AMETNIK JA RAHVAS 21 - TÕDE ON KUSKIL OLEMAS...

Lugesin täitsa huviga hr. Lotmani intervjuud. Kuigi too maailm minu jaoks üldiselt liiga keeruline, siis osalt täiesti mõistetav ja huvitav.

http://arvamus.postimees.ee/966546/mihhail-lotmani-margiline-maailm

Märgilisuse võib üle kanda muudessegi valdkondaesse. Ja see tõi kaasa väikese plahvatuse peas kohe, kui ärgates raadiost uudist kuulsin.


http://uudised.err.ee/index.php?06260944

Intervjuud tähelepanelikult jälgides on selge, et iga sõna ametniku suust on puhas kuld! Päris tõsiselt! Ei olnud ju mitte midagi valesti öeldud.  Märgilise tähenduse tabad ära asja sees olles kui üksipulgi lahkama hakata. Mingi lause mõte väändub natuke kõveraks kui sisusse süüvida. Võttes arutlusse näit 10-minutilise peatuse, siis jah, Kindlasti ei SOOVI KEEGI....

"Sõiduplaane ei saa ka nii teha, et bussile on planeeritud 10 minutit ootamist raudteejaamas. Tõde on kusagil vahepeal.

.....tõde ongi vahepeal! Ja olulisim pole mitte see 10 min, vaid seisuaeg üldse, kui on põhjust. Buss võib seista vaid minuti, kui ta on toonud reisijad rongile. Või võtab peale rongi neid peale. Kuid kui buss teeb liini sees peatuse ja oluline on REISIJATE JÕUDMINE BUSSILT RONGILE NING SAMAS KA VASTUPIDI, siis ta peabki seisma kauem. 5, 7, ehk ka 10 min. Just selle vahepealse tõe raames! Ja seda ehk isegi ka Tartus, kus....

 Eestis näen võimalust, et Valgast, Võrust, Põlvast Tartusse see ettevedu toimiks. Aga ühe maakonna piires ma ei usu, et see on võimalik," kommenteeris ta sõiduplaanide vastavusse seadmist.

 .....võib olla oluline ristümberistumine. Ja ei tohi unustada, et reisijad (kui otsida märke nende jutust) ei ole neli-viis inimest ühes teleloos, vaid pea kõik on oma vajadustega ja seepärast kõik ka erinevad. Keegi, kes näeb elu sihina vaid kiirust, ei suuda tihti aduda muude asjade osakaalu lasvõi peresiseselt lapse kujunemisel. lapse harjutamine autokesksele mõtlemisele on üks samm üldse suunata tema mõtlemine millegi-kesksele mõtlemisele, mitte laia silmaringi arendamine. See küll läheb rohkem teise teemasse. Kuigi.... (ka need punktiirud on märgilise tähendusega), silmaringi avardamine on ka selles, et reisija ei pea olema alati tagatud televiisoriga, vaid võib ka aknast välja vaadata, suhelda ja lugeda. See ongi, just rongis, tihti see aeg, kus seda teha saab. Seega, televiisorite asemel rohkem head (aja)kirjandust? Nagu praegugi mõnes rongis? Kuid kus on Maaleht, Eesti Loodus, Horisont?
Läheks tagasi. Teha ühistransporti vaid suunitlusega kiirust ihkavatele inimestele, on asi, mis langetab piletitulu. Jah, võib ju võita hüpoteetiliselt mõned reisijad, kui peatusteta kihutada, eriti hästikõlava 160 km/h, kuid kaotame sellega hoopis rohkem. Üpris paljud nõuavad vastuvaidlemist välistaval toonil Tartu kiirrongidelt Tapa, Tamsalu ja Jõgeva kaotamist.

Ehk kaotaks ka Viljandi rongidel Rapla peatuse?

