kolmapäev, 14. november 2012

Haapsalu raudtee analüüs.


Haapsalu liinil ringiliikumine on andnud taas väga huvitavat infot. Sellest kõigest pikemalt kirjutan siin pikemalt paari päeva pärast, täna panen üles vaid ühe võimaliku variandi sõiduplaanist.

Tallinn         06.00   07.20  10.00  12.10e  14.30e 15.00  17.10    19.25e   21.20
Tondi *                                  -
Nõmme
Laagri
Saue                                     -
Keila
Vasalemma                            -                    
                                                        ümb     ümb                               ümb
Riisipere                                         13.00  15.20                             20.10
Turba
Ellamaa                                  -
Risti
Jaakna                       -          -                      -                    -              -             -
Palivere
Nigula**                     -          -                     -                   -               -             -
Taebla
Uuemõisa
Kastani***                            
Haapsalu     07.30  08.50  11.20   13.45   16.05   16.30  18.40     20.55   22.50
Rohuküla       -                                   -         -                                   -

Rohuküla        -                                           -         -                                    -
Haapsalu     06.10  07.40  09.40  12.00  14.10  16.20    17.15   19.15      21.20
Kastani         
Uuemõisa     
Taebla                                  -
Nigula           -                     -           -                     -          -           -              -
Palivere        
Jaakna          -             -        -          -                     -          -           -             -      
Risti             
Ellamaa                       -        -                                            -
Turba
Riisipere                                        12.45  14.55                          20.00
                                                       ümb    ümb                             ümb
Vasalemma                           -
Keila
Saue                 
Laagri
Nõmme
Tondi
Tallinn         07.40  09.10 11.00  13.35e 15.45e 17.50  18.45  20.45e   22.50

* Trammiliini pikenemisel Järveni (õigemini Järve ja Rahumäe vahele) võib tekkida sinna reisiterminal, sel juhul võib Tondi asenduda selle peatusega.

** Nigula peatuse asukoht oleks vahetult Leediküla tee ülesõidul

*** Kastani - uus peatus!

- rong ei peatu!

ümb - ümberistumine

e - elektrirong

Tegemist on täiesti suvalise sõiduplaaniga!!!
Lihtsalt üks variant, mille sõidu-, saabumis- ja väljumiasajad sõltuvad jaama olemasolust Riisipere ja Haapsalu vahel, Rohuküla praamidest, kooli ja töö algus- ning lõpuaegadest jne jne. Küsimus on eelkõige selles kui tihe peaks olema sõiduplaan, minu arvates minimaalselt 8-10 rongi. Võib-olla saab lisada ka eriti kiire Haapsalu-Peterburi rongi.
Tõsisemalt tegelemine lööb kogu selle mustandi segamini!
 Seega, eelkõige, kui tihe ja millised kellaajad? Kuhu sõidetaks(e) tööle?
Iga rongi puhul peab olema tagatud, et nendele saab istuda kõikidest peatustest ehk enne diislit peab Keilasse või Riisiperre saabuma aeglane elektrirong ja Tallinna sõites väljuma see kohe peale diislit. Samuti ka ümberistumised Keilas.

 Teemat täiendan jooksvalt kui midagi meenub võib laekub mingit infot. Tänan ettepanekute eest, kui selleks aega leiate!

See siis lihtsalt väike mõtlemisaine...
Kohtumiseni!

Mis on hetkel Haapsalu raudtee taastamise küsimuses kõige olulisem? Ehk vajadus poliitikutel ja teistel, kellest oleneb raudtee taastamine, rääkida tõtt!!!

Asi selles, et selgunud kurb tõsiasi! Poliitikud ja/või valitsus ning teised selle pundi mehed selgitavad avalikkusele, sealhulgas omavalitsustele, mida raudtee taastamine kaasa toob. Selgituste hulgas tuuakse avalikkuse ette lausa valeinfot. Näiteks ähvardatakse suurem osa ülesõitusid likvideerida, kuna samatasandilised ülesõidud ... ma ei oskagi seletada, vist ei sobivat suurte kiiruste jm tõttu. Nagu need mujal oleks kõik juba likvideeritud!? Miks sellist ja ei tea millist soga veel aetakse? Loomulikult võib selline (teadmatusest või teadlikult?) "hirmutav info" tekitada soovi mitte taastada raudteed, sest see ju lõhuks vallad-külad tükkideks. Mida ei saa muidugi lubada. Teemaväliselt öeldes saab võrrelda Veerenni ülesõidu saagaga, kus selgelt näha, et riiki ei huvita oma kodanike elu ega mured! Ja samamoodi aetakse uudistega rahvale kärbseid pähe. Pressiesindaja ütleb, et praegu sõidavad rongid seal 40-ga. Ei sõida. Kiirusepiirang on eemal ja hetkel lubatud sõita 80, tulevikus 90 km/h. Tagaplaanil mainitakse aga seda, et tulevikus hakkavad rongid sõitma 160-ga. Tegelikult saab ka selle ülesõidu turvalisemaks muuta iga lahenduse puhul. Näiteks taastades ülesõidu valvuri koha. Aga uudisest jääb mulje, et 160 käiks  ka Veerenni ülesõidu kohta!? Kordan veel kord. ükski rong ei hakka seal kunagi nii kiiresti sõitma, tegelik kiirus 99% rongide puhul jääb keskmiselt 60 km/h kanti! Sest valdav enamus ronge peatub nii Ülemistel kui Kitsekülas-Lillekülas! Selline demagoogia on üks hullemaid asju, mis Eestimaal tohutult häid asju tulemata võib jätta! Ja vastutust selle eest ei võta loomulikult keegi.

