Raudteel konkurents - mis olulisem?

Kas meil on raudteel reisivedudes konkurents? On see vajalik ja majanduslikult kasulik riigile?

http://arvamus.postimees.ee/931194/kalvi-pukka-riigi-rongiotsus-tehtud-moeldud#.UCEKGZTi7Ig.facebook

Nii nagu riigil on õigus Hr Pukka arvates osaliselt, on tihti paljudel õigus vaid osaliselt. Tõenäoliselt ka minul.

Valitsus on tormaka otsusega anda reisiliiklus raudteel kolmeks aastaks ainult ühele vedajale tekitanud kas teadlikult või teadmata selle, et tulevikus lõpeb raudteel reisijatevedudes konkurents, kirjutab Edelaraudtee kontserni peadirektor Kalvi Pukka.

Miks peab tulevikus konkurents lõppema? Hetkel sõidab lisaks kohalikele rongidele ka Moskva Ja Peterburi rong. Võimalik on käivitada Riia, Minski, Varssavi jt rongid. Ning need võivad väga edukalt osaleda osaliselt ka kohalikus liikluses. GoRail on ju ka konkurent ning kui tormaka mõtlemise asemel veidi hoogu maha võtta, siis tasuks mõelda, miks siiani pole kohalikud inimesed sõitnud Moskva rongiga! Ja vähe ka Peterburi rongiga. Eelkõige sellepärast, et kohalikud pole neisse rongidesse oodatud. Röögatu piletihinnaga võiks ju sõita Tallinnast Narva või Rakverest Tapale, kuid kes peaks olema oma rahakoti peale vihane? Ka Peterburi rongipileti hind Eesti piires krõbedavõitu. Ometi on kohalik reisija tuluallikas ka mõistlikult koostatud sõiduplaani ja hinnapoliitika puhul kaugrongides, olgu siis sõidul Kiviõlisse, Põlvasse, Elvasse, Jõgevale, Võrru... Seda enam, et ka välismaalased sooviksid nendesse peatustesse sõita. Kasvõi Venemaalt näiteks Kiviõlisse suuri võistlusi vaatama või Elvasse puhkama või poolakad Piusa ja Värska kanti. Seni kuni rongipoliitika ei too kaasa mõtlemise muutust, jäävadki paljud rongid pooltühjaks.

Muidugi peaks riik tagama dotatsiooni ükskõik mis nime all ka kaugsõitudele! Ja selle teemaga peaks tõsiselt tegelema.

Teisisõnu tähendab see, et konkurents reisirongiliikluses suure tõenäosusega kaob.

Kas konkurss tuleb ja konkurents tekib? Võib-olla. Majandusministeeriumis on alles kaalumisel võimalus korraldada konkurss 2017. aastal. Tegelikult pole ministeeriumil konkursi korraldamiseks seadusest tulenevat vajadust.

Olen küll väga pikka aega Edelaraudteel töötanud, kuid majandusliku vaatenurga alt ei saa ma kuidagi pidada õigeks ühistranspordi kuulumist erettevõtjale, olgu selleks siis rongid, bussid, laevad. Oleme liiga väike riik, et siin saaks konkurents selles valdkonnas midagi paremaks muuta, pigem on tegemist väga kuluka ja reisijale selgelt kahjuliku valikuga. Näiteks tooks selle, et enamus vedajaid ei ole mingilgi moel huvitatud ja praktiuliselt ei näe vaeva ümberistumiste parandamisega ega erinevate ühistranspordiliikide ühildamisega. Riik seda populariseerib vähemalt sõnades.
Ühtne riigifirma, mida ma pikka aega nimetanud kui "RAS Eesti Transport" peaks hõlmama kõik transpordiliigid (ehk kaugrongid ja -bussid välja arvatud) ning hea tahte korral oleks see tulevikku suunatud lähenemine, rääkimata rahalisest otstarbekusest.

