neljapäev, 30. august 2012
Näe, taas planeering!
Pidustused uue planeeringu puhul... Aitäh foto saatjale!Kuluaarides sahistatakse, et järgmisena kavandatakse planeeringut "Eesti 10435++" Seda siis maausuliste kalendri järgi...
http://www.postimees.ee/955804/valitsus-kinnitas-uleriigilise-planeeringu-eesti-2030
Kas taevas tuleb appi?
---Edelaraudtee kommunikatsioonijuhi Kersti Gorstovi sõnul võib kasvu põhjuseks pidada paranenud teenuse kvaliteeti, mille on peamiselt tinginud ettevõtte investeeringud rongide infosüsteemide arendusse...
kod. Gorstov, kas millalgi jätkub investeeringuid ka sellise lihtsa asja kordategemiseks nagu rongiSISENE infosüsteem - st valjuhääldid, võimendid jne? Tartu kiirrongil ei saa juba tükimat aega ühestki sõnas aru, mida üritatakse rääkida ja kuulsas GoRaili kirjadega vagunis vist pole töötavat kõlarit sootuks olemas. Praegusel remondihooajal, kus iga nädal on ise plaan, võiks vaadata ka seda, et rongis olevad reisijad minimaalsetki teavet saaksid. Ning Ülemiste jaamas seistes paluks Tartu-suunalises rongis meenutada, et järgmine peatus on Tapa, kuna pidevalt satub rongile inimesi, kes arvavad, et see on kõigi peatustega rong!
Teiseks, millal lõpeb see reisijate narrimine 3-vagunile kõvaistmelise rongiga Tallinn-Valga liinil???
Ja veel, millal hakkavad Tartu jt rongid peatuma Kitsekülas, et kesklinnas, Pärnu mnt ääres, Tondil-Järvel elavad-töötavad inimesed saaksid mugavalt rongilt maha ja rongile? Miks peab kolistama Pärnu mnt viadukti äärest Balti jaama, kuigi peatus on samas kõrval....
kod. Gorstov, kas millalgi jätkub investeeringuid ka sellise lihtsa asja kordategemiseks nagu rongiSISENE infosüsteem - st valjuhääldid, võimendid jne? Tartu kiirrongil ei saa juba tükimat aega ühestki sõnas aru, mida üritatakse rääkida ja kuulsas GoRaili kirjadega vagunis vist pole töötavat kõlarit sootuks olemas. Praegusel remondihooajal, kus iga nädal on ise plaan, võiks vaadata ka seda, et rongis olevad reisijad minimaalsetki teavet saaksid. Ning Ülemiste jaamas seistes paluks Tartu-suunalises rongis meenutada, et järgmine peatus on Tapa, kuna pidevalt satub rongile inimesi, kes arvavad, et see on kõigi peatustega rong!
Teiseks, millal lõpeb see reisijate narrimine 3-vagunile kõvaistmelise rongiga Tallinn-Valga liinil???
Ja veel, millal hakkavad Tartu jt rongid peatuma Kitsekülas, et kesklinnas, Pärnu mnt ääres, Tondil-Järvel elavad-töötavad inimesed saaksid mugavalt rongilt maha ja rongile? Miks peab kolistama Pärnu mnt viadukti äärest Balti jaama, kuigi peatus on samas kõrval....
Ma päris ausalt öeldes küll ei mõista, kuidas väga nõrk arendus reisijaid juurde meelitab!? Et Balti jaamas infotabloolt kellaaeg ära kadus, peaks sellisel juhul reisijate arv kõvasti langema?
Pigem on põhjuseks ikkagi inimeste endi huvi leida taas rongid, olnud selleks põhjuseks, miks tullakse sõitma. Väga paljud on maininud, et "näe, sõitsin viimati viisteist aastat tagasi...". Kindlasti mõjub ka "suust-kõrva" omavaheline reklaam (mitte segi ajada suust-suhu hingamisega). Võib üsna kindel olla, et kui aga mulje selline nagu eespool plärajal, siis sellised inimesed positiivset reklaami ei tee. Kui olnuks vastupidi, võinuks kasv olla kaks korda suurem. Kui mitte rohkem. Ütle veel, et suurus pole oluline...
Ja natuke peaks üle jääma ikkagi ka investeeringuteks paari paki koopiapaberi jaoks...
Ahjah, rongides 0016 ja 0013 on vabu kohti. Rakke inimesed, kui ükskord jõutakse niikaugele, et ka Teie peale mõeldakse, siis saate ka oma panuse anda reisijate arvu kasvule...
Turg tee ääres.
Kaks artiklit. Võib võrdlusjooni tõmmata.
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/turgudel-pakutav-kaup-on-paslik-vaid-rikastele.d?id=64890834
Miks on hinnavahe lausa mitmekordne?
“Turg on viimasel ajal alati kallim,” tõdeb Võrumaal köögivilja kasvatav Jaagumäe talu peremees Mart Timmi. “Suurel supermarketil on palgakulu pea olematu, aga talunik peab väikse käibe pealt palga välja teenima.”
Suur osa vaid vahendajad
Ka turumüüjad ise põhjendavad küsitud hinda kõrgete kuludega.
“Ise kasvatame, tuleb osta seemned, katteloorid, turbad, mullad, lisaks on turul kohamaks kõrge ja mina sõidan siia iga päev Valgamaalt, edasi-tagasi 110 km,” räägib Tartu turul oma saaki müüv Piret Herm.