Ometi, ei ole mitte ühtki põhjust ülesõite Haapsalu liinil likvideerida!!! Jah, usun ka, et Riisipere ja Haapsalu vahel 1-2 ülesõitu võib kaduda, sellised, mille kasuatjad 1-2 peret ja samas teine ülesõit lähedal, kuid enamus võivad vabalt alles jääda. Ohutuse tagamiseks ei pea tingimata inimesi "maha lööma" vältimaks ohusituatsioone, vaid piisab ka signalisatsiooni paigaldamisest, vajadusel seda korralikult arendades. Näiteks lisades ülesõitudele eelsignalisatsioonina kollased vilkuvad tuled mõnesaja meetri kaugusele ülesõidust.
Järvevana ülesõidul olemas isegi lisafoorid sõiduradade kohal. Samas, miks sõidab autodevool selles kohas 50 märgi alas pea 90-ga? Miks siin korda ei looda? Kus on ohutus, millest aina räägitakse? Või on kiirusmõõtjad taatlemata?

Küllap on mujal Euroopas piisavalt raudteid, kus alles jäetud ka väiksed ülesõidud.
Kui keegi sellest rohkem teab, võiks kirjeldada?! Üks komm siin:
http://www.e24.ee/1041438/esimene-uus-rong-asus-eesti-suunas-teele


15.11.2012 12:24
Ants :
Sellised tingimused rakendatakse tavaliselt 200 km/h juures. Samas on riike, kus isegi 250/300 liinidel pole aeda ümber. Nt Saksamaa. Prantsusmaal seevastu LGV liinid on alati aiaga ümbritsetud. Samas isegi üles6idud on Lääne-Euroopas kuni 160 km/h lubatud. Aga jah, mitte sellise pulgakesega t6kkepuuna, nagu meil.
teata ebasobivast kommentaarist
-1 -1  +1 +46

15.11.2012 14:03
salou :
Ei ole mingit aeda. Nägin Salou's - hispaanias, kuidas seda tüüpi kiirrongid täitsa kesklinnast väga suurel kiirusel läbi kihutavad. Tavaline tõkkepuu ees ja ei muud miskit. Pikk reisirong läks mõne sekundiga mööda. Pakun et pidurdas linn läbimiseks 120 peale, muidu sõidab kiiremini.


Aga tagasi Haapsallu. 

Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ja rongiliikluse taastamise komisjon
Lääne maavanem,  komisjoni esimees
Urmas Sukles - Haapsalu linnapea
Ülle Erman -   Taebla vallavanem
Toomas Schmidt - Ridala vallavanem
Rein Kruusmaa – Risti vallavanem
Neeme Suur – Riigikogu liige
Lauri Luik- Riigikogu liige
Aarne Taal – OÜ Haapsalu Raudtee juhatuse liige
Koit Uus – AS Uuemõisa Invest juhatuse liige
Jaanus Rankla – konsultant
Liis Moor – maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja kt
Kalli Pets – Muinsuskaitseameti Läänemaa vaneminspektor
Anu Joost – Haapsalu linnaarhitekt
Helen Koppa – Ridala abivallavanem
Kaja Lotman – Keskkonnaameti Hiiu -Lääne- Saare regiooni juhataja
Urmas Pau – Vormsi vallavanem
Andres Huul – SA Läänemaa Arenduskeskus juhataja


On igal juhul selge, et Haapsalu ja Läänemaa vajavad raudteed! Selles olen ma peale neid uurimisretki täielikult veendunud!!! Põhjuseid on äärmiselt palju. Autodevoolu vähendamine maanteedel, mis kõige muu hulgas tähendab ka tee paremat seisundit (naelkummid, koormuse vähenemine jne). Turistidele mugavam ligipääs! Gruppidega sõitmise mugavus. Edasiliikumine saartele, Matsallu, Sutlepa jm. Suurüritustega seonduv. Päevapaketid. Jne jne.