 Otsust kiirustades tehes on jäänud aga läbi mõtlemata mitmed olulised asjaolud.

Näiteks millise graafiku alusel toimub vana veeremi väljavahetamine uue vastu, kuidas korraldatakse raudteelaste väljaõpe töötamiseks uuel veeremil või kuidas otstarbekamalt majandada rongide hoolduse, kütuse tankimise ja seisupargi ehk depooga.

Kohati täiesti nõus! Väga palju asju tehakse pealiskaudselt, väga-väga palju lausa! Väljaõppest kuulda vaid kuluaarides või siis midagi otsustatud, kuid ei teavitata.
Rongide hooldus tankimine ja depoo muidugi olulised küsimused. Olen sellel teemal ka pikemalt petunud, kuid olulisim on kui rongid hooldatakse ühes koha, tähendab see ka säästu. Pealegi on Baltis olemas seisuteed ja liikluse vähenemine Tallinna ja Tallinn - Väikse vahel mitte ainult et mõtteka, vaid ka oluliselt vajalik. Seda tihenevat liiklust ja kõriku koormatust arvestades. Küll aga kombeks riigil, linnal ja teistel anda vastukäivat infot. Ettepanekule teha lisaplatvormid Baltisse, sain vastuseks, et olemasolevatest ei piisa. Kuna mul õigus, sii jään oma veendumuse juurde. Samas hiljuti mingist artiklist jaama turu teemadel selgunud, et lisavajadustega on arvestatud, kuid sellest tavaliselt vaikitakse. Eks siingi paljud asjad läbi mõtlemata.



Edelaraudteed on kirutud seoses dotatsioonide iga-aastase kasvuga. On tõsiasi, et regionaalliinidel ei ole käitamiskulusid võimalik piletimüügitulust katta. Selleks et inimesed pääseksid sellegipoolest üle Eesti liikuma, esitab riik vedajale tellimuse.

Dotatsioonide kasv viimastel aastatel on tingitud suurenenud sõidumahu tellimusest ning kokkuleppest, et riik hüvitab kulud, milliste teke ei sõltu Edelaraudteest. Nendeks on kütuse hinna ja raudtee kasutustasude tõusust tingitud kulude kasv.

Kulutused peaks esialgu olema suured, hiljem aga langema. See on majanduslik reaalsus. Minu seisukohast kasvõi selles mõttes, et palgad üldjuhul pole tõusnud vaid langenud. Piletitulude kasvuvõimalused on aga paljuski kasutamata jäänud ja siin ühtviisi süüdi kõik osapooled.
Näiteid venitamisest või läbimõtlematusest on küllaga, kes süüdi, tunnistagu seda pigem ise. Rakke, Kärkna, Vorbuse, Vapramäe, Piusa, Võru jne. Soodustuste paindumatus, info puudulikkus, ümberistumiste mittetagamine jne. Võin öelda, et küllaga on neid inimesi, kes puuduste tõttu sõitmata jätavad ja sellest tulenev saamatjäänud tulu pole üldsegi mitte väike. Kui ikka keegi aastate jooksul ei suuda tagada vajalike rongide vastuvõtmist Balti jaamas kõrvuti teedele ja teine rong nina eest minema sõidab...

 Näiteks saab rongides sõita ID-kaardiga, tasudes hiljem arvega, osta rongipileteid müügiautomaadist, veebis vaadata interaktiivset kaarti rongiliikluse hetkeseisust ning saada mitmeid infokanaleid kasutades teavet rongide väljumiste ja võimalike hilinemiste kohta.

Reisijad vaidleks kindlasti vastu. Puudub piisav info sõiduplaanimuudatuste ja lühikeste platvormide asukohtade kohta, probleemid rataste ja lapsevankritega, piletiautomaadiga, Tartu tunneliga, infotelefoni olematu tase, info puudumine peatustes, ebakvaliteetne teavitus rongides jm. Tean seda sellepärast, et kaebusi ja rahulolematust meeletult palju ja enamasti need põhjendatud. Ning kaebuste edastamise kohatisest mõttetusest tuleb tüdimus peale. Reisijate poolt sõimu enda kaela saamisest rääkimata. Ja seda ei saa vaid mina vaid ka teised, kaasa arvatud piletimüüjad jt töötajad. Teavita siis erinevaid ettevõtteid või riigiasutusi, tagajärg tihti sama.