Ta on elukutselt rätsep, aga kuna maal pole rahval raha, siis kostüüme või mantleid tellitakse harva ja püksisäärte lühemaks tegemise või lukuvahetusega ära ei ela.
“Kui laseks hinna nii alla nagu ketis, siis poleks mõtet kodust välja tullagi,” väidab naine, lisades, et kauba kvaliteet on neil see-eest parem. “Käisin Maximas, seal on kapsas selline räbal, et okse tuleb peale!”
Ka Eevi Lainemäe Kuusiku talust kinnitab, et nende kraam on värskem.
“Kapsas maksab poes 19 senti, mul aga 50,” räägib ta. “Aga ma võtan pealt närbunud lehed ära ja kui inimene ostab, siis murran veelgi pealmised lehed ära, nii et kokkuvõttes ei tulegi kallim.”
Naised kummutavad ka arvamuse, et turul on tarneahel lühem ja kauba saab otse kasvatajalt. Nende sõnul on vähemalt kolm neljandikku turumüüjatest vahendajad ja vaid vähesed kasvatajad on ise müügileti taga.
“Me vastutame täie nahaga oma toodangu eest, aga vahendajad seda ei tee,” väidab Herm. Pealegi on neil väljas ka talu nimi, mis paneb peale vastutuse.
“Tulge parem tootjate juurde koju ostma!” kutsub Kivimurru talu perenaine. “Saate otse põllu pealt värskelt korjatud kurgid!”
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/misso-valla-magus-ettepanek-ajab-ka-linnainimesed-elevile.d?id=64890592
Meil ilmselt ei ole korralikke köögiviljakasvatamise talusid, mis suudaksid-tahaksid hinda alla lüüa. Paljutki taandub kütuse hinnale, sest ainuüksi nende saaduste turule transport maksab üsna palju ja mida vähem kasvatad ja transpordid, seda suuremad kulutused ühe kilo saaduste kohta.
Omal kasvavad porknad ja supitill peenral. Turult neid kindlasti nii tihti ei ostaks, kui oma aiast võetud saab. On jah kõik toiduained ikka väga kallid võrreldes elatustasemega.
Omal kasvavad porknad ja supitill peenral. Turult neid kindlasti nii tihti ei ostaks, kui oma aiast võetud saab. On jah kõik toiduained ikka väga kallid võrreldes elatustasemega.
Porgand, peet, kaalikas võiksid vabalt olla 50 senti kilo. Korraliku läbimüügi puhul oleks talunike sissetulek normaalne. Kurjajuur on vahendajad, kes hulgilaost ostetud kaupa müüvad turul kordi kallimalt. Sellise tegevusega peletavad nad ostjad turult kauplustesse. Ükskord lased end petta sildist "Talu porgand", "Talu kaup" jne., teinekord lähed kohe Rimisse. Eks siis päristalunikud, kes ise kasvatavad ja müüvad, peavad ka hinna üles lükkama, et natukegi teenida, sest käive on väike, aga kulutusi palju. Aga selline tegevus on turgudel soositud. Kedagi ei huvita, tarbijakaitset ammugi mitte, palju "Talu Kauba" müüjal ka maad on ja mis sorti peeti või porgandit ta tänavu külvas. Sellesuvine maasikahind Tartu turul "kõrvetas" lihtsa raha teenijad s.t. vahendajad välja. Ilmselt sama teeb tänavune hea sibulasaak.
maksis eelmine aasta Viljandi turul 60 senti kilo, see aasta 1.20 kilo. Hind on läinud aastaga 100% kallimaks. Eelmine aasta kurk seisis lettidel ja rahvas ei ostnud aga hinda alla ei lastud. Tahtsin 20 kg ja palusin 5 senti odavamalt müüa. Mind saadeti pikalt. Enne turu sulgemist sain samalt müüalt kurgid kätte 50 senti kilo. Üks teine müüa ütles konkreetselt, et ennem mädanegu kui odavamalt müüb. Idiootne suhtumine. Meil pidi olema ju turumajandus. Hind peaks kujunema nõudlusest.
jutt ongi turust ja kui hind on turul kõrge, ära osta. Kui pole ostjaid, läheb ka hind alla. Ei maksa segada sinna sisse veel mingeid marksistlikke sugemeid rikastest ja vaestest. Segad omaenda maailmapildi asjatult keeruliseks ja saad alaväärsuskompleksi kauba peale. Ost ja müük on turu tegevused ja seda tehaksegi nii, ostad odavalt ja kui müüa on midagi, siis kallilt. Turg teeb hinna ise õigeks. Kapitali ei peaks sinna juurde lugema, jutt on turumajandusest, kapitalismus on rohkem kommunistide mõiste.
“Ise kasvatame, tuleb osta seemned, katteloorid, turbad, mullad, lisaks on turul kohamaks kõrge ja mina sõidan siia iga päev Valgamaalt, edasi-tagasi 110 km,” räägib Tartu turul oma saaki müüv Piret Herm.
Oma kandis tuleb suhelda inimestega, teha kokkuleppeid ja nõuda bürokraatia vähendamist. Ei ole vaja viia kaupa 100 km kaugusele ega tasu alati ka loota oma õue pealt müügile. Kui teeotsas silt "müüa...", siis juba mööda lennanud auto ei pöördu tagasi.