Sellega seoses võin tuua näite - Thalasso SPA Fra Mare! Otsustasin siis lõpuks jõuda niikaugele, et minna puhkama sanatooriumi. Sanatoorium - see on naised, baar, muusika, olen täiesti terve mees ja... Teate küll ju. Aga mis tegelikult? Päeva spa algab kella 13-st! Kolmetunnine saunade vahet sibamine ja basseinides mulistamine oli nagu unistus üksikust planeedist! Ei olnud rohkem ühtegi külastajat. Kui paar sissepõikavat spa soomlasest klienti välja jätta. Seda siis vähemalt ühel päeval, teistel kordadel ikka mõni ilmus. Võimalus sõita poolteise tunniga Haapsallu, käia päeva-spas, jalutada ja nautida päeva! - kas see pole siis oluline? Taas tuleb silme ette võrdlus kõikvõimalike turismi arengukavadega, mis ei too peale kulude suurt muud midagi kui sellega ei kaasne infra arendamine jms. Võib ju üliuhkest rääkida igasugustest plaanidest, aga kui tulemine pole võimalik või ebamugav, ei toimi miski. Raudteejaamas peaks kohapeal olema ka näiteks rattalaenutus. Buss vähemalt paaril päeval nädalas Matsallu, teine Sutlepa suunal. Praegusel hetkel on praktiliselt võimatu sõita kuhugi bussiga hommikul ja õhtul tagasi tulla. Sest bussid käigus vaid teatud nädalapäevadel ja ei sobitu kuidagi.
Mis aga tehakse meil? Koostatakse kabinetis turismi arengukavasid. Ise maad nägemata ja peale auto ühtki liiklemisvahendit teadmata. Selline riik läheb pankrotti nagu Estonian Air. Sest juhtimine on samasugune - head palgad, s... töö!
Raudtee tooks kaasa väga kõva turismi arengu! Tuleb meelde, kuis hr Parts Riigikogus rääkis irooniliselt turismiplahvatusest Piusaga seoses. Kui palju tänavu suvel sinna reisijaid oli, see juba teada fakt...
Ei olegi mul mõtet rääkida võimalusest Rohukülas rattamatkajatel rongilt praamile istuda. 


See on ju nii loomulik, et seda peaks isegi hr. Parts taipama! Hea sõiduplaan tagab ka selle, et Valge Daami Päevadel või muudel üritustel pole vaja hiljem tund aega autoga Haapsalust välja sõita!
Ja muidugi olen endiselt veendunud, et paindlik tiiburiliiklus oleks hea täiendus parvlaevaliiklusele, kuid see peaks olema kindlasti riigi omanduses nagu ka uued rongid on. Paindlikkus tähendab eelkõige ka seda, et suuremate ürituste puhul saab tiiburi suunata just sinna, kuhu suurem reisijatevoog, olgu selleks siis Vormsi, Hiiumaa või Saaremaa erinevad sadamad.

Aga Thalasso SPA Fra Mare? Pean tunnistama, et kuigi ma püsimatu ja ei malda kohal pikalt püsida, siis praegu peale veeprotseduure võin öelda, et hea meelega puhkaks seal veelgi. Ja lausa koos ööbimisega kohapeal. Miks mitte?
Muidugi võiksid Haapsalu ettevõtjad ka ise seista raudtee taastamise eest. Sealhulga ka spa-ärimehed. Natuke sai teemat arutatud ka juhatajaga, loodan, et pannakse seljad kokku ja seistakse elu väljasuretamise vastu Läänemaal...
Raudteejaamast paras 10-min jalutuskäik.


Thalasso SPA Fra Mare.


Basseini äärel hea vaade lahele. 

Saunasid 6 - soome saunad 70 ja 90 kraadi, soolasaun, infrapuna- ja aurusaun ning sanaarium.




Rongi olemasolul saaks ka selles väikses majutuskohas ööbida. Tänavu suvel oli see suuremalt osalt suletud. Tõsi, ma ei tea, mis tasemel ja seisukorras see asutus spa kõrval on. 




Mõnus oli. Muidugi ka väikseid vigu, nii oli näiteks kõrvaklapid lebolas kohati korrast ära, muusikavalik nadivõitu ja kohati ka aurusaunas polnud muusikat ega auru... Olulisem aga see, et töötajad lahked ja meelsasti ka märkused vastu võtavad. Nii et küllap need väiksd puudused saavad kõrvaldatud ning ei sega oluliselt siiski ka puhkamist. Üldse olid töötajad pigem rõõmsameelsed ja suhtlejad. See tegelikult hea tunde tekitamisel ülioluline.
Mudavannid ja mitmed teised protseduurid võivad meie palgataseme juures küll kalliks osutuda, kuid kui jõuame 5 rikkama hulka, kaob ka see mure...

Oluline on loomulikult ka vene turistidel võimalus mugavalt Haapsallu tulla. Mina ei peaks üldse võimatuks pikendada Peterburi rongi Haapsaluni. On oluline, et kohalikud saaksid ka sellega odavamalt sõita, nii oleks tagatud parem täituvus ja Haapsalu inimestele lisanduks päris kiirrong.


Aga vahepeal siis linna peale!







Muidu tasub oste teha ikka ka kaubanduskeskustes. Neid on Haapsaluski üksjagu. Ja tore uusi ja vanu sõpru-tuttavaid kohata!


Teise päeva jooksul oli tegemist nii palju, et spasse ei jõudnudki.

