus tulla.

3. Millal saab valmis Sõmeru peatus? KOV on selle vajaduse ammu selgelt välja öelnud, millise analüüsi või uuringu järgi peetakse õigeks peatust mitte välja ehitada?

Oleme seisukohal, et pikemas perspektiivis võiks Sõmeru raudteepeatuse välja ehitada, kuna Sõmeru keskuses elab 2012. aasta andmetel üle 1 200 elaniku, kuid praegu puuduvad selleks vahendid nii ASil Eesti Raudtee kui ka riigil.

Sõmeru elanike arv küünib 200-ni- ümbruskaudu on aga elanikke veelgi rohkem. Kindlasti pole siin mingit küsimust rahas, leida mingi 30 000 eurot kasvõi hädapärase "piimapuki" ehitamiseks ei saa olla probleem Selle leidnuks ka KIK-i rahastusest, kui vähegi oleks olnud tahtmist. Pigem on asi selles, et endiselt NÄHAKSE asju läbi kõverpeegli. Nii nagu EVR ametimees, kes Sõmerul ringi vaatas ja küsis vallavanemalt - "Te arvate, et siit inimesed sõidaks Rakverre?" Hea oli näha vallavanema nägu, kes ütles vastu: "Ei, meie inimesed sõidaks ikka Tallinna ka"...

4. Millal taastatakse Vorbuse peatus? KOV jt on selle soovi ammu välja öelnud. Millise analüüsi või uuringu järgi peetakse õigeks peatust mitte taastada?

KOVi soovist raudteepeatuse väljaehitamiseks ei piisa, see peab olema ka sotsiaalmajanduslikult põhjendatud. Vorbuse külas elas 2011. a rahvaloenduse andmetel 258 inimest.

Tänaseks päevaks peaks juba olema tekkinud arusaam, et mitte ühtegi peatust ei kasuta ainult kohalikud. Neid kasutavad muuhulgas ka puhkajad. Nii need, kes tahavad minna (Jänese) matkarajale või hoopis Emajõele kalale. Rääkimata kohalikest datshnikutest. Mis siis, et nad sõidaks vaid ühe peatuse. Küsimus on elukvaliteedis. Ja see ongi sotsiaalmajanduslik põhjendus.

5. Millal taastatakse Kalevi/Kassinurme peatus? Huvi selle vastu on, eelkõige turismi ja puhkamisvõimaluste koha pealt.

Ministeerium ei ole täheldanud massilist huvi Kalevi/Kassinurme raudteepeatuse väljaehitamiseks. Kassinurme külas elas 2011. a rahvaloenduse andmetel  127 inimest.

 Massilist huvi ei tähelda ka mina. Küll aga võiks ministeerium täheldada Kassinurme linnuse olemasolu ja sealkäijaid, samuti võib Kassinurme olla magnet ka talvel. Kas oleks mõtet hakata kuskil tegema suusradu, kui ligipääs rongiga puudub?
Sõmeru, Kassinurme ja Vorbuse peatuste väljaehitamine tähendaks maksimaalselt 100 000 eurost kulu. Kulu, mis muudab kolme koha elukvaliteeti. On see palju?

6. Millised edusammud on Tallinn - Tartu - Riia kiirrongide käivitumisel? Milliseid läbirääkimis on peetud teiste, sh Läti rongifirmadega?

Tallinn-Tartu-Riia rongi käivitamist on arutatud Eesti ja Läti piiriülese koostöö komisjoni raames, kuid edusamme pole selles osas tehtud, kuna kumbki osapool ei ole valmis hetkel katma ühenduse loomisega tekkivaid täiendavaid kulusid.

Eesti riigil puuduvad võimalused riigieelarvelise toetuse maksmiseks, arvestades asjaolu, et igal aastal tuleb riigil hakata ASi Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri majandmiseks maksma toetust suurusjärgus 15 miljonit eurot, tagamaks AS Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaal.

 Siis tuleb osapoolteks panna need, kes on valmis tasuma kulud, saades vastu tulud. Kui Tartu kaudu Riiga sõita ei taheta, siis kes selgitab, miks RB-ga sõidetaks? Kuni meil ei hakata mõistma võimalusi ja seoseid ei ei hakata NÄGEMA, polegi lootust asjade paranemiseks. Ehk oleks aeg ikkagi muuta riik "tulemuslikumaks"? Muidugi on hea teada, et riik maksab igal aastal peale nii suuri summasid. Kas ehk ei maanda riske see, kui RB teha normaalsel moel, mitte sellisena, et maksame tulevikus peale 2 või rohkemgi kordi enam? Kui praegu tunnistatakse üles, et ei saada riigi toimimisega hakkama, siis mis saab tulevikus? Riia rongi tasuvuse analüüs näitas, et see polevat tasuv. Muidugi, kui sisse ei arvestatud mõnda väiksemat peatust ja endiselt nähakse ainukest trumpi kiiruses. Mis üksinda on mõttetu "trump"!