Seega on vaja leida võimalusi teeäärsete müügikohtade loomiseks ja siin on kõva sõna vallal ja taluliidul. Muide, taluliit pole vastanud mulle ühelegi kirjale! Ning loomulikult, keegi, kes tee ääres ümberkaudsete tegijate toodangut müüb, ei tohiks sarnaselt vahendajatele hirmsat kasu nöörida. Mõistlikkuse piiridesse tuleb jääda.
Kui möödasõitjad harjuvad, et valik ja hinnad head ning kaup aus, on tulevikus sul kliente murdu. Ja pole vaja kaupa kaugele vedada ning ka töötegemiseks jääb aega. Kui ikka tallu sõidaks päevas kümneid ostjaid, olekskutsujatel varsti jama majas, aina jookse põllult ukse peale müüma...
Seega on vaja leida võimalusi teeäärsete müügikohtade loomiseks ja siin on kõva sõna vallal ja taluliidul. Muide, taluliit pole vastanud mulle ühelegi kirjale! Ning loomulikult, keegi, kes tee ääres ümberkaudsete tegijate toodangut müüb, ei tohiks sarnaselt vahendajatele hirmsat kasu nöörida. Mõistlikkuse piiridesse tuleb jääda.
Kui möödasõitjad harjuvad, et valik ja hinnad head ning kaup aus, on tulevikus sul kliente murdu. Ja pole vaja kaupa kaugele vedada ning ka töötegemiseks jääb aega. Kui ikka tallu sõidaks päevas kümneid ostjaid, olekskutsujatel varsti jama majas, aina jookse põllult ukse peale müüma...
Noor Pressiesindaja.
Küll oli see nõukaaeg ikka ropp ja.... Inimesi lausa peteti, müüdi neile piima määrdunud pudelites, ime, et me ikka kõik veel elus olema...
http://www.tarbija24.ee/954996/lugeja-kusib-miks-ei-saa-toorpiima-pudeleid-uuesti-kasutada
Muidugi on piimapudeleid suhteliselt raske puhtaks saada, kuid kas plastpudelid ikka on säästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, selles ma kindel pole. Nii oleks aeg ikkagi vana juurde tagasi minna ja korduvkasutusega klaastaara tagasi tuua.
http://www.tarbija24.ee/954996/lugeja-kusib-miks-ei-saa-toorpiima-pudeleid-uuesti-kasutada
Muidugi on piimapudeleid suhteliselt raske puhtaks saada, kuid kas plastpudelid ikka on säästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, selles ma kindel pole. Nii oleks aeg ikkagi vana juurde tagasi minna ja korduvkasutusega klaastaara tagasi tuua.
Saarlased, käige kohvikus...
Minu arust andsid Saare ja Hiiu maavalitsused selgelt vastamata jätmisega mõista, et saartele polegi paremat transporti vaja. Seda kinnitasid ka tublid kohalikud ajakirjanikud om ülipikkades uurivates artiklites...
http://www.tarbija24.ee/955088/suvine-uleminek-talvisele-graafikule-toi-pikad-praamisabad/
http://www.saartehaal.ee/2012/08/30/kuressaare-tallinna-lennuliini-taitumus-kasvab/comment-page-1/#comment-99068
***********************
1. 09. 10225
Muidugi on hea, kui ostetakse uusi laevu. Ja ehk hakkab neidki teenindama müütiline RAS Eesti Transport?
Aga tundub, et vist ongi parem osta suuri laevu, väiksemad tiiburid kõrvale jättes...
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=49259
kolmapäev, 29. august 2012
Elva - Tallinn
Muidugi eeldaks, et olemas oleks ka ühine infostend, kuhu siis mõlema transpordiliigi info üles pannakse.Elvast tulijatel on nüüd võimalus ümberistumisega ka varem rongiga Tallinna jõuda.Tööpäeviti kell 6.00 Elvast väljuv buss sõidab 1. septembrist ka Tartu raudtejaamast läbi ja nii saab ümber istuda ka 6.45 väljuvale kiirrongile.
Kasvõi vähehaaval tegeldakse erinevate ühistranspordiliikide ühildamisega ja seda on hea kuulda. Siiski peaks seda protsessi kiirendama, sest Rapla Maavalitsuse tava mitme aasta jooksul mitte lisada busse rongijaamast läbi sõitma, pole kindlasti mitte ühistranspordi paremaks muutmine.
teisipäev, 28. august 2012
Eesti raudteel seminar hoolimatusest!
Väga moodne on tänapäeval seminare pidada. Ja konverentse. Selle äriga tegelemine vist päris tulus, sest moodsast asjast tuleb lõigata palju jaksad! Kindlasti oleks veelgi parem teha seda värskes õhus ja seal, kus õppematerjal näitlikum. Sobiks näiteks ....Ülemiste platvorm!
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/segadused-ulemiste-rongijaamas-kus-peaks-seisma-et-mitte-rongist-maha-jaada.d?id=64882384
Remont kestab juba kolmandat aastat. Seega olekski koht sobivaim, näitamaks, kuidas ei tohi asju teha. Ja kuidas ei suudeta (ei taheta) asjadest õppida. Ja mida see kaasa võib tuua.
Suure lärmi tagajärjel on jõutud niikaugele, et sinna pannakse kollaseid, valgeid ja muid pabereid. Ei taibata aga, milles on viga! Kas aga selliseid töötajaid on mõtet ettevõttes või ametikohal kuskil mujal hoida, kes on kui ettevõtte negatiivne kuvand? Kes midagi teha ei oska? Kes ei tahagi midagi teha? Keda ei huvita ei oma ettevõtte või asutuse ega ka enda maine? Ahjaa, tänpäeval on viimasega natuke teisiti. Kui oskad ajakirjandusele sõna otseses mõttes, võimalikult head saasta suust välja ajada, oled sa ju heas kirjas!!!???