Ma ei saa väita, et RAS kõik need probleemid lahendab. Kuid lihtsamaks peaks see küll paljud asjad tegema.

 

Aga koostöö puudumine viib võssa...

Riik ja võimuparteid lubasid Lilleküla Ühispeatust. Ja peatust Rapla ning Tapa suuna rongidele. Mis tõstaks väga tugevalt piletitulu. Aga lillegi pole liigutatud (loe: sentimeetritki ei muutunud midagi reisija jaoks paremaks Kas tulevikus reisija Keilast tulles jookseb läbi võsa Tartu rongile? Kas Tallinna elanik jääbki mudas sumpama?

******************************

Nagu tellitud!!!

 http://www.tartupostimees.ee/933376/riia-rong-eeldab-riigi-toetust/

Kindlasti eeldab! Ainult et reisijate arv oleks palju suurem ja seega ka kahjum väiksem, kui tehtaks nii nagu vaja. Peatus Elvas ülioluline nagu ka Valmiera ja Sigulda.  Muude asjade koha pealt ei oskagi öelda, kuidas arvestused tehtud, kuid senised tegemised mingit usaldust selliste arvestuste vastu ei tekita. Seega võtan neid suhtelise mõttetusena.

Sest piisavalt palju jua nähe kui vähe arvestatakse turismi ja muude asjadega tegelikult.

Huvitav, mis kella ajal need rongid liikunuks, millede järgi arvestused tehti?  Või pole ka see MKM-i arvates oluline?
Üksvahe kadus õhtune ümberistumisvõimalus rongilt 0213 Tapal Rakvere rongile. Seda ei peetud oluliseks, sest "naguni keegi ei kasuta seda!" Väide ilma ühegi uuringuta ja mingi aluseta. Tegelikult kasutajaid küllaga. Veidi sellist arusaamist võimendades võibki jõuda arusaamiseni, et arvestused ilma analüüsita, statistikata ja paljusid muid asjaolusid arvestades (nagu armastab MKM öelda) , et tegemist üldistatud uuringuga, mille reaalse eluga vähe ühist! Ehk lihtsalt soov rongiliikluse avamisega viivitada? Et leida rohkem põhjendusi hirmkalli  RB jaoks.

Asjatundmatud lähenemised ongi põhjuseks, miks paljud head mõtted ei too loodetud tulemusi. Rakkesse sõiduvõimaluse puudumine reedel peale tööpäeva ka justnagu pisiasi, aga inimesi see ju rohkem rongi ei too autodest!?
Üldse, liiga ületähtsustatud konkurentsi koha pealt ja üldse on ka sõiduaeg. Juba hallidest aegadest on teada, et inimesed sõidavad siis kui rong (või buss jm) ikka peatub ka.....

 

 rrr

08.08.2012 11:21

See uuring on kurjast. Analüüs on puudulik. Arvestatakse vaid Tallinn-Riia ja Tartu-Riia reisijaid. Niimodi ei saa rongiliini võimalikult efektiivselt tööle. Ja mis mõtet on uuringul mis kajastab poolikult läbimõeldud süsteemi. See uuring on maksumaksja raha raiskamine.

Peatuma peaks ka Jõgeval, Elvas, Valgas, Cesises, Valmiesras, Siguldas. Tallinn - Riia rongiliin peab teenindama ka kohalikke sõite (Tallinn - Tartu, Tallinn - Jõgeva, Cesis - Riia jne). Nii tekib kõvasti rohkem lisandväärtust. Ja Tallinn - Tartu väljumisaegu tekiks juurde riia rongide näol.