7. Suvise raudteeremondiga seoses ei olevat võimalik tagada tavapäraseid ümberistumisi Tallinna suunaga Koidula suunalt. Milline takistus on näiteks rongi 387 varasemal väljumisel Koidulast, et tagada Tartus ümberistumine asendusbussile? Möödunud aasta Elroni prohmakatest peaks olema ju võimalik õppust võtta?

Tavapäraseid ümberistumisi on võimalik tagada, kui:

a)      konkreetne rong oleks samuti E, K, R, P ühe graafikuga ja T, N, L teise graafikuga või

b)      päevadel, kus bussidega asendust ei toimu, oleks Tartus ebamõistlikult pikk ümberistumisaeg (vähemalt 25 min).

Kumbki ei ole mõistlik variant, kuna ümberistujaid on vähe ja enamus sõidab Tartusse. Eesmärk on tagada võimalikult sujuv ühendus päevadel, kus bussiga asendusi ei ole (ümberistumine 10 min), sest neid päevi on rohkem ning nendel päevadel on ka oluliselt rohkem reisijaid (s.h pühapäev, reede ja esmaspäev).

Kas 25 min on ikka "ebamõistlikult pikk? Arvestades sellega, et ümberistumine olulisem, kui siin arvatakse. Pealegi, mille järgi MKM ja Elron otsustavad ümberistujate arvu üle? Kui Koidulast tulles ei saa isegi otsepiletit osta!? Kas keegi loeb ümberistujaid? Ja kui palju neid siis on? Eriti suvel?

8. Millal lisandub sõiduvõimalus Tallinnast Vasalemma ja Riisiperesse, näiteks hilisõhtuse Riisipere rongi tagasipöördumisel Keilasse ja ümberistumiste tagamisel?

Plaanis on võimalusi arvestades vähehaaval rongiliiklust tihendada, s.h ka Riisiperre väljub viimane rong alates detsembrikuust senisest hiljem. Ümberistumisega ühendused ei ole reisijatele piisavalt atraktiivsed ja seda eriti lühikeste vahemaade puhu. Kui midagi lisada, siis on mõistlikum Riisipere liini tihendada selliselt, et ka Tallinna ja Keila vahele tekiks täiendav ühendus.

Nii ja naa. Kuna riigieelarves on vahendeid vähe (see selgub igast teisest vastusest), siis ei ole väljaspool tipptundi iga kord mõttekas eraldi rongi panna käiku. Seega on ümberistumine täiesti loomulik, sest nii hoitakse rahalisi vahendeid kokku ning kui ümberistumine tagatud minimaalselt lühikese aja jooksul pole selle vastu vast kellelgi midagi. Küllap mõistetakse. Ümberistumised on ikkagi erinevate eesmärkidega, sõltuvalt iga hetke konkreetsetest seostest.

9. Mis on põhjuseks, et reisirongide reaalaja infosüsteemide olemasolek pole veel saavutatud mitme aasta jooksul? Palun võimalikult põhjalikku selgitust, millisena süsteemi plaanitakse käiku panna ja kas see hakkab toimima ühispeatustes ka bussiinfot tagavalt? Kas süsteem tagab ühtse info igas peatuses üle Eesti?

Reaalaja infosüsteemide paigaldamine on seni jäänud prioriteetsemate tegevuste varju, kuid meil on hea meel tõdeda, et peatselt olukord muutub.

Reisirongide reaalaja infotablood paigutatakse esimeses järjekorras meetme „Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega“ raames investeeringuid saanud peatustesse. Nimetatud infotablood on orienteeruvalt 2m kõrgused ja 1,5m laiused,  koosnedes LCD või LED tehnoloogial ekraanist, sellega ühendatud sidemooduliga juhtarvutist ning elektroonilisi seadmeid ümbritsevast ilmastiku- ja vandaalikindlast korpusest. Sarnased tablood on plaanis paigaldada ka Balti jaama teede otstesse. Infot neisse tabloodesse hakkab edastama Maanteeameti ÜTRIS (ühistranspordi reaalaja infosüsteem). Rongi- ning bussiinfot on võimalik edastada korraga ühte ja samasse tabloosse.