Korduvalt on infopuuduse koha pealt ettepanekuid tehtud. Aga ei saa ju ometi nõustuda teiste arvamusega, pealegi kui see võib tähendada lisanduvat tööd!?
Kuidas teha nii, etvastutus kaob, aga samas jätad endast hea mulje???
1. Kõigepealt tuleb kuskil netiavarustesse mingi info üles riputada. Kui keegi peaks uurima lisainfot, siis tuleb ta suunata kellegi teise infoleheküljele, küll see juba ise seal keerutab ja suunab. Mitte mingil juhul ei tohi teha teiste osapooltega koostööd, sest see oleks "eduka töötegemise" surm. Petteks võib näidata või viidata mingile tehtud asjale samast valdkonnast ja öelda, et me plaanime teha nii- ja niisuguseid asju, kavas on see ja see,...
. Nii jääb teist mulje, et teete tohutult ja olete asendamatu. Tegelik tulemus on aga äärmiselt nõrk, sest see ei jõua kliendini. Ja parem ongi! Kui teed tõesti hästi tööd ja ükskord midagi tegemata jääb, siis seda märgatakse. Vastupidisel juhul on ju kõik nii nagu alati!?
2. Kuna väga lihtne on tänapäeval tuua põhjenduseks, et aga info on ju üleval, siis jääbki mulje, et olete endast kõik andnud! See, et kõik inimesed ei istu iga hetk netis ja keegi kurat ei jõuakski jälgida kogu infot reisjateveost, bussiradadest, soodushindadest Säästukas ja lõbumajades, ei huvita mitte kedagi. Seega, mitte mingil juhul ei tohi infot laiemalt levitada!
3. Ülemistel liigub väga palju rahvast. Ja las siis liiguvad. Kui mõni jääbki rongist maha, pole hullu, sest küll tuleb järmine! Ja kui juba järgmise rongi tulekul ei oska sa seista kahe tee vahel, siis oled ikka õppimisvõimetu küll!
4. Selle kolme aasta jooksul ei ole Eesti Raudtee reageerinud ega võtnud õppust mitte ühestki märkusest. Ja igasuguseid jamasid on olnud sadu teistes peatustes. See kõik pole oluline. Sest palk jookseb ja mõne koha peal eriti hästi. Ja antud juhul, olnuks kellelgi tahtmist midagi TEHA, võinuks panna peatusesse valjuhääldid. Ning enne rongi lihtsalt mõne korra infot anda. Või veelgi lihtsamalt: "akna" alguses paigaldada mittekasutatava platvormi trepile tõke ja selle lõppedes tõke uuesti ära võtta. Koos infoga muidugi. Aga no kuidas on see võimalik nii suures firmas nagu Eesti Raudtee?
5. Et aga tagada mulje ohutuse eest seismisel, tuleb teha mõni plakatitega ja muu sarnasega tegelev organisatsioon! Tellid trükikojast plakatid, (nt "Võidad minuti, kaotad elu"), panna see üles (Ülemiste) kaubanduskeskusesse.... Ja aina meedias ka ikka rääkida kui palju te teete...
6. Kuskil tehakse teise asutuse poolt märkus väikese puuduse kohta uuel objektil, kuid kindlasti ei tulda kohale (kasvõi taas Ülemiste) ega tehta märkust puuduste kohta. Juba kolm aastat. Järelikult ei ole vaja karta mingit vastutust, palgakärpeid ega muud. Sest justnagu vastutab oma asjade eest iga ettevõte ise, kontrollorgan hiilib kõrvale, keegi ei luba ülekäike teha (Tartus),... Sest pole midagi. Sest kui kümneid kordi joostakse paanikas ühelt platvormilt teisele, peaks aga juhtuma, et keegi viga saab või hukkub.... Mis siis? Kampaaniad ju käivad, kõik tegelevad info andmisega jne, aga ega siis midagi teha ei anna ometi ju! Noh, teistmoodi!
Nii võiks seminari päevakord väga põhjalikuks osutuda, aga siis saab ka kõvasti pappi küsida. Peaasi, et mingil juhul ei peaks tööd tegema ja küll asjad edenevad. Kõik on ju mööduv!? Ja kui oled edukalt oma "mittemillegitegemisega" hakkama saanud, võib juhtuda, et saad tööle paremasse kohta. Arengukavasid või planeeringuid tegema vms. Sest ega sealgi pole oluline tulemus, vaid tehtu. Mis näitab kui palju me tahame teiste heaks teha, kui palju häid mõtteid meil on ja kui palju kõigist hoolime...
*******************
30. 08. 10225
Seminar võib venida ka kahepäevaseks. Sest järgmine näide on Lillekülas. See, kui osavalt valitsuse lubadust eiratakse, on üks näide - mitte sentimeetritki ei muutu ümberistumine linnatranspordile mugavamaks. Aga võib olla tähendabki reisiterminal vaid hoonet ja kaubanduspindu, sel juhul mina valesti aru saanud. Ja kui isegi tuleb platvorm Tartu suunale, siis sinnagi saab liduda läbi tunneli...
