Võruka esimene aasta Läänemaal.

Mõned võrukad juba ees!

 

http://online.le.ee/2012/11/25/intervjuu-laane-maavanema-esimene-aasta/

Kuidas läheb, muidu? Küsis Markii M-Klubis, kuigi vastust ei oodanud...
Mina ootasin intervjuust vastuseid. Ja üht-teist ka sain. Alati võib kõhelda kui südamest need tulevad või on selles rohkem parteiülisust. Muide, Haapsalus De La Gardie lossis kohtusid ka linnapead. Kas ka seal raudteest juttu oli?

 

On tore kui ministrid sõidavad arutama ühist toimimist!

Pigem paneb muretsema ministeeriumite tegevus. Igaüks vaatab oma valdkonda väga kitsalt. Näiteks sadamate puhul — majandusministeerium vaatab, kuidas neid arendada turismi seisukohast, põllumajandusministeerium kalanduse põhjal. Ma ei ole kindel, et nad on kokku istunud ja arutanud, milline oleks ühine pilt.  

Aga ka mina pole kindel. Pildil olev ei ole Haapsalu rong.

Rohuküla.

Nüüd on kired vaibunud ja Mäesalu ise kinnitab, et on Läänemaale tulekuga rahul. „Tundub, nagu oleksin spaa–maakonda sattunud,” ütleb ta ise.

 

Peaaegu! Sest ega spa pole vaid veemõnud jne, seda mida ihu ja hing vajavad, leiab ka väga paljudes kohtades üle maakonna...

 

Mujalt Läänemaale tulles ei teata suurt midagi peale Haapsalu — see paistab ergas nagu plinkiv majakas. Võib–olla Matsalu ka. 

Nii ta paraku on. Sest kui mujalt vaid läbi lennata, siis ega ei oskagi märgata, mida kõike ilusat võib olla kõikjal ümberringi. On vaja paremat infrat, et inimestel oleks parem võimalus ja rohkem aega näha enda ümber.

 

Kas nüüd, 11 kuud hiljem, võib öelda, et maavanema töö on selline, kui ette arvasite? Hoopis teistsugune.

Te olete viimasel ajal olnud kriitiline valitsuse vastu. Millest see tuleb?

Maavanema ametis õpid tundma riigi toimimist ja ma näen paljusid asju, mis vajaksid parandamist.

See, et olen reformierakondlane, ei tähenda, et ma erakonna või tema koalitsioonipartneri suhtes kriitiline ei ole. Kriitiline olen ka Keskerakonna ja sotside suhtes, kui on midagi kritiseerida.

Mujalt Eestist Tallinna poole vaadates näed asju hoopis teisiti. Ma ei tea kõigi otsuste tagamaid ja võib–olla ongi kõik õigustatud, aga puudu on avalikkusega lihtsas keeles suhtlemisest.

Isegi sama arengukava teises kohas on kirjas, et rahvusvahelist konkurentsivõimet silmas pidades peaks Eestis olema kaks regiooni — Tallinn oma tagamaaga ja Tartu.

Rahvusvaheliselt olen sellega nõus. Aga kuidas jääb sellega, et igas nurgas peab olema hea elada? Ka metsas võib olla hea elada, kui oled metsainimene, teine asi on, et oleksid tagatud samaväärsed teenused.

Ka Põõsaspealt näeb asju teistmoodi. Eriti oma kivi või mätta otsast.

Pole ju valed mõtted? Üldiselt. Ja pole ju minagi kriitiline valitsuse, võimupartei, maavanemate või ministeeriumite vastu lihtsalt niisama, heast peast! Ikka põhjusega.

Kas see tähendab, et maavanem on rohkem omavalitsuste esindaja riigi ees, mitte riigi esindaja maakonnas? Ei, selle vastu olen kategooriliselt. Kui palka maksab riik, siis üritan olla riigi esindaja maakonnas. Aga hea maavanem peab võtma [kohapealt tulnud] ettepanekud ja arvamused ja võimalusel minema ütlema, et meil on selline probleem.

Mina pole küll koha pealt, aga arvamust oman siiski...

 

...Nagu ka paljud kohalikud.

Tihtipeale kolitakse ära sealt, kust on tülikas tööl käia. Kui Tallinnast hakkaks Rohukülla käima euroopaliku kiiruse ja mugavusega rong, ei teki põhjust ära kolida.

Häda korral renoveeriks ja sõidaks sellegagi! Muidugi tahaks mugavamalt! Kui soomlasigi kutsutakse, kas neile ei meeldi Stadlerid?

Kas selleks ajaks kui rong käima hakkab, siin üldse enam kedagi on?

Kogu maailm linnastub, töökohad muutuvad — pole enam põllumajanduslikke töökohti. Jääb paratamatult liikumine. Kui ei taha Tallinnas elada ja igal hommikul ummikuid taluda, vaid tahaks elada Haapsalus või Rakveres, ongi ainus võimalus ühissõiduk. Bussiga seda ei lahenda ja Pärnu maantee pudelikaela ei saa vältida. Rong läheks sealt aga ludinal läbi.

Seni kuni pole ühendust, liiguvad inimesed koos korteritega. Liikuma peaks aga rong, mitte elukohad. See on Läänemaa suurim probleem.

Rongiprojekt on ääretult oluline ja ma ei saa aru, miks ministeerium nii sõdib bussiliikluse poolt ja rongiliikluse vastu. Kõik arengukavad ütlevad, et rongiliiklus on tähtsaim, tegelikkus ei kinnita seda üldse.

 

Mina ka ei tea! Aina kahtlustan mitmeid asju. Kui nüüd päris aus olla, siis võimalik, et põhjuseks ikkagi kõikide varempakutud asjade kokkulangevus - ükskõiksus, bussiärimeeste kõva seljatagune, ebapiisav reaalse elu tunnetamine, laiskus, suutmatus jne...

Eks põhjuseks ka see, et raudtee võib kaasa tuua vajaduse veel mõne rongikoosseisu järgi. 

Aga vähemalt üks suhteliselt "inimkeelne" intervjuu! Ja enda jaoks taas pisike kinnitus, et arengukavad on linnukese jaoks. Vähemalt olulises mahus küll.

********************************

JÄTKAME!!!

http://eestimaablogi2.blogspot.com/