Kohila jaam valmis! Kindlasti väärib see igatpidi kiitust! Sest rahul kindlasti nii reisijad kui töötajad. Viimases jõudsin juba veenduda.
(mõned päevad varem) ja hiljem...
Tegin ka kiire tiiru. Ehk on harjumatud need metallkonstruktsioonid, aga olulisim muidugi reisijate mugavus.
Uus parkla, ehk siis lisaparkimiskohad paistavad taamal.
Siin paistavad taamal aga turukioskid. Kelle jaoks mugavam jaam tähendab kindlasti ka rohkem reisijaid ehk ostjaid.
Selle platvormi vajalikkuses kahtlen ma sügavalt. Kindlasi saanuks sama raha eest korda veetorn ja ehk veelgi midagi vajalikku.
Rongide sõiduplaanid olemas koguni jaama kahel küljel. Ja see oligi minu jaoks ehk ebameeldivaim üllatus. Esiteks sellepärast, et puuduvad busside sõiduplaanid ja kohalik ning turismiinfo. Küllap jõuab muidugi. Kuid reisija ei peaks ümber jaama infot taga otsima ja olen üpris kindel, et nagu tavaliselt ei suudeta mõlemal pool tulevikus ühtset infot tagada. Kas või juba sellepärast, et keegi arvab, et ... nt jaama taga polegi vaja rongide sõiduplaanide muudatusi. Jne. Seega, info peaks olema vaid ühes kohas (+ muidugi siseruumides). ja selleks võib sobida jaamahoone otsasein!?
Seda enam, et ega ümber jaama koperdamine ei pruugi ohutu olla. Näiteks väikse läbimõtlematuse pärast tekkiva liuvälja tõttu!
Väga hea asi muidugi!
Lisan siia ka mõned pildid, mis näitavadki, et rongijaamad ei pea olema kõledad inimtühjad kohad...
Neile, kes vaid seminarisaalis istuvad, võin seletada. Tegemist on tihti toimuvate laatadega. Kohilas.
Võtan nüüd sõnast kinni ja ütlen, et olgu kolmas perroon pealegi blogija arvates üleliigne - oleks veetorni kordategemine sellesama raha eest veel üleliigsem. Kas Neeme on mõelnud näiteks sellisele võimalusele, et jaamas viibib tulevikus näiteks kolm reisirongi üheaegselt...
VastaKustutaVõta, võta, Anonüümne! Aitäh igaljuhul!
VastaKustutaOlen küll mõelnud. Kolmanda rongi saab alati manöövrikorras teisele teele ajada, sest küllap too seal veidi pikemalt seisab siis. Vaevalt, et Kohila rong tulevikus üle nelja vaguni on... Isegi praegu võivad inimesed tipptunnil tihti neljast vagunist unistada...
Ja kui isegi vaja olnuks, piisanuks põhimõtteliselt poole lühemast platvormist. N.ö. tagavaravariant!
Veetorn pole aga lihtsalt niisama ehitis vaid muuhulgas ka eestimaisest paest. Nii et kindlasti oluline nii eestlasele kui turistile igatahes.
Kui jaamas on üheaegselt kolm reisijatega reisirongi siis seisavad nad ka perroonide ääres. Ei saa olla juttugi, et reisijatega rongi manöövri korras viiendale teele aetakse.
VastaKustutaRongiliikluse ja reisijate huvides on ühele raudteetaristut majandavale ettevõttele kindlasti olulisem ja mõistlikum ehitada perroon kui tegeleda ühe vana veetornivarega. Samasugused veetornid on ka näituseks Raplas ja Talinn-Väikses. Arvan, et iga kivihunniku muinsuskaitsmine ei ole mõttekas kui samasugused kroonuarhitektuuri näited kusagil nii ehk naa palju paremas korras olemas on.
Aitäh!
VastaKustutaIga ehitis on eriline ja ma ei usu, et saame võtta nii: jätame 2-3 mõisa, ( metsatukka, raba jne) alles, ülejäänud samasugused!?
Kohilas ei saagi seista korraga 3 REISIJATEGA reisirongi! Ja isegi kui see olnuks vajalik, siis 75 m piisanuks kindlasti. Muidugi oleks reisijate huvides mõnigi muu asi veetorni ja (pooliku) perrooni kõrval!?
Tegema peaks nii palju kui vaja ja nii vähe kui on optimaalne...
Muidugi, üks väike vaieldav küsimus veel. Me ei tea, kui oluline on üks lühem perroon kuskil peatuses võrreldes eriliselt lühikese perrooniga mitmes kohas!? Kus nüüd enam rongid ei peatu! Olgu selleks siis Kõnnu, Pikaantsu, Koogiste, Vapramäe või mõni teine koht.
VastaKustutaEnnetavalt mainin kohe, et loomulikult võib sellistes peatustes "tagasi teenida" vaid pool kulutatud rahast (paari piimarongi puhul päevas), kuid ehk siis teenib see rohkem inimeste huvisid!? Ja see mingil määral olulisem kuigi teatud mõttes tegemist pisukese heategevusega. Eriti kui asendusbussid võivad mitu korda kallimaks minna!