Aga toimub ehitus, aed auklik ja lambalikum osa linlastest ronib neist aukudest läbi, võimalik, et adrenaliiniihaluses. Et raudteel ukerdada ja tunda rõõmu napist pääsemisest ning vedurijuhtide närvide proovilepanekus. Ei ole mitte kedagi ükski päev, kes nad mujale suunaks või õigemini trahviga lajataks, sest see on juba liiast!
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/segadused-ulemiste-rongijaamas-kus-peaks-seisma-et-mitte-rongist-maha-jaada.d?id=64882384
Remont kestab juba kolmandat aastat. Seega olekski koht sobivaim, näitamaks, kuidas ei tohi asju teha. Ja kuidas ei suudeta (ei taheta) asjadest õppida. Ja mida see kaasa võib tuua.
Suure lärmi tagajärjel on jõutud niikaugele, et sinna pannakse kollaseid, valgeid ja muid pabereid. Ei taibata aga, milles on viga! Kas aga selliseid töötajaid on mõtet ettevõttes või ametikohal kuskil mujal hoida, kes on kui ettevõtte negatiivne kuvand? Kes midagi teha ei oska? Kes ei tahagi midagi teha? Keda ei huvita ei oma ettevõtte või asutuse ega ka enda maine? Ahjaa, tänpäeval on viimasega natuke teisiti. Kui oskad ajakirjandusele sõna otseses mõttes, võimalikult head saasta suust välja ajada, oled sa ju heas kirjas!!!???
Korduvalt on infopuuduse koha pealt ettepanekuid tehtud. Aga ei saa ju ometi nõustuda teiste arvamusega, pealegi kui see võib tähendada lisanduvat tööd!?
Kuidas teha nii, etvastutus kaob, aga samas jätad endast hea mulje???
1. Kõigepealt tuleb kuskil netiavarustesse mingi info üles riputada. Kui keegi peaks uurima lisainfot, siis tuleb ta suunata kellegi teise infoleheküljele, küll see juba ise seal keerutab ja suunab. Mitte mingil juhul ei tohi teha teiste osapooltega koostööd, sest see oleks "eduka töötegemise" surm. Petteks võib näidata või viidata mingile tehtud asjale samast valdkonnast ja öelda, et me plaanime teha nii- ja niisuguseid asju, kavas on see ja see,...
. Nii jääb teist mulje, et teete tohutult ja olete asendamatu. Tegelik tulemus on aga äärmiselt nõrk, sest see ei jõua kliendini. Ja parem ongi! Kui teed tõesti hästi tööd ja ükskord midagi tegemata jääb, siis seda märgatakse. Vastupidisel juhul on ju kõik nii nagu alati!?
2. Kuna väga lihtne on tänapäeval tuua põhjenduseks, et aga info on ju üleval, siis jääbki mulje, et olete endast kõik andnud! See, et kõik inimesed ei istu iga hetk netis ja keegi kurat ei jõuakski jälgida kogu infot reisjateveost, bussiradadest, soodushindadest Säästukas ja lõbumajades, ei huvita mitte kedagi. Seega, mitte mingil juhul ei tohi infot laiemalt levitada!
3. Ülemistel liigub väga palju rahvast. Ja las siis liiguvad. Kui mõni jääbki rongist maha, pole hullu, sest küll tuleb järmine! Ja kui juba järgmise rongi tulekul ei oska sa seista kahe tee vahel, siis oled ikka õppimisvõimetu küll!
4. Selle kolme aasta jooksul ei ole Eesti Raudtee reageerinud ega võtnud õppust mitte ühestki märkusest. Ja igasuguseid jamasid on olnud sadu teistes peatustes. See kõik pole oluline. Sest palk jookseb ja mõne koha peal eriti hästi. Ja antud juhul, olnuks kellelgi tahtmist midagi TEHA, võinuks panna peatusesse valjuhääldid. Ning enne rongi lihtsalt mõne korra infot anda. Või veelgi lihtsamalt: "akna" alguses paigaldada mittekasutatava platvormi trepile tõke ja selle lõppedes tõke uuesti ära võtta. Koos infoga muidugi. Aga no kuidas on see võimalik nii suures firmas nagu Eesti Raudtee?
5. Et aga tagada mulje ohutuse eest seismisel, tuleb teha mõni plakatitega ja muu sarnasega tegelev organisatsioon! Tellid trükikojast plakatid, (nt "Võidad minuti, kaotad elu"), panna see üles (Ülemiste) kaubanduskeskusesse.... Ja aina meedias ka ikka rääkida kui palju te teete...
6. Kuskil tehakse teise asutuse poolt märkus väikese puuduse kohta uuel objektil, kuid kindlasti ei tulda kohale (kasvõi taas Ülemiste) ega tehta märkust puuduste kohta. Juba kolm aastat. Järelikult ei ole vaja karta mingit vastutust, palgakärpeid ega muud. Sest justnagu vastutab oma asjade eest iga ettevõte ise, kontrollorgan hiilib kõrvale, keegi ei luba ülekäike teha (Tartus),... Sest pole midagi. Sest kui kümneid kordi joostakse paanikas ühelt platvormilt teisele, peaks aga juhtuma, et keegi viga saab või hukkub.... Mis siis? Kampaaniad ju käivad, kõik tegelevad info andmisega jne, aga ega siis midagi teha ei anna ometi ju! Noh, teistmoodi!
