Väljasõit.

Paganama kahju, et ei saanud välja. Oleks täna tööle läinud, aga jala lõi nii paiste, et praktiliselt käia ei saa. Homseks oli plaan simmanile minna, nagu seda nalja pärast nimetasin, nüüd on tju-tju. Nii et rongisõidu asemel pean toas istuma, õigemini vedelema. Mis parata.

 http://www.sakala.ajaleht.ee/964006/surgavere-kutsub-laadale/

Täna oleks siis Narva läinud. Eile jõudsin siiski üle pika aja Pärnu ja seal võis näha juba midagi meeldivat.

 

Pulli peatuse idee läks käiku juba aastaid tagasi. Ja kuigi on kahju, et see venima jäi, siis nüüdseks on põhiline valmis. Kui üldse millestki puudust tunda, siis see on joogivee võimalus kohapeal ja teiseks, ootekoda võinuks olla midagi veidigi kapitaalsemat. Tahame me seda või ei, vahel lisaks muule, võib see sobida isegi pikemaks peatuseks matkajatele, olgu siis vihmavarjus olemiseks või lausa hädajuhul öö mööda saatmiseks. Küsimus pole ju majutuasutuste vastases "konkurentsis", vaid milleski, mis võib vajalikuks osutuda. Nagu ka üks kaev pole konkurendiks kaubanduskettidele, vaid elementaarne vajadus ja lisaks võimalus kasvõi natukenegi plasttaara kasutamist vähendada. Nüüd ootaks muidugi ka istmeid-laudu ja korralikke infostende. Nii et teha on veel küll, peaasi, et tahtmist jätkuks. Eks näis, millal esimesed bussid mõlemat kallast pidi Pärnu poolt tulevad...

 

Muidugi võib mõelda, et iga rongisõit on väljasõit, aga vahel tahaks ka tee peal rongist välja astuda. Nagu muide ka Haapsalu liinil. Väikseid ilusaid või põnevaid hetki on muidugi palju.

 

 

Ja väljasõidule võib minna rongiga, aga ka mitte. Ilusaid pilte saab igal pool.

 

Kolades näed ikka, kuis eri ametkonnad? oma infot paigaldavad. On see ilus? Tervisele kasulik?

 

 Olgu see siis heade mõtete linnas või mujal. Tulemus ikka üks - jama!

*******************************

8. 09.

Koibi saab juba sirutada, seega väike treening ja ikkagi välja. Ega värske õhk ka igati kasuks, nii et vaataks mis rongiaknast paistab...

 

Ja kui on vihm või tuuline, siis vaja oodata ootekojas kui selline olemas, rongis on juba tavaliselt mõnus, hoolimata vihma krõbinast aknale, saab ikka kuulata muusikat või teha mis iganes...

 

Muidugi on parem kui rongist väljudes päike natukenegi paistab...

 

Kellel veab, on muidugi pisikenegi ootekoda olemas. On huvitav, et praeguse kombe kohaselt mitte midagi teha enne järgmist suurhanget, võib siiski kuskil keegi kätte võtta ja teha juurdeehituse. See muidugi ülimalt tervitatav, just sellepärast, et mõeldud teiste peale. samas on aga kohti, millede puhul otsustajad mitte kuidagi ei taha tunnistada tehtud vigu, rääkimata vigade parandusest!!! Kui peatuse likvideerimine otsustatud, räägiti sellest tähtsal moel ka telekas. Ise sellest aru saamata, et inimlikku jälge sellest kellelegi ei jäänud ja riigi maine alla veeti. Halvim aga, kui isegi mööduvad aastad ja need otsustajad endiselt naeratavad sulle vastu, mõistmata, et on põhjustanud taas kellegi kodu mahajätmise... Miks ei mõtle, et vigade tunnistamine ja parandamine võib teid hoopiski teise valgusesse tõsta?

Kalvi pole enam meie otsene boss, aga peb talle tänu avaldama, et reisijatesse suhtumise koha pealt on ta väga tihti vajadustest aru saanud. Nii et loota tasub ikka...

Kõnnu.

Mõnegi firma jaoks läbi aegade olnud oluline raudteeharu. Kui aga masu ja ahnus firma tegevuse lõpetanud, jäi ära ka liiklus neil teedel. Ja kui ka veo eest kõvasti pappi küsitakse, on juba vähe lootust, et elu taas tärkab... Hea, et vähemalt siin ärkas, olgu või lätlaste toel.

Tegelikult hea kui mitmeski kandis küla kogukond vaeva näinud, et nendega arvestataks. Ja veelgi parem tunne kui vaevanägemine end õigustanud, inimesed rõõmsal meelel rongile tulevad ja külalisigi ära saadavad. Nii et, edu maainimestele, kelle jaoks asjad paremaks läinud, seda eelkõige teie endi võitlusvaimu tõttu!

 

Nii et tänu sellistele võitlejatele saab loota, et rongis endiselt reisijaid tulevikus, nagu oli ka minevikus...

 

Ja jätkub tööd vedurijuhtidele!

 

Nii et aeg kodust välja minna, väljasõit ju ootab ja tore kohtuda heade inimestega...