Käisin Risti, Ridala ja Taebla vallavalitsustes ja kolasin muidu ringi. Peab ütlema, et üldiselt ollakse omavalitsustes suhteliselt optimistlikud. Eriti kui saadakse teada, et raudtee taastamine lihtsam kui poliitikud väidavad ja ka arutelude järel selgub, et sobivaid nüansse oma rahva jaoks rohkemgi. Ning rongiliikus polegi kohalikku elu ähvardav ja hukutav... Minu jaoks oli üllatav teada saada, et näiteks Keilal praktiliselt puudub bussiühendus Haapsaluga!!! See on uskumatu! Ainuüksi Keila lisandumine  Haapsalu liikumissuunale peaks tooma sadu reisijaid päevas + veel ümberistumisvõimalus Klooga ja Paldiski rongidele. Loomulikult oluline ka Vasalemma. Ning Ristilt jm käiakse üksjagu ka Keilas tööl. 
Turbas suletakse kooli gümnaasiumiosa, ka õpilastel oleks hea variant rongiga kooli sõita, valitagu siis Keila või Haapsalu.
Selliseid nüansse, miks sõitjad liiguksid ka peale tipptundide ehk tööle-kojuaegu, on kindlasti küllaga. Seega on eriti oluline sõiduplaan. Mingil juhul ei tohi teha praegu levivat intervallplaani vaid maksimaalselt erinevaid nüansse arvestavat plaani. Nigula ja Jaakna oleks vaid paari-kolme rongi peatumiseks, mis tagaks piirkonnas elementaarse võimaluse sõita.
Rongiliikluse taastamisele sõdivad vastu bussifirmad! Miks? Kui sõiduplaan tagab rongiliikluse umbes iga 2 tunnise vahega, siis bussidel on küllaga sobivaid aegu, millega opereerida. Pealegi, bussis paned ikka üht-teist tähele ja nii kohtasin inimesi, kes sõitsid Tallinna ja edasi Põltsamaale, Tartusse, Rakverre. On see normaalne? Tartusse vaid üks buss päevas? On täiesti kindel, et hea organiseerimise korral saaks meelitada inimesi Haapsallu sõitma bussiga Pärnust, Viljandist, Tartust ja mujalt. Bussifirmade jaoks töö ei lõpeks. Ka lisanduksid juurdeveoliinid Nõvalt, Virtsust, Dirhamist...

Täna sain vastuse, et Jõhvis ja Kadrinas tõenäoliselt ei saa peatus olema REISIJALE parimas kohas. Lasteaed! See on meie riigis kahjuks paratamatus - jookse nagu vastu seina! Aga ei saa inimesed aru! Või ei taha saada. Küsimuseks jääb vaid terve mõistuse olemasolu...

Ristil tuleb samuti asju ümber korraldada.





Kinnisvaraturg sõltub suures osas ka infrast. Müümiseks rohkem lootust, hinnad "paremad", mõttekus suurem jne.








Peatuse platvorm peaks algama siit ja siia tuleb üle tuua ka bussipeatus, sest Risti vast kõige olulisem koht ümberistumisteks. Nii näiteks võib osutuda sobilikuks osa Virtsu suuna busse panna sõitma vaid Ristini. Üksiti saaks ka rajada ühise ooteruumi jms.















Siin-seal jutuks ka Tervisetee. Ja kuigi rongiliiklus hea, siis tahetakse ka, et sellised võimalused säiliksid. Kindlasti on see võimalik, küsimus tahtmises. Ja seda usun ma, et omavalitsustes jätkub.


Juba sõiduplaan Ristil näitab, et rongi on vaja. Kui plaanis oleks mõned bussid, siis ma seda ei arvaks. Väga tihe liiklus näitab selgelt ära, et sõitjaid on päeva ulatuses ja piisavalt, et tagada rongide täituvus. Ma ei pea siin silmas vaid kahevagunilisi Stadlereid, vaid ikka rongi, mis selle moodi välja näeb...

Taebla suur asula. Lähedal asub siin  ka Nigula, ehk mille nimi võiks pigem olla Leediküla. Taebla asula niipalju suur,et suur osa reisijaid lisanduks just siit.






Kindlasti saaks rongi ühendada linna bussiliiklusega ka Uuemõisa peatuses, seegi küllalt oluline ja mitte ainult rongireisijate arvule vaid ka linnaliini jaoks.




Kuhu teha liinile jaam? Palivere, Risti või Taebla? Raske öelda. Kõige olulisem vast see, kus võib olla vajadust kaubavedude järgi, olgu see siis immutustehas või miskit muud. Üks jaam tõenäoliselt vajalik, kui millegipärast just kahe järele vajadust ei teki. Kahe puhul on selge, et välja jääb Palivere. Muidugi on ka muid võimalusi, pika vahemaa kaheks jaotamisel saab kasutada blokk-posti jne. Ometi on igal süsteemil omad miinused ja plussid. Loomulikult pole parima variandi leidmine mingi probleem, hea koostöö puhul eri ametkondade vahel on see köömes.
Asendusbuss Riisiperest ei ole jätkusuutlik, juba kasvõi sellepärast, et ümberistumisi peab kasutama nii vähe kui äärmiselt vajalik või majanduslikult otstarbekas. Äärmisel juhul võib kaaluda seda Turbani, aga see võib olla majanduslikult ebaotstarbekaks alajaama vm ehitamise vajaduse tõttu ja sellega kaasneva jaama ehitusega Turbas. S.t, et vähemalt vajalik üks kõrvaltee koos muu jaama sisseseadega. Pigem võib mõelda juurdeveo bussiliini mingil kellajal Turbast.
Elektrifitseerida liini ei ole samuti otstarbekas liikluse vähesuse ja elektrifitseerimise ülikõrge hinna tõttu. See aga tähendab, et raudtee ehitamise ja ülalpidamise kulu langevad "katastroofiliselt" ja ei lähe kallimaks kui üks superviadukt. Millede ülepaisutatust on juba ka kõrgemal pool tunnistatud. 