Nii võiks seminari päevakord väga põhjalikuks osutuda, aga siis saab ka kõvasti pappi küsida. Peaasi, et mingil juhul ei peaks tööd tegema ja küll asjad edenevad. Kõik on ju mööduv!? Ja kui oled edukalt oma "mittemillegitegemisega" hakkama saanud, võib juhtuda, et saad tööle paremasse kohta. Arengukavasid või planeeringuid tegema vms. Sest ega sealgi pole oluline tulemus, vaid tehtu. Mis näitab kui palju me tahame teiste heaks teha, kui palju häid mõtteid meil on ja kui palju kõigist hoolime...
*******************
30. 08. 10225
Seminar võib venida ka kahepäevaseks. Sest järgmine näide on Lillekülas. See, kui osavalt valitsuse lubadust eiratakse, on üks näide - mitte sentimeetritki ei muutu ümberistumine linnatranspordile mugavamaks. Aga võib olla tähendabki reisiterminal vaid hoonet ja kaubanduspindu, sel juhul mina valesti aru saanud. Ja kui isegi tuleb platvorm Tartu suunale, siis sinnagi saab liduda läbi tunneli...
Aga toimub ehitus, aed auklik ja lambalikum osa linlastest ronib neist aukudest läbi, võimalik, et adrenaliiniihaluses. Et raudteel ukerdada ja tunda rõõmu napist pääsemisest ning vedurijuhtide närvide proovilepanekus. Ei ole mitte kedagi ükski päev, kes nad mujale suunaks või õigemini trahviga lajataks, sest see on juba liiast!
laupäev, 25. august 2012
Süütenöör!
http://www.youtube.com/watch?v=BTri6Rf4rVU&feature=related
Otsisin muusikat, aga sattusin lõpuks millegi sellise asja peale
http://www.youtube.com/watch?v=kZ58GSJqCOA&feature=related
Oh, Kirna matkarajale!
Sillad vajalikud. Nigula matkarada. Foto: Kadi.Tuleb lähiaja plaani võtta. See ongi käimata!
http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1023494
Aga artiklis ka üks tore tõdemus:
Vanad
sillad olid väga lagunenud, mõnda aega seisis RMK kodulehel märge, et
rada on kinni. Looduskaitseühingu Kotkas juhataja Robert Oetjen küsis
kevadel Alam-Pedja raamatu esitlusel, mismoodi saab loodus kinni olla.
Tema hinnangul pole see võimalik.
“Mäletan,
et kui varem oli midagi radadel katki, piisas ühest telefonikõnest ja
brigaad tuli kohale ning asi sai korda. Polnud oluline, kas seda tehti
nädalavahetusel, kella kümne ajal hommikul või kell viis öösel,” lisas
Oetjen.
Robert Oetjen tabas naelapea pihta. Aga RMK haamer vist kadunud, sellepärast lähevad elu arenedes asjad kuidagi allamäge. Või siiski kasum nii väike, et uue haamri jaoks raha ei jätku...
Kas tädi Maali sööb kõige rohkem seemneid?
Autol on tuled ja tema teed valgustab veel kallis tänavavalgustus. Jalakäija ja jalgratturi tee aga pimeduses?Üks artikkel tõi kaasa väikse sõnasõja ühel minu lemmikteemal. Ühes olen kindel - mitmesuguste seemnete söömine on igal juhul kasulik ja vahel tundub, et mida rohkem neid süüa, seda terasem on mõtlemine. Igatahes tädi Maali võibki olla kõige terasem!?!?
Esiteks on üllatav see, et selline post saab riivamisest ümber kukkuda (artikli järgi eriti "kerge" riivamine ju!?).
Teiseks, aeg oleks lõpetada valgustite paigaldamine tänava äärde. Valgustust vajab kõnnitee, mitte autode sõidutee!
Kolmandaks, kui siin räägitakse rahalistest võimalustest, siis tulekski üle minna teistsugusele põhimõttele (kõnniteede valgustamine kinnistuomanike poolt, olgu selleks siis firma, eraisik või omavalitsus), mis annaks miljoneid eurosid kokkuhoidu (rääkimata metallist, kaablist jne) ja selle raha eest saaks juba palju muud ära teha.
Teiseks, aeg oleks lõpetada valgustite paigaldamine tänava äärde. Valgustust vajab kõnnitee, mitte autode sõidutee!
Kolmandaks, kui siin räägitakse rahalistest võimalustest, siis tulekski üle minna teistsugusele põhimõttele (kõnniteede valgustamine kinnistuomanike poolt, olgu selleks siis firma, eraisik või omavalitsus), mis annaks miljoneid eurosid kokkuhoidu (rääkimata metallist, kaablist jne) ja selle raha eest saaks juba palju muud ära teha.
+15
Söö vähem seemneid- see hakkab ilmselt juba tervisele käima -ajad jaburat juttu...
+24
Sulle seemned ei maitse? Aga proovi põhjendada, et ka aru võiks saada.
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Eestimaa Blogi(12:24 24.08).
+2
Huvitav miks peaks kinnistut omav eraisik kinni maksma avaliku tänava valgustuse? Kui see ei ole jabur mõte siis mis on?
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka ervin(12:45 24.08).
+22
aga kes kõnniteede valgustamise eest siis praegu maksab?
+7
Saab TTV'le saateid juurde osta? Miks inimesed peaksid avaliku
valgustuse kinni maksma , linnal on päris suur eelarve , aga raha läheb
igasuguste lolluste ja linnajuhi erakonna propaganda alla.