Seoses Maanteeameti poolt  hallatava ÜTRISe arendusega on plaanis teises järgus asuda paigaldama reaalaja infotabloosid kõigisse suurematesse sõlmpunktidesse. Need tablood saavad olema erinevad eelpool mainitud ekraanidega variantidest ning nende kontseptsioon on praegu MKMis väljatöötamisel.

Olemasolevad infotablood Balti jaamas ei ole kõige otstarbekamad, sest nende nähtavus on väga vilets (vaadakem neid Keilas). Kahjuks jäi küsimata, kas nende asukohtade suhtes ollakse nüüd ettenägelikumad ja neid ei paigaldata enam peroonidele. On karta, et selles osas muutusi ei tule ja seega ka nende otstarbekus saab olema seega kahtlase väärtusega. Aga hea, kui vähemalt nendega tegeleb üks asutus.

10. Milline on MKM-i seisukoht Valga - Koidula reisirongiliikluse avamise suhtes, eriti peale Urve Palo nõuet see punkt Kagu-Eesti arengukavast välja võtta?

Viimane reisirong sõitis Valga-Piusa liinil 2001. aastal. Rongireisijate arv Valga-Piusa rongides ei olnud eriti suur (reedeti kasutas ühte rongi ca 100 reisijat, teistel tööpäevadel ca 50 reisijat), mistõttu ei ole ka reisirongiliiklust sellel liinil taastatud. Arvestades demograafilise situatsiooni muutumist (nii Võru kui ka Valga maakonnas on elanike arv alates 2001. aastast vähenenud ca 15%) ja pidevat autostustumise suurenemist, on eeldatavalt võimalike reisijate arv veelgi vähenenud.

Põhimõtteliselt oleks võimalik taastada reisirongiliiklus liinil Valga-Koidula, pannes nt kaks kahevagunilist koosseisu ringlema kolmnurgal Tartu-Valga-Koidula-Tartu, kuid see eeldab diiselrongide koosseisude vähendamist suurema reisijate arvuga liinidel (põhjustades ületäituvust) ning raudtee ja ooteplatvormide remonti Valga-Koidula liinil suurusjärgus 25 miljonit eurot (kestvusega 3 aastat). Täna vastavad vahendid puuduvad nii ASil Eesti Raudtee kui ka riigil.

Eeldamine võib olla tänuväärt tegevus, kuid ka sel juhul tuleb mängu jälle NÄGEMINE. Kindlasti elanike arv väheneb, kuid rongiliikluse puudumine on üks neist kümnetest põhjustest, mis seda soodustab. Kindlasti oleks reisijate arv tunduvalt parem, kui süsteem oleks hoolega läbi mõeldud - peatuste arv, kellaajad, bussiliiklusega ühildamine, kooliõpilaste sõit jne jne. Diiselrongide arvu vähenemist mujal pole karta, kui muretsetakse juurde kol-neli kaugkoosseisu, mis siis osaliselt asenaks Tallinn-Tartu-Valga ronge. Vahendeid riigile aga ei saagi juurde tulla, kui selleks vaeva ei nähta. Ka on liin oluline korraliku Riia-Peterburi liini käivitamiseks.

11. Mil moel ja millal tagatakse euroarahastusest ilma jäänud ühispeatuste planeeringute käikuminek? Miks rahastatakse näiteks Tartus kahte rattateemalist lahendust, sild+tunnel ja antakse Tartule peaaegu veerand kogu rahastusest, kui samal ajal Rakvere, Kiviõli jt peatuste

rahastamisest loobuti üldse?

Meetme tegevuse „Investeeringud raudteepeatuste ühendamiseks erinevate liikumisviisidega“ eelarve on 12,75 miljonit eurot. Toetuse taotlusi esitati oluliselt suuremas mahus (küsitud toetus ligi 17 miljonit), kui on meetme eelarvelised vahendid. Tegemist oli avatud taotlusvooruga, mis tähendab seda, et kõiki esitatud taotlusi hinnati vastavalt määrusega kehtestatud valikukriteeriumitele ning saadud hindepunktidest moodustus pingerida, mille alusel taotlusi ka rahuldati. Tartu on väga suure kasutajate arvuga peatus, mille tõttu on ka Tartu investeeringu vajadus ja mõju  suurem. Samuti panustab Tartu projekti suurima omafinantseeringu määraga. Projekte hinnates pidime tuginema faktilistele asjaoludele.