Siin siis mõned hinnanäited ja arvestades, et raudtee hind toodud elektrifitseerimisega, siis.... maksumus muutuks ikka eriti odavaks. Minu arvates umbes 30-35 milj eurot.



Kinnisvarafirmas käies sai selgemaks ka kes ja miks lahkuvad ja tulevad. Paljuski tulevad vanemad inimesed, müües oma kallima kinnisvara näit Tallinnas. Lahkuvad paljud noored. Rongiliiklus aitaks seda tugevalt parandada, noortel tekib parem võimalus paigale jääda ja mujal tööl käia, vanemate inimeste jaoks jäävad mugavad sõiduvõimalused. Ka külla tulekuks. Ja loomulikult tähendab külastajate arvu suurendamine ka paremat käivet majutusettevõtetele ning teistele. 
Tööl käimiseks hea sõiduplaan väga oluline. Ei sõideta ju vaid Tallinnast Haapsallu, vaid vajalikud ka peatused Keilas, Laagris, Nõmmel jm. Rääkimata kohalikust liiklusest Turba ja Haapsalu vahel. Muidugi, mida tihedam sõiduplaan, seda rohkem saab kasutada ka kiirronge, põhimõtteliselt on mingitel kellaaegdel rakendada ronge, mille sõiduaeg 3-4 peatusega oleks vaid veidi üle tunni. See eeldab aga piisavat täituvust, muidu kaotab kiirrong oma mõtte. See siis võimalik eelkõige siis kui umbes tunniajase vahega olemas ka teine, rohkemates peatustes peatuv rong.



Uuemõisast otsustasin liikuda jala tagasi Haapsallu et veenduda nn Kastani-peatuse vajalikkuses. Kui senini olin suhteliselt kõhklev, siis vahemaid ja juurdepääsuteid arvestades oleks sellel peatusel kõvasti potentsiaali. Rongile tulek-minek pole pelgalt autoga "Pargi ja Sõida" süsteemi kasutamine, vaid oluline on ka rongi-kodu vahemaa. Sest alati polegi võimalust autoga tulla või tuua, seega on vaja sobivat vahemaad, ka kimpsude-kompsudega tulles. Rääkisin ühe vana vene eidekesega, kes arvas, et peatust pole vaja: Vzjali, topali, sjeli i pojehali...Tore memm oli. Aga nii õnnetu, et miks üldse rong ära kaotati... Tegemist on aga korterelamute rajooniga, seega on potentsiaalseid reisijaid kuhjaga. Vahemaa 2 km kummalegi poole tähendab, et peatus on vajalik.
Õhtukalda peatus kindlasti võiks olla, iseaasi, kuidas sobitada nii, et promenaad säiliks ja kuna tõenäoliselt tuleb rongidel teha suunamuutus, siis loomulikult juba koos uste avanemisega! Kui kabiinivahetus ehk kaugus jaamast praktiliselt peale ülesõitu, siis muidugi pole ka peatusel mõtet. Iomplitseeritud küsimus.

Üldse oli huvitav see, et enamus kellega rääkisin rongi vajalikkusest, vastasid koheselt stiilis: "Võiks olla küll..."
"Pargi ja Sõida" muidugi asi, millel potentsiaali liinil pea igas peatuses. Ka seal, kus ei saa iga rongi puhul kasutada juurdeveoliini. Süsteemi populaarsus hakkab juba praegu ilmnema pea kõikjal üle Eesti, mingi eriline koht vastupidises mõttes pole ka Läänemaa ning isegi saared, kus praamile tulles tasub auto sadamasse jätta, sest õhtuks oled ju juba tagasi!?

Ei maksa arvata, et käisin ümber ühe maja ja pildistasin, et jätta muljet paljudest majadest...







Teisel pool raudteed vana tööstusala. Kahjuks jäi uurimata, kas tegemist pole perspektiivse elamumaaga!?






Haapsalu jaamas peaks piisama neljast teest. Kaks reisirongiliikluseks, üks muuseumieksponaatidele ning üks manööverduseks tagavarateena.



Turiste Haapsallu võib tulla igast suunast.


















Rongiliiklus tähendab ka seda, et väga hõlpsasti saab tulla kohale kooliekskursioonidega, ka lasteialastega. Jääb ära vajadus tellida busse jne. Hea sõiduplaan võimaldab paindlikult planeerida külastusi vastavalt laste vanusele.







Rongiga Haapsallu, kuursaali einestama, promenaadile jalutama ja spa-sse puhkama!? Kena päev tõotab olla?




Tere tulemast Haapsallu!

********************************************************'

19. 11. 10225
Lisa 1.

Täna sain infot selle kohta, et väga oluliseks oleks rong ka invaliididele, eriti selle tõttu, et Haapsalus ulatuslik taastusravi. Loomulikult on see üks elementaarne tõsiasi, millega peab arvestama. Aga eks sellega on ka arvestatud, sest vist hr Parts vastas mitu aastat tagasi invaliidiide ühingu esindajatele, et uued rongid ja platvormid on oluline näide riigi suhtumisest invaliididesse...