Igaüks peab ise kõnnitee ka paigaldama ja vastutama et ka majast möödaminev autotee oleks korralik? Siis jääks rohkem raha alles mida võlausaldajatele kantida?
Igaüks peab ise kõnnitee ka paigaldama ja vastutama et ka majast möödaminev autotee oleks korralik? Siis jääks rohkem raha alles mida võlausaldajatele kantida?
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka to ert(15:45 24.08) ja to ja:k(15:48 24.08).
+10
Lugesin blogist põhjalikumalt ja pigem nõustuks. Kas just iga tänava
kohta, aga eramajade rajoonis või mujal on ikka palju kulutatud nende
postide ja muu paigaldamiseks. Tegelt ma nõustuks ka sellega, et linn
maksab kinnistuomanikule paigaldamise eest, vaid hiljem plekib omanik
elektrikulu.
Ju mõni ei saa asja sisule pihta ja ei mõista ka loodusvarade säästlikku kasutamist.
Ju mõni ei saa asja sisule pihta ja ei mõista ka loodusvarade säästlikku kasutamist.
+2
Tädi Maalile 10 punkti!!!
Praegu maksabki igasuguse valgustuse (selle paigaldamise, jm) kinni seesama maksumaksja, ainult et kordi rohkem sellele kulutades. Ervin, sul väga hea küsimus, aga minul teine väike küsimus: Miks peaks omavalitsus kinni maksma eraisiku ukseesise valgustamise?
Kust maalt hakkab avalik ruum ja lõpeb eraruum? Ehk on oluline siiski maksumaksja rahade ja loodusvarade (põlevkivi, tuulegeneraatorite materjal, tänavavalgustuse postid ja veel kümnete asjade) säästlik kasutamine ja jätkumine ka tulevikus?
Praegu maksabki igasuguse valgustuse (selle paigaldamise, jm) kinni seesama maksumaksja, ainult et kordi rohkem sellele kulutades. Ervin, sul väga hea küsimus, aga minul teine väike küsimus: Miks peaks omavalitsus kinni maksma eraisiku ukseesise valgustamise?
Kust maalt hakkab avalik ruum ja lõpeb eraruum? Ehk on oluline siiski maksumaksja rahade ja loodusvarade (põlevkivi, tuulegeneraatorite materjal, tänavavalgustuse postid ja veel kümnete asjade) säästlik kasutamine ja jätkumine ka tulevikus?
Võib ju hakata sõimama teisi söödikuteks ja muidu lolliks. Kuid enne mõnda küsimust võiks proovida asjale ka teistpidi läheneda? Kasvõi enne seemneid süües, et mõistus vahedam oleks!?
Muide, kindlasti on ohtlik pimedas sõitmine, nagu ka käimine. Kui aga autojuht kohandab kiiruse vastavalt tee- ja ilmaoludele, on ka ohud väiksemad.
Tallinna on paigaldatud
53 797 välisvalgustit, millest 99,9 protsenti moodustavad nüüdisaegsed ja säästlikud lambid. Sulg mainis, et linna peamagistraalidel on ühe faasi lahtiühendamisega välja lülitatud kolmandik ehk 7604 valgustit. Aasta ringi kustutatakse tuled spordiradadel, kergliiklusteedel, parklates ja parkides keskööst kella kuueni hommikul.
53 797 välisvalgustit, millest 99,9 protsenti moodustavad nüüdisaegsed ja säästlikud lambid. Sulg mainis, et linna peamagistraalidel on ühe faasi lahtiühendamisega välja lülitatud kolmandik ehk 7604 valgustit. Aasta ringi kustutatakse tuled spordiradadel, kergliiklusteedel, parklates ja parkides keskööst kella kuueni hommikul.
Kui palju maksab 53 797 kalli välisvalgusti ja juurdekuuluva materjal, paigaldamine, hooldus, elektrikulu, tekkiv valgusreostus jne??? Miljon krooni tüki kohta vist liiga odav pakkumine....
Ma ei poolda ei TallinnaTV-d ega rahade kantimist, ei maksumaksja raha raiskamist ega ükskõiksust, ei laristamist ega lauslollust. Seega ootaks pigem asjale sisulist lähenemist japõhjuse väljaütlemist, miks ei saa just teistmoodi! Ei välista ka seda, et minu idee võib osutuda kulukamaks või halvemaks. Kuid seni, kuni pole selgelt seda põhjendatud, näen ma selles ikkagi kõva progressi?
Lähtuda tuleks ehk endast ja enda iseesisest? Oleks ju loomulik, et enda ikseesine (värav, trepp, juurdepääsutee jne) oleks valgustatud. Kas eraomanik eelistab lihtsamat ja odavamat valgustit või selle süsteemi või nõuaks neilt suure valgustusposti ja sellega kaasneva paigaldamist? Kui aga eelpoolnimetatud ala on omaniku poolt valgustatud, siis üldjuhul ongi valgustatud ka kõnnitee!? Miks siis edasi liikudes või vaadates peaks olema vajalik see üüratu kulu maantee valgustamiseks?
Üks hea koht vaadata, milleni viib laristamine, on Saku tee lõik Männiku raudteejaamast Saku poole. Kui palju läks see valgustus maksma ja milleks see vajalik on? Mitu tonni kaalub see metall, mis kulus? Kui palju kulus metalli kaablitele? Teine koht on Filtri tee. Paigaldati tohtult valgusteid, mis kipuvad autojuhte hoopiski pimestama. On see ohtlik või ohutu?