Hetkel on investeeringuid saanud projektide hanked alles käimas ning ei ole teada, kas need lähevad odavamaks või kallimaks, kui oli planeeritud. Seega ei ole teada, kas meetme eelarvesse raha tagasi tuleb või mitte ning seetõttu on keeruline kommenteerida kas ja millal täiendavaid peatusi finantseeritakse.

Siin pole muud öelda, kui et osalistele tuleb teada anda vajadusest suurendada omaosalust, et tagada võimalused ka seni kõrvalejäänutele. Töötunde ja raha on väga tugevalt kulutatud. On teada, et paljud osalejad mõistavad suurema omaosaluse vajadust.
Muidugi on siin ka muidki nüansse. Näiteks Viljandis nähakse ette linnabusside peatuskoht, aga mitte kohalike maakonnaliinide oma. Kuidas nii saama? 

12. Kuidas edeneb plaan Tapa raudteejaama hoone taastoimimisel? Millised Eesti Raudtee funktsioonid selles hoones peaks taastuma?

Täna puudub Tapa raudteejaama hoone taastoimimise plaan. Meie hinnangul on Tapa raudteejaama hoone kordategemine siiski vajalik tegevus, kuid on jäänud seni rahastuse taha. Eesti Raudtee funktsioone me selles hoones väga ei näe, pigem võiksid ruumid olla ühiskondlikus kasutuses ootesaalina ja ülejäänud osas äride või nt mittetulundusühingute käes.

Kõik asjad venivad.....

13. Millise tehnilise lahendusega saavad olema jalakäijate ülekäigud Kiviõli ja Püssi vahel?

Jalakäijate ülekäikude tehnilised lahendused selguvad projekteerimisel. Üldine lähenemine on see, et ülekäik peab olema ohutu, mistõttu on ka tehnilised lahendused erinevad. Projekteerimisel peab vaatama suuremat ala, s.h asjaolu, kuidas toimub lähenemine ülekäigule. Miinimumnõuded ülekäikudele on toodud teede- ja sideministri 09.07.1999. a määruse nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ lisas 4.

Just "lähenemine ülekäigule" ongi siin võtmeküsimuseks. Senised variandid on ikka tase omaette. Näiteks Kivimäel....

14. Miks on siiani Balti jaam ilma vajalike asjadeta, nagu Turismiinfopunkt, politseipunkt jms? Ning miks ei tegelta asotsiaalide ja joodikute pideva kohaloleku ja tekitatud probleemidega?

Balti jaamas ei kuulu ükski reisijate teenindamiseks mõeldud hoone Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ega riigi äriühingule. Politseipunkti avamine ja heakorra tagamine ei ole samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses.

Balti jaama "õhustik" pole seega kellegi asi. Küsimus, et ükski hoone pole riigi oma, ei tohiks olla takistus. Küllap oleks omanik nõus ka koostööd tegema, pole ju vahet, kes maksab pindade üürimise eest.

15. Millise skeemi järgi ja millal alustatakse lisaperroonide ja -teede ehitusega Balti jaamas?

Hetkel ei plaanita Balti jaama ehitada täiendavaid sissesõiduteid ja ooteplatvorme, kuna vastava projekti maksumus on umbes 10 miljonit eurot ja selleks puuduvad vahendid. Lääne-Harju suuna projekti raames toimub mõningane Balti jaama läbilaskevõime suurenemine, kuna projekti raames vaadatakse üle ka liikluskorraldus Balti jaamas ja vajadusel muudetakse siirdeid.

16. Millal alustatakse perrooniehitust Aegviidu ja Rapla suunale Lillekülas? Millised lahendused plaanitakse lisapöörangute jm näol selles piirkonnas, parema läbilaskevõime tagamiseks?

Reisijate ooteplatvorme ei ole plaanis lähitulevikus Aegviidu ja Rapla suunale Lillekülas ehitada.

Siit tuleneb ka üks põhjus, miks "rahalisi vahendeid" sageli ei jätku. Kui asju tehtaks kompleksselt, oleks ka kulud väiksemad. Balti jaama süsteem vajab nagunii uuendamist, seega pidanuks seda kõike tegema perroonide renoveerimise käigus, mitte lükkama määramatusse tulevikku. Lilleküla küsimus näitab ka seda, kui mõttetu on IRL-i ja RE jaoks valimislubadus.
Hea on muidugi see, et mingidki pöörangud mingil hetkel juurde tulevad. Muide, need tähendavad ka jaama piiride muutmist, seega.....Lilleküla tuleb nagunii plaani võtta ja ehk lausa ühendada Tallinna ja T-Väikse jaamade juhtimine ühtsesse süsteemi.