Ja maksumus? Palju maksab Tallinn - Tartu - Valga maantee remont ja hooldus aastateel 2015 - 2030? Ma julgen pakkuda 100 000 000 EUR kindlasti ja seda on ilmselt vähe pakutud.

-1    +1

oot-oot

08.08.2012 11:22

Miks ta peaks kolm korda päevas väljuma?

Aitaks ka kahest korrast ja üks neist võiks olla öine rong, kus ka magada saaks. Öine buss on, aga see ei ole hommikuks ja seejuures värskelt väljapuhanuna kohale jõudmiseks konkurentsivõimeline. Kui Tallinnast saab bussiga suht sujuvalt Riiga, siis Tartust Riiga saamine on tõsine rist ja viletsus. Üks buss väljub hommikul ebanormaalselt vara, teine küll natuke hiljem, kuid see tuleb Venemaalt ja on juba öö otsa teel olnud, mistõttu värskest õhust bussis saab tõenäoliselt ainult unistada. Sõiduaeg on üle mõistuse pikk ja tee kvaliteet Valga-Riia vahel väga kehva.

Praegusete rongidega Tartu ja Riia vahel seiklemine jäägu aga ainult hard-core raudteefännide pärusmaaks. Tavaturist või perega reisija ühe korra sõidab ja see jääb ka viimaseks.

Põhjused: äärmiselt ebamugavad rongid. Edelaraudtee ei ole suutnud siiani panna Valga liinile mõndagi mugavamat vagunit. Palavaga õhupuudus, kõik aknad ei avane. Ei karastusjoogi- ega kohviautomaati. Sama ka Läti raudtee poolt - kui alguses oli tihti liinil kõrgete seljatugedega rong, siis nüüd praktiseeritakse usinasti kõvapingilise retrorongi kasutamist, mis reisija seljale-istmikule kustumatu mälestuse vajutab.
Tundub, et mõlema riigi raudteefirmadel on üsna savi, mis mulje reisijatel jääb ja suhtumine on tõeliselt ääremaalik, kuigi lätlased reklaamivad seda viletsust Riia-Tallinna rongina!!! Soovitaks Riiga sattujatel vaadata reklaame rongijaama piletikassade juures:)

Kui Mr. Presdient ja kaaskond suudeti DR!A-ga Riiga vedada täiesti normaalse ajaga, siis võiks seda pakkuda ka muudele inimestele. Ja rong ei pea sõitma iga päev - võib ka üle päeva, aga alternatiiv peab olema.

Ning öise koosseisu jaoks kahe riigi peale ehk ikka mõned kupeevagunid leiab....lätlastel on kindlasti TEP70 ka lahkesti vedama panna:)

-1    +0

Kuuuurija

08.08.2012 11:33

Kui ei leidu reisijaid, kes oleks ise valmis selle sõidu kinni maksma, siis järelikult pole seda liini vaja!
 vastuseks:

08.08.2012 13:30

Hea Kuuuurija

siiani pole võimalik väita, et reisijaid pole. Nimetatud uuringu metoodika ja tulemused on esialgu suur saladus. Enne selle teose põhjalikku lugemist ei julgeks teiega ega ka uuringu teostajate järeldusega nõus olla:)

Jääb mulje, et üks arvaja ongi selle uuringu teostaja, et põhjendada rongiliikluse mittevajalikkust....

Nali naljaks. Muide, esimest plära ei ole mina kirjutanud, aga selgub, et asjatundlikke inimesi veelgi. Erinevalt mõnest tean ma seda ammugi....