Paigaldasin lambi oma värava ette ja ei näe probleemi, et ka teised selle valgel käivad. Sama on teinud veel mõnigi (aitäh neile!), samas kui osa inimesi ootab ülisuurt ja tegelikult mõttetut kulutust omavalitsuse poolt, seni aga ukerdavad pimeduses! Ning olles omaenda maksuraha siis kulutama...laristamiseks?
Aga peaks vist "Kaubajaama" minema. Linaseemnekukleid tahaks....
Lähtuda tuleks ehk endast ja enda iseesisest? Oleks ju loomulik, et enda ikseesine (värav, trepp, juurdepääsutee jne) oleks valgustatud. Kas eraomanik eelistab lihtsamat ja odavamat valgustit või selle süsteemi või nõuaks neilt suure valgustusposti ja sellega kaasneva paigaldamist? Kui aga eelpoolnimetatud ala on omaniku poolt valgustatud, siis üldjuhul ongi valgustatud ka kõnnitee!? Miks siis edasi liikudes või vaadates peaks olema vajalik see üüratu kulu maantee valgustamiseks?
Üks hea koht vaadata, milleni viib laristamine, on Saku tee lõik Männiku raudteejaamast Saku poole. Kui palju läks see valgustus maksma ja milleks see vajalik on? Mitu tonni kaalub see metall, mis kulus? Kui palju kulus metalli kaablitele? Teine koht on Filtri tee. Paigaldati tohtult valgusteid, mis kipuvad autojuhte hoopiski pimestama. On see ohtlik või ohutu?
Paigaldasin lambi oma värava ette ja ei näe probleemi, et ka teised selle valgel käivad. Sama on teinud veel mõnigi (aitäh neile!), samas kui osa inimesi ootab ülisuurt ja tegelikult mõttetut kulutust omavalitsuse poolt, seni aga ukerdavad pimeduses! Ning olles omaenda maksuraha siis kulutama...laristamiseks?
Aga peaks vist "Kaubajaama" minema. Linaseemnekukleid tahaks....
Ühispeatuste mitmekülgsus
Ja nautida võib igatviisi, aga muidugi hea kui pingid olemas. Sest neid vaja väga erinevatel puhkudel. Kisub muidugi küll vägisi vabaajaveetmise kohaks kätte, aga eks inimesed satuvad ka peatusesse ikka tunduvalt varem kui paar minutit enne rongi...
reede, 24. august 2012
Maailma lõppu ei tule!
Aga peab ütlema, et see oli päris andekas!
http://www.sakala.ajaleht.ee/939496/com/maailma-lopp-on-kadunud/
http://www.sakala.ajaleht.ee/937220/maailma-loppu-bussid-ei-soida/
Tõesti, tasuks tõsiselt kaaluda, miks mitte see peatus nii nimetadagi!?
http://www.sakala.ajaleht.ee/939496/com/maailma-lopp-on-kadunud/
http://www.sakala.ajaleht.ee/937220/maailma-loppu-bussid-ei-soida/
Tõesti, tasuks tõsiselt kaaluda, miks mitte see peatus nii nimetadagi!?
Uued rongid toovad parema sõiduplaani?
Päris paljud meist põnevuses uute rongide saabumisest, tõenäoliselt ka skeptikud ja pessimistid. Kui palju siis muutub rongiliiklus paremaks, tihedamaks ja mugavamaks?
http://tja.ee/index.php?id=12234&parent=382&document=62594
Mis siit välja võib lugeda? Kuigi jutuks EVR infrastruktuurist, siis sealhulgas ka praegune Edela infra!? Igatahes on näha, et 2013 teises pooles ja 2014 esimeses pooles rongiliiklus tiheneb. Vähemalt Keila suunal ja ka Aegviidu elektrirongide osas. Mis muutub aga diiselrongide sõitjate jaoks? Rakvere rong "kaob" ja praeguse ühe rongi asemel Narva peaks sõitma kolm rongi? Ju siis üks neist praegune Rakvere töölisrong, mis siis sõidab Rakvereni, Kiviõlini või Narvani !? Aga lõunane kiirrong, mille järele ka väga tugev vajadus? Nii kella 12 paiku, peatustega Aegviidus (tagamaks ümberistumist elektrirongidelt), Lehtses, Tapal, Rakveres, Kiviõlis, Jõhvis, ehk ka Kadrinas ja Püssis. Näiteks. Ja samal ajal ka Narvast tagasi. Sest kolm rongi eeldatavalt tähendab ronge Tallinnast hommikul ja lisaks nagu pragugi, peale kl 16 ja 18? Või siis hommikune Peterburi muutub hinnasõbralikumaks ja kolmas rong ongi see lõunane?
Küll aga jääb samaks Tartu - Valga, Tartu - Koidula, Tallinn-Tartu rongide arv. Ja ei pikene kiirrongid ei Koidulani ega Valgani? Rääkimata Pärnu, Viljandi, jt selle suuna rongide arvust. Mis siis muutub mugavamaks ja paremaks? Ah-haaa, on küll midagi! Piusa hakkab sõitma ka õhtune rong! Nii võib siit välja lugeda. Iseaasi muidugi, kas ka laupäeval, millist teatavasti ei suudeta pragugi käigus hoida! Aru võib saada ka, et igal juhul plaanitakse õhtune rong Koidulasse seisma kupatada, mitte Piusale jätta!?
See on