17. Kas tänavuse raudteeremondi käigus saavad kodeeringu ka Edelaraudtee jaamateed Tallinn-Väike - Rapla lõigul?

Konkreetse projekti raames ei ole Edelaraudtee jaamateede kodeeringut Tallinn-Väike-Rapla lõigul planeeritud. Samas on Edelaraudtee Infrastruktuuri ASil kohustus 2018. aastaks kõik jaamateed kodeerida ja tänase info kohaselt on ettevõte võimeline seda eesmärki täitma.

Viivitamine on ohtlik, sest punasest läbisõidud on kõige ohtlikumad asjad raudteel.  See selgub ka järgmisest küsimusest. Hea, et tarkus tasapisigi koguneb.

18. Miks endiselt puudub Elroni rongidel veoblokeering sõitmisel või liikumahakkamisel vastu keelavat valgusfoori näitu?

Esialgselt ei peetud veoblokeeringut Elroni rongidel vajalikuks, kuid tänaseks on seisukoht muutunud ja Elron tegeleb aktiivselt vastava lahendusega. Veoblokeeringu lisamine eeldab ka Stadleri kui rongitootja kooskõlastust ja seetõttu on tegevuse elluviimine viibinud.

19. Miks ei peeta vajalikuks suuremate kõverate õgvendamist Liiva - Kiisa ja Kohila - Rapla jaamavahedes teeremondi käigus?

Projekti eelarve ei võimalda nii suuremahulisi töid ette võtta. Tegemist oleks sellisel juhul täiesti uue pealisehitusega alates muldkehast. Lisaks tuleks soetada ka vastav raudteealune maa. Samas tuleb ka arvestada asjaoluga, et kõikidel Elroni rongidel on sõiduplaanis Saku peatus, mistõttu Saku-Kasemetsa raudteelõigul kõvera õgvendamine ei anna rongide sõiduplaanis olulist ajalist võitu.


Taas "osaline nägemisvõime". Esiteks ei välista keegi ekspresside käikupanekut ja teiseks oli küsimusel väike tagamõte. RB võiks vabalt ehitada olemasolevale trassile, siis oleks kiirus kuni 160 km/ piisav.

20. Millal saab teatavaks seisukoht hübriidrongide võimalikkuse suhtes?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Euroopa Komisjonile järelepärimise elektrirongide ümberehitamise võimalikkuse kohta, kuna elektrirongid on soetatud Ühtekuuluvusfondi vahendeid kasutades. Teisalt jälgivad erinevad osapooled transporditurul toimuvat ja  lõplikku seisukohta ei ole kujundatud.

Näis! Viivitamine aga väga halb, kuna lisavagunite tellimine või süsteemide ümbertegemine pikk protsess. Samas saaks Haapsalu raudtee ehitada sel juhu pea kaks korda odavamalt ja odavam oleks ka riigipoolen infratasu AS Lääne Raudteele.

21. Miks siiani pole tagatud ümberistumisvõimalust Keilas rongilt 510 rongile 501?

Ümberistumisvõimalus on olemas, aga ümberistumiseks ettenähtud aeg on 1 minut ja seetõttu ei saa Elron seda klientidele pakkuda kui tagatud ümberistumist.

Ehk ikkagi MKM-i ametnik enne uuriks, miks enamasti Paldiski rong paneb jugama enne 501 saabumist? Või on Elronis kommunikatsiooniga endiselt probleeme? Sõiduaega on Kulnast piisavalt, ehk peaks ikkagi vedurijuht olema kursis, et tal tuleb teine rong ära oodata!? Kasvõi paariminutilise hilinemise puhul? Reisijale on kindlustunne oluline.

22. Millal kehtestatakse rongides perepilet 50% soodustusega?

Elron plaanib kasutusele võtta uue piletisüsteemi, mille raames vaadatakse kindlasti üle ka piletiliigid, mis aga ei tähenda, et Elron kindlasti perepileti kehtestab. Neil on olemas ka mitmeid muid soodustusi.


Millal siis hakatakse ikkagi olulist mõistma?