Muidugi võib siia juurde nentida ka, et Haapsalus on Spordihoone ja sellega seonduv, toimuvad võistlused ja spordilaagrid. Otse loomulikult on rong ka nende jaoks pluss! Olgu siis laagritesse sõitvatele lastele või hoopiski võistluste pealtvaatajatele.

**************************************************






22 kommentaari:

  1. Haapsalu linn tundub olevat väha huvitav koht kus leidub palju vaatamisväärsusi ja tegevust jagub kui sinna puhkama söita perega.

    VastaKustuta
  2. Kalamüügiputka eriti marupisike ja lahe selline, pole sellist näinudki kuskil-palju latikas maksis??:D:D

    VastaKustuta
  3. Tänud!

    Tasub sõita. Kuigi seekord latikat vist polnud, silma torkas luts ja haug....

    VastaKustuta
  4. Kas kiirrong tuleks lisada Haapsalu-Piiteri, või hoopis Haapsalu-Tartu?

    VastaKustuta
  5. Haapsalu-Tallinn vöiks olla, kuid miks mitte ka Teie pakutud viimane variant??

    VastaKustuta
  6. Vaatasin Teie Fra mare seikluste pilte-super koht tundub!
    Käisin ise täna Viimsi spas-palju rahvast köik basseinid täis ei saand mullivannile ligigi ja lisaks baar ka-selline tunne oli nagu oleks sattunud playboy häärberisse:D:D:D

    VastaKustuta
  7. Tänud!

    Kiirrong Piiterist olulisem turistide mõttes, siis ei peaks nad Tallinnas ümber istuma. Samas, nagunii tuleks plaanide puhul arvestada ümberistumiste võimalust Tallinnas nii Tartu kui Rapla suuna rongidele

    Aga Playboy häärber - super kild! Kuigi Fra Mares kindlasti meeldiks Teilegi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Piiteri suund on Piiteri turistidele Haapsalus, Tartu suund Tartu õpilastele Haapsalust... Kuna Tallinna Balti jaam juba on sihukene tupik siis millised rongid peaksid Tallinnas peale mõneminutist seismist koos reisijatega teise suunda edasi sõitma?

      Ülemiste-Liiva raudtee on ammu olemas - aga kas Järvele oleks vaja ka raudtee läbimurret Pärnu maantee alt või pealt Keila suunale?

      Kustuta
    2. Pildilt juba näha et FRa mare tundub olevat superkoht kus saab inimene perega puhkama minna ning töeliselt lödvestuda!! Lihtsuses peitubki töeline puhkuse völu ilma sellise häärberita-ümber bassu ei pea olema baar ja purjus inimesed-jubedus minu arust!!

      Kustuta
  8. Tänud, Anonüümne!

    Läbimurret ju plaanitud ja lausa mitut trassi. Viimasel ajal pole sellest küll eriti midagi kuulda olnud. Kaubaveo tarvis see kindlasti mõeldav, reisirongidega vähe keerulisem. Jah, kui uued rongid nii kergesti kokku-lahtihaagitavad, siis...oleneb palju sellest, mis trassi pidi raudtee olema saab. Lagedilt ei ole ju mõtet Tartu rongi küljest lahti haakida järvele ja edasi sõiduks!?

    Rahvusvahelise rongi puhul sõidab üks "pikamaarongi variant" vid sellel liinil. Seega, kas Piiterist või Moskvast tulev rong on mõttekas suunata Haapsaluni? Oleneb kui palju oleks turiste ja kas neile midagi sobivat ka muudes kohtades peale Haapsalu ja/või Rohuküla? Või kas sama rongiga sõidaks Haapsaluni ka meie inimesed Narvast, Jõhvist või Kiviõlist?
    Stadlerid ju linnalähirongi tüüpi, aga hakkavad meil sõitma üle riigi. Seega, kui sobib veeremi ringlus, siis võib Haapsalust tulev koosseis sõita edasi nii Tartu-Võru ui Pärnu või Narva suunale. Saavad ju kõik olema "kohviautomaadivalmidusega" ühesugused rongid? Ei ole kaugrongide koosseisusid!? NNii et vahet pole, kuhu nad läheva, tähtis, et aegu klapitataks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "Seega, kui sobib veeremi ringlus, siis võib Haapsalust tulev koosseis sõita edasi nii Tartu-Võru ui Pärnu või Narva suunale. Saavad ju kõik olema "kohviautomaadivalmidusega" ühesugused rongid? Ei ole kaugrongide koosseisusid!? NNii et vahet pole, kuhu nad läheva, tähtis, et aegu klapitataks."

      Niikuinii ei saa ju Balti jaama palju perroone lisada, ja töökodadele pole ka ruumi. Rongid oleks soovitav mõne minutiga tühjaks laadida, uued inimesed peale võtta - ja tagasi.

      Aga kui nii juba on, oleks hea osa ronge teise suunda saata. Siis Tartu rong edasi Haapsallu, mitte tagasi Tartu.

      Kustuta
  9. Tänan, Anonüümne!

