Enne matka otsustasin vaadata kui hea on Haapsalu turg. Polnud viga. Kahju vaid, et eestimaiseid ploome, kirsse jm vähevõitu igal turul. Ostsin varem mõned ja mmm, kui head olid, nii Hiiu Sinine, kui midagi suuremat Värska kandist...
Buss tegi giidi ootamiseks peatuse Tuudil ja sain suitsupausi teha. Küllaltki hea näide, kus külapood on, plats on, kuid mitmeid stende laiali ühel ja teisel pool teed! Miks? Ehk see tervisespordi pärast, et kui tuled, siis kappad natuke ringi ja tervis tuleb?
Tuulepark, poolt või vastu? Mina poolt, sest energiat peab saama. Ülioluline eelkõige kohavalik. Tähtis pole mitte ärimeeste maksimumkasum, vaid minimaalne mõju inimestele ja loodusele.
Kunagi see siis olnud saar, nüüdseks osa mandrist, kuid nimi säilinud.
Hõbehaigur versus hallhaigur.
See pilt jäi kiirustades uduseks, muidu oleks hea, küsimaks: Kas tänapäevased tuuleveskid mõõgaks lindudele?...
Laialehiseid metsi on meil vähe.
Rohetiksik - virvatulukeste süüdlane... Hiilgab pimedas.
Mahlakask.
Vanasti olid rauast mehed...
Merikapsas ja
Läänemaa - kadakad ja kivid...
Aga leidub veel päris lehmi.
Sellised käimlad peaks olema üle Eesti.
Punane leeder?
Maikellukese ehk piibelehe viljad, ilusad, aga mürgised.
Vaade Salevere mäelt. Siluri ajastu (Jaagarahu lade), kivimid, mis künkal näha, ajastust 400 miljonit aastat tagasi
Värve rohelise taustal.
Siin siis kivimid lähimas vaates.
Süda?
Ja sellised või veelgi lahedamad, peaks olema igas rongipeatuses ja teeäärses parklas-müügikohas.
Naturaalne loodus...
Turismibusside peatused on olulised nii külapoele kui teeäärsele söögikohale. Sellele peaks iga tuuri korraldaja mõtlema.
Vana sild üle Kasari jõe.
Sabatihane Kasari jõel.
Kasari sillal jätkub elu ka kivide vahel.
Selle pilve järgi võiks arvata, et valimised lähedal...
Käidud matkaradu on väga hariv vaadata reisikaaslase silmade läbi. Nähtud ka sinu sabatihane ja nõus väitega, kus võiks/peaks turismibuss peatusi tegema (lisaks põhieesmärgile). Mõtleme sarnaselt.
VastaKustutaTänud!
VastaKustutaJõudsin enne just samale arvamusele, mis Sinugi esimeses lauses. Inimesed pildistavad erinevate (vaate)nurkade alt, tulemus erinev ja ometi ikka ja jälle ilus.
Rohetiksiku kohta polegi leida ühtegi teaduslikku ülestähendust et see seen öösel ja pimedas tegelikult ka helendaks. Vast siis rohetiksik ikkagi ei oma bioluminestsentsi, vaid kuuldus selline... Eestis aga on vähemalt üks potentsiaalne helendaja küll - külmaseen. Pole välistatud et näit rohetiksikuga roheliseks värvund puit on samaaegselt nakatunud külmaseenega. Niimoodi saaks pehkind puit olla rohetiksiku tõttu roheline ja samalajal külmaseene tõttu öösel helendada. Märgatakse aga emba-kumba seent, kui viljakehi pole ja on vaid roheline puit mis helendab, siis ilmselt kaldub määrang rohetiksiku poole. Vot :)
VastaKustutaTänud hea info eest!
VastaKustuta