23. Miks enne väljumist (Tallinnas) endiselt rongides ei anta häälteavitust elektrirongidel (üksikutes rongides on see siiski toiminud)?

Enne väljumist peab igas rongis andma häälteavituse. Kui häälteavitust ei ole, siis on tegemist tõrkega, millest palub Elron võimaluse korral teavitada.

See "tõrge" on Elronil ammu teada, juba mitu aastat.

24. Millal tagatakse ingliskeelne info Balti jaamas?

Elroni kassas on olemas klienditeenindajad, kes on alati nõus vastama küsimustele. Muus osas on võimalused info edastamiseks üsna piiratud, kuna ei ole piisavalt ruumi, et kogu infot mõistlikul viisil kolmes keeles esitada.

Ruumi Balti jaama ooteruumis on piisavalt. Stende saab alati suurendada. Sama ka teistes peatustes, kus nagunii tuleb uutele stendidele leida uus koht ja tagada info mitte ainult rongide vaid ka muu olulise kohta - kohalik- turismi-, bussi- jm info.

25. Millal tagatakse asnedusbusside skeem ja peatuskohad edela-, kagu- ja idasuunal, sarnaselt läänesuunale?

. Asendusveo kohta on olemas info näiteks Elroni kodulehel: http://elron.ee/asendusvedu/.

Soovitaks lingi lisajal ise sellele lehele vaadata. Viljandi suuna info on täiesti segane. Kas Türi rongi asendusbuss peatub vaid Raplas? Jne.  Miski ei tohiks koostada korrektne info sarnaselt läänesuuna omale. Ning lisada see ka peatustesse.

26. Õhtustes Paldiski rongides on pidevalt probleemid alkoholijoobes ja piletiteta sõitjatega. Miks see probleem pole lahendust leidnud, näit turvafirmade ja politseireidide korraldamise jm kaasabil?

Elronil on leping turvafirmaga, kes klienditeenindaja väljakutse peale reageerib.

Vastus ebaadekvaatne. Kõik on jäetud teenindajate õlule ning joodikute käitumine rikub sageli  nii nende kui paljude reisijate päeva

27. Kas läbirääkimistel Lääne Raudteega arutatakse ka võimalust esime etapina teha raudtee

valmis mitte Turbani vaid Ellamaa ülesõiduni, tagamaks ümberistumistega seonduva (parkla, bussipeatus jm) tekkeks ülesõidu juures?

Ei sellist versiooni ei ole arutatud.

Milles siis küsimus?

28. Milline on MKM-i seisukoht Haapsalu raudtee suhtes, eriti hübriddrongide võimalikkuse valguses, liini elektrifitseerimise vajaduse osas?

 Haapsalu raudtee ehitust ei ole hetkel perioodi 2014-2020 riigi transpordiobjektide investeeringuplaanides. Oleme varasemalt väljendanud seisukohta, et raudteel uute liinide ehitamise või kiiruste suurendamisega seotud investeeringute vajadus vaadatakse üle 2017. aasta lõpuks, kui algab uue arengukava 2020+ ette valmistamine. Haapsalu raudtee ehitamisega seonduv eeldab esmajärjekorras poliitilist otsustust.

Selge. See koalitsioon vajalikke poliitilisi otsuseid ei tee.

29. Milline on MKM-i seisukoht Valdeku rongipeatuse osas, nimelt, kas see peaks tulema ülesõidule või liinide 5 ja teised busside algpeatuse juurde?

Oleme lähtunud Elroni eelistusest, et peatus tuleks Valdeku tänava ülesõidu juurde.

Ehk lähtuks reisijate vajadusest ja asukoha optimaalsusest?

30. Kas ja millal plaanitakse Lelle-Pärnu raudtee remonti? Kas on arvestatud ka võimalike alternatiividega selle lõigu osas?

Lelle-Pärnu raudteelõigu võimaliku remondi osas on plaanis seisukoht kujundada käesoleva aasta sügiseks. Hetketeadmistes  ei plaanita vastava lõigu kapitaalremonti täiesti uute materjalidega, vaid kaalumisel on võimalus teha seal remont, mis kestaks kiirusega 120 km/h ca 10 aastat kuni Rail Baltic valmimiseni.

Ja kui RB rahad lähevad tuulde ning uus uuring näitab, et sellist raudteed ei tule, siis....?

Lugupidamisega

.....

**********************************************
Kui kommenteerite, siis märkige kindlasti punkt ära, on asi selgem.