Üle 21 milj kahjumit? Kui palju teeniks EVR ehk riik selle ajaga infratasu? Mille või kelle jaoks üleüldse on infratasu riigi rongidele riigi raudteel? Et näidata kui kulukas on rongiliiklus? Siis on see ju petmine!? Nii et võtame juölgelt poole sellest summast maha + lisame normaalse sõiduplaaniga rongid ja arvestamise reisijate vajdustega - kas jääb kahjumiks 10 mil? Vaevalt. Aga isegi selline summa dotatsiooniks on täiesti mõeldav keskkonda ja regionaalpoliitikat ning sotsiaalseid aspekte arvestades.

http://www.e24.ee/932470/uuring-tallinna-riia-rongiliin-eeldaks-riigi-dotatsiooni-2-4-miljonit-aastas

07.08.2012 18:05

Soobel :

Loomulikult tasub ära, sest praegu lõppeb raudtee punktis X keset võsa, samas päris linnast ja sadamast jääb vaid mõnikümmend kilomeetrit puudu. Võrdluseks: Türi on Haapsaluga sama suurusjärku linn ja tipptunniti käivad kolmevagunilised rongid on rahvast täis. Sealjuures sõidetakse seda 100 kilomeetrit 1h15 asemel 2 tundi ja rongid on bussinduse mõõdupuud arvestades isegi mitte Ikarused, vaid nende GAZ51 raamil sarade tasemel, millega kolhoosnikud põllule kartulaid kaevama viidi.

Samalt IP-aadressilt on siin kommenteerinud ka Soobel(17:57 07.08).

-8    +12

07.08.2012 18:24

Sooblile :

Puudu on ju 53 km.
Ja Türi kõrval on tükkis suurem Paide, mida Haapsalu kõrval teps mitte pole...

08.08.2012 10:46

Sooblile :

See, kes Hiiumaalt juba autoga mandrile on tulnud, vaevalt rongiga edasi sõidab...

07.08.2012 16:23

mumm :

ja ega Valgas/Valkas polegi ju travis peatuda, seal elavad koerakoonlased. Valkast käib palju inimesi Riiga tööle ja miks siis neile ei pakuta vöimalust söita? Ministeeriumi jaoks on riik vaid Tallinn, natuke Tartut ja ennäe - Tapa ka! Mida päev edasi, seda enam yllatab meie oma valitsus. Ansip-ava silmad ja praegu on aeg hõigata tule taevas appi ja seda eelkoige valitsusele.

-8    +19

07.08.2012 16:33

ja mitte ainult :

ja mitte ainult Valga/Valka. On ka veel teisi suuremaid asulaid sel liinil, kus potentsiaalsed peatuskohad ja reisijad.

-9    +5

07.08.2012 16:40

Kuuuurija :

Praegu kõib ju rong, mis peatub paljudes peatustes ümberistumisega Riiga. Kui palju neid ümberistujaid seal Valgas siis on, kes Riiga sõidavad?
Mina arvan, et see 4,7 miljonit reisijat 16 aasta jooksul on räigelt üles bluffitud. Lähtuda tuleks sellest reisijatehulgast, kes juba praegu seda ümberistumisega varianti Tallinnast Riiga jõudmiseks kasutavad ja korrutama seda siis otserongi puhul mingi koefitsiendiga, mis jääb 1 ja 5 vahele.

07.08.2012 16:43

Kuuuurija :

Mis asja need lätlased selle rongiga Tallinna ajama tulevad? BUSiradasid imetlema?

Soobel ja mõnigi veel püüavad midagigi selgeks teha neile, kes ajavad ikka erilist mõttetust suust välja. Tundub, et see lootusetu, sest mõnigi pläraja juba aastaid ühte ja sama ajanud, õppust aga kuidagi ei võta. Vägisi jääb mulje, et tegemist kellegi poolt palgatud "mahategijaga". Või arenemisvõimetu ametnikuga?

Või auto...fännid, kes ei saa aru, et ei pea tingimata Hiiumaalt autoga mandrile tulema? Või et rongiga on parem sõita kui autoga?

08.08.2012 08:20

jan :

kust küll sellised tarkpead tulevad? arendagu Riia suunas parem üks korralik kiirtee 

Annaks taevas, et sellised otsustama ei pääseks!