    Absoluutselt nõus! Kõige olulisem ongi, et ajad klapiksid. Ringlust mõjutavad väga paljud asjad - küttepaagi maht, remondivälbad, vagunite arv jne. Kui Baltis on vaja ümber istuda, peab rongi aegade vahe olema minim 5 min, soovitavalt kuni 10. Kui koosseos läheb edasi, peaks aeg olema 10-20 min - brigaadide vahetus, kaubaga varustamine jm toimingud.
    Perroonide puhul sain algul vastuseid, et olemasolevatest piisab, mis on muidugi totrus. Nüüdseks selgunud, et on võimalik 2-3 lisada (teed või platvormi).
    Loomulikult pole paha kui rongist väljumata saab teises suunas sõita.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "Kui Baltis on vaja ümber istuda, peab rongi aegade vahe olema minim 5 min, soovitavalt kuni 10. Kui koosseos läheb edasi, peaks aeg olema 10-20 min - brigaadide vahetus, kaubaga varustamine jm toimingud."

      Meenutagem Lendavat Läänlast:
      http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=558:lendav-laeaenlane-tegi-esimese-soidu&catid=141:vanad-ajalehed-jutustavad-i&Itemid=302

      "Kell 9.08 hakkas vagun Balti jaama eest liikuma, suundudes Haapsalu poole. 100 kilomeetrit tunnis!/.../ Tee Tallinnast Haapsaluni, mille pikkus on 105 kilomeetrit, oli ära sõidetud 1 tunni 24 minutiga, hulka arvatud ka paar-kolm peatust."

      Kui Haapsalu-Tallinn kiirrong on pisut alla pooleteise tunni, mõne peatusega ka (piimaronge on ka vaja, aga kiirrong ei pea see olema) ja Tallinn-Tartu kiirrong natuke üle 2 tunni, siis kokku sõiduaeg Haapsalu-Tartu 3 ja pool tundi. Siis kas Tallinnas on ikka vaja brigaadi ja kaupa vahetada, või võib sama brigaadi ja kaubaga Haapsalu-Tartu sõita ja Haapsalus ja Tartus vahetada?

      Kustuta
  10. Ajad mul sõiduplaanis umbkaudsed. Kindlasti ei pea brigaade vahetama, aga ka kabiinivahetuseks praegu ettenähtud 10 10 min. Jätame varuks mõned minutid hilinemist, tekibki 15. Meie raudteefirmade suhtumise juures läheb veel aastaid, kuni tehnikapool enam-vähem laitmatult tööle hakkab. Ka võib olla oluline, et kiire diisli järel saabub kümne minuti pärast Keila aeglane jne. jne.
    Vahel võib oluliseks osutuda vahetuse puhul ka brigaadide ringlus. Väsitavam ja ohutuse koha pealt seega halvim variant on kui peale eelmise päeva tööd ja pöördepunktis ööbimist ning Tallinna saabumist peab veel kuhugi sõitma! Seega on lihtsalt olukordi, kus optimaalsem on hoolega kaaluda brigaadide töötuure, sest ka sellest sõltuvad üldkulud. Mida sobivamad töötuurid, seda värskemad on inimesed ning väiksemad kulud.
    Hetkel on näha, mida tähendab väljaspool kodu pidev ööbimine ja/või teenindajate järjestikused sõidud, mis kestavad näiteks neljal päeval järjest kella 6 paiku hommikust kuni kl 20-ni õhtul.

    VastaKustuta
  11. Vaatasin üle varahommikused rongid.
    Tallinn-Tartu 210 6:30
    Tallinn-Pärnu 231 6:56
    Tallinn-Viljandi 041 7:43
    Tallinn-Aegviidu 400 6:15
    Tallinn-Paldiski 501 5:48
    Tallinn-Riisipere 503 7:00

    Tartu-Tallinn 011 6:45
    Tartu-Valga 210 9:39

    Valga-Tartu 281 6:00
    Koidula-Tartu 291 5:46
    Rakvere-Tallinn 221 5:50
    Narva-Tallinn 223 6:34
    Türi-Tallinn 372 5:16
    Viljandi-Tallinn 042 6:26
    Pärnu-Tallinn 230 7:14
    Aegviidu-Tallinn 401 6:24
    Pääsküla-Tallinn 500 5:15
    Keila-Tallinn 502 5:15
    Paldiski-Tallinn 506 5:33
    Riisipere-Tallinn 508 6:01

    Loogiline on, et suurematest asulatest (Tallinn, Tartu, Pärnu) võiks hommikused rongid pisut hiljem alustada, sest reisijad ei saa nagunii enne tulla, kui bussid ja trollid on alustanud ja reisijad ka kohale jõudnud... väiksemates asulates seevastu võib rong natuke varem väljuda, sest reisijad võivad ju vara tõusta ja jaama tulevad nagunii jala.

    VastaKustuta
  12. Tänud, Anonüümne!

    Tähtis pole mitte väljumine, vaid saabumine! Rongid ongi nagu ka bussid inimeste sihtpunlti viimiseks, nagu neil vaja. Näiteks Tartus on enamus konverentse vm üritusi algusega kell 10, seega praegu ei saa rongiga minna.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, aga kui inimesed rongi peale ei saa (tuleb päris öösel sõita, või vara hommikul ei saa jaama) pole rongist ikkagi kasu.