Nende üksikute, puuduliku silmaringiga (!) soovi järgides kaotaksime tohutult piletitulu ja annaksime aalapoole vööd löögi äärmiselt suurte piirkondade elule. Kohati on sujuvam sõiduplaan isegi olulisem. Öeldakse, et me ei saa tagada suitsetamisruume või - võimalusi, sest tegemist kahjuliku toiminguga ja selle "soodustamine" poleks õige. Soodustamine polegi, kuid kui peatus nagunii on pikem, siis, las tõmbavad! Samas see peatus võib olla oluline ka hoopiski vajalikumate toimingute jaoks. Peatus 5 - 10 min annab võimaluse ehk kõrvalolevast kioskist osta limpsi või karbikese vaarikaid, säravatest, tervislikest õuntest rääkimata. Või lihtsalt jalgu sirutada. Lisaks, võib kirjeldada olukorda, kus plaane tehes võib juhtuda, et töölt tuleb kiirustada linnaliinibussile, et jõuda Järvele või Vana-Pääskülla maalinnide bussile, seegi tuleb pea ja pikemal teel tekib....teatud vajadus. Seda ei näe ette ükski arengukava, kuid vajadus on looduse poolt paika pandud. Millal ilmub Järvele (ehk õigemini Risti peatusesse, kus see oleks loogilisem) kiosk, kus saab osta linnaliini pileteid? Kus on olemas WC? Mida tähendab aga see ihuline vajadus? Väiksemates peatustes seda, et tuleb minna ootekoja taha ja see juba eriti meeldivaid emotsioone järgmisele ootajale ei taga... Ehk on tõesti õigem kui ootekoda ei ole? Siis ei saa ka minna "taha" ja Eestimaa on puhtam! Aga, oleks loll lähenemine sellise vaatenurga alt...

Miks ühistranspordiga ei jõua mitte kuhugi? Miks perega ei taha ühistranspordiga Omedule minna?
Just sellepärast, et iga olukord on erinev ja mõnessegi piirkonda iganädalaselt maale minnes, oleks ajakulu tõesti suur. Või, et Omedusse sõitmiseks tuleb teha seitse ümberistumist. Või et just see buss või rong ei ole sattunud "laussidumise alla"

Hea sõnavalik tagab arusaadavuse ja vaataja toetuse sellele. Kuid võimaldab jääda ka üldise mulina alla, ilma, et tunnistada suuri tegematajätmisi. Hr Väärsi, kes enne olnud tegev ka raudteel, ütlus jättis küsimuse õhku:  mida tähendab "maakonnapiires"? Harkust bussiga Sauele rongile tulemine ja sellega Keilasse sõitmine - see poleks küll vist loogiline. Kuid "maakonnapiires" on ümberistumised just nimelt olulised. Jüri lähedal asub Lagedi. Kuidas eelistaks aga Jüri elanik ühistransporti kui sealt tulev buss ei põika sisse Lagedi rongijaama, vaid tuleb sõita kesklinna, kus sidumatuse tõttu tuleb oodata pikka aega sobivat bussi? Samas tagaks see võimaluse rongilt tulijal samale bussile istud ja sõita edasi Suur-Sõjamäe poole, kus piisavalt tööstust ja töökohti. Kus on bussipeatus "Lagedi jaam"?
Nõmmelt Viljandisse, Türile jm sõitmine ühistranspordiga pole just ka meelakkumine. Ometi ei tõesta hr Roos kuidagi bussiliini Nõmme - Kasemetsa - Hageri mittevajalikkust, kuid käiku seda ka ei panda. Hoolimata sellest, et see liin oleks oluline mitte ainult nõmmekatele, vaid piltlikult öeldes, "ühele kuuendikule elanikkonnast". Muutes võimalikuks kiirema liiklemise nendesamadele peredele muuhulgas. Eriti kui oleks perepileti soodustus oluline!

Hr. Väärsil muidugi paljuski õigus. Dotatsioonist suure osa võtab ristsubsideerimine ehk märkimisväärne osa sellest kulub "kantimiseks" riigile tagasi infratasu näol. Kui see on vajalik, siis dotatsioonisummadest rääkides peaks ka alati mainima, et kümnendik või?, läheb riigile tagasi. Suur osa läheb ka remondi vm teenuste eest maksmisel tütarfirmadele, mis tegelikult on totrus. Maksta oma töötajate kõrval tunduvalt suurema osa teistele (tütar)firmadele, kuigi tegelikult teeks sellesama töö ära kordi väiksema hinna eest enda firma! Nii et kui kaob ühe või teise poolt "kantimine", kukub vajadus ühe kolmandiku dotatsiooni järgi, seega on paugupealt dotatsiooni osakaal mitte enam 2/3, vaid ainult pool! Muidugi, doti tõstmise asemel, saab sama raha eest tagadagi tihedama sõiduplaani. Veelgi parema tulemuse annab tegelik ümberistumiste tagamise suur osakaal. praegu on see pea olematu ja kuigi ametnikud tihti räägivad vajadustest võ tehtust, siis tegelik töötegemine ja olukord ning suhtumine on sadu kordi kurvem. Sest ühistranspordiga sõitja võib leida end tühermaal, looduse meelevallas, võimaluseta edasi sõita...

Sebe järgi ei tohiks buss ja rong olla konkurendid, kuid tegematajätmised toovad probleeme kaasa tuhandetele reisijatele. Rääkimata ühistranspordi populaarsuse langusest. Ja just nii Sebe teebki, kuigi teatud asjas süüdi olnud ehk Edelaraudtee vastuse mitteõigeaegne saatmine Tartu linnavalitsusele. Mitme kuu jooksul sõitis linnaliin minema 1-2 min enne rongi saabumist, selle asemel, et bussijuht visanuks pilgu ümber vaksali nurga ja oodanuks, kui rong plaanis ja juba paistab. Isegi leppetrahvidest saanuks konkreetsel juhul linnaga kokkuleppel loobuda. Sest linnaliini hilinemine olnuks vaid 2 kuni maksimum 5 minutit. Targemad pead võiks sellega ka arvestada ja bussile esimeste peatuste vahed väikse varuga teha.

Kui tõde peitub selles...

Miks väljub number 20 buss rongijaamast kolm minutit enne, kui jõuab sisse õhtune, kell 19.33 saabuv Tallinna-Tartu kiirrong, ning järgmine buss rongijaamast läheb alles poole tunni pärast? 

Vastab Tartu linnavalitsuse ühistranspordi spetsialist Jane Anton:

Rongi sõiduplaane aeg-ajalt muudetakse ja meie sõiduplaan on kehtestatud eelmise aasta augusti lõpus. Kui vahepeal on rongiaegu muudetud, siis me kohe sujuvalt bussiaegu ei muuda, sest teatmikke ja sõiduplaane peab siis uuesti trükkima ning see on väga mahukas ja kulukas töö.

Iseenesest pole pool tundi pärast rongi saabumist ka väga hilja, sest rongi pealt mahatulek võtab aega. Parem on ikkagi ajavaru.
Tartu-suuruses linnas jõuab rongijaamast jalgsi 15 minutiga kesklinna, nii et pool tundi bussi ootamist ei tundu reisijatele ilmselt kuigi otstarbekas.

Mhmh. Aga ma uurin, miks graafik seal selline on.  

.......siis tuleb see tõde tunnistada koheselt häbemata valeks ehk puudused ühistranspordis tulenevad eelkõige asjatundmatusest või parem oleks öelda, lauslollusest! Eesti Raudtee Pressiesindaja läheks siin kohe keema, sest tema on ette näinud selle, et "inimene tuleb rongipeatusesse ikkagi 2-3 min enne rongi". No kuhu sa saadad inimesed PEALE rongi kui buss läinud? Kas peatusest 20, 50 või 100 m kaugusele?

Tartus on muidugi koheselt vajalik bussijaama toomine raudteejaama, mitte tempoga 1-2 bussiliini ühendamine aastas rongidega.  Igat kaugliini saab aga alustada Tartus sealt kus vaja või lisada linnasisene peatus. Ümberistumiste normaalsest korraldamisest ei saa me rääkida seni, kuni bussijaamad Tallinnas, Tartus, Põlvas jm ei ole koos rongijaamadega.

Pärnu rongid vähese piletituluga? Küsimus rongide vähesuses, mittesobivuses ja piiratud ümberistumistes. Kui Pullile lisaks saab ka normaalse peatuse Pärnusse Papiniitu, koos busside peatusga, siis saaks paljugi muuta. Kaasa arvatud piletitulu tõstmine! Kuid aastaid juba seisab rong sõitmise asemel (kiirrongina) päev läbi Pärnus.

 

;ida me siis soovime? Rõõmsaid nägusid rongiaknal või tühermaad peatuses? Mis on nüüd reisijale Pärnu peatuses? Õige, mitte midagi. Nagu pole ka Kiviõlis väiksematki ootekoda!

Kui üleöö on Elektriraudteel tekkinud prioriteedid, siis lähen kohe peale punkti panemist nende fb lehele nendega tutvuma!!! Punkt.

Tehtud! S.t käidud. Aga ei ole prioriteete....