      Sebe esimene Täistunni Ekspress väljub 7:00. Tallinnast kiirrong tuleb 7:53. Mingeid põhimõttelisi vastuväiteid varasematele rongidele ju pole, sest Tallinnast väljub piimarong 6:30 ja Tartust kiirrong 6:50.
      Kui Tallinnast väljuks kiirrong nii 7:15 ja saabuks 9:25, kas see oleks soodsam Tartu jõudmiseks?

      Kustuta
  13. Tänud!
    Täiesti õige. Eks Tallinnas jm peab olema arvestatud linnatranspordi puhul ka sellised asjad.
    Tegelikult võiks kiirrong mõnevõrra varem väljuda küll. Ka peaks Tartus piimarong ta ära ootama, sest näiteks Elvasse sõiduks oleks ju hea sõita Tallinnast hiljem kiirrongiga ja istuda Tartus ümber. Ei pea ju loksuma tundide viisi. Muidugi vaja seda ka L,P ja tihedamat sõiduplaani.
    Ka Tartust peaks ehk veidi varem väljuma ja järgmine paari tunni pärast.

    VastaKustuta
  14. "Tegelikult võiks kiirrong mõnevõrra varem väljuda küll. Ka peaks Tartus piimarong ta ära ootama, sest näiteks Elvasse sõiduks oleks ju hea sõita Tallinnast hiljem kiirrongiga ja istuda Tartus ümber. "

    Kui praegu seisab piimarong nagunii Tartus 9:29-9:39, kas kiirrong võiks olla ajastatud samaks ajaks piimarongi muutmata? Nt. Tallinnast 7:21-Tartu 9:32?

    Seesama kiirrong võiks siis väljuda enne piimarongi, nii 9:36, ja kiirrongina edasi Valka - ainus vahepeatus Elvas....

    VastaKustuta
  15. Loomulikult! Kui see ajaliselt sobiks, siis peakski paar rongi edasi suunduma kolmnurgale ja mitte ainult piimarongid.

    Peatuste koha pealt pakuks veel Palupera, sest kui Valgamaal saadaks niikaugele, et arengukavas olevad bussiliinid lisanduks, oleks see parim võimalus sõita Otepääle, Kuutsemäele. Seal ju majutused, spordivõimalused jne.

    Ka eespool toodud Haapsalu plaan vaid üks põhimõtteliselt võimalikest. Sealgi peab proovima sättida asju nii, et Plaiverest, Ristilt, Turbast - saaks sõita Keilasse tööle-kooli. Sellised erinevate piirkondade vajadused teevadki plaani tegemise keeruliseks. Ja kui veel vajadustega arvestada ei soovita, siis tekib jama. Nagu praegu Narvast tuleva rongiga, kust ei saa ümber istuda Tartu rongile Tapal. Varsti küll jälle saab, aga pika ooteajaga. Eesti Raudtee lihtsalt ei arvesta absoluutselt reisijate vajadustega!

    VastaKustuta
  16. I vabariigi ajal sõitis rong Tallinnast Valka 4:21. Praegu ei saa sellega hakkama.

    I vabariigi rong sõitis küll Tartustki peatumata läbi. Aga praegu... 2:11 Tallinn-Tartu 4 vahepeatusega, 4 minutit Tartu jaamas - kes istuvas piimarongilt kiirrongile ümber, kes vastupidi - ja Valka ühe peatusega. 3:15 oleks mõistlik aeg Valka... ja kui 10:36 Valgas olla, oleks paras ka Riia suunas jätkata.

    VastaKustuta
  17. Praegune 2.11 on tegelikult viimane piir. Et hetkel Tallinna ja Ülemiste vahel 40 kn/h lõik, siis kipub kohe hiljaks jääma. Eriti kui Ülemistel ka mingi piirang remondiga. Muide, on väga huvitav EVR töö. Ejitusaegne piirang 25 kn/h elgas kell 08.00, rong läks samat kohast 08.06...ja pidi kõvasti aega kaotama. Võinuks alata 08.10 ja probleemi polnuks. Aga see lihtsalt näitab, et peab olema korralik ajavaru. Parem sõita veidi rahulikumalt, kuid plaani jõuda mõne tõrke puhul. Näiteks kiirekaga oli Lehtse-Jäneda vahel blokkpiirkonna valehõivatus ja reeglite järgi sõites vist 7-8 min hilinemine, mida tassisin Tallinnani välja. Kusjuures mõjub Tallinna kõrikus kohe teistele rongidele ja kõik segamini. Sellist asja ei tohiks olla, 7 min peaks Tallinnani vabalt tagasi sõitma või vähemalt 5 min.

    See selleks. Tartust Valka peatusega Elvas (ja ehk ka Paluperas või Pukas) peaks umbkaudne sõiduaeg olema üle tunni. Täpset arvestust tuleks teha kohapeal sõites (mitte nii nagu pandi kõvakolksuga ämrisse Türi ja Viljandi vahel), aga usun ka, et 3.15 - 3.20 oleks täiesti hea.

    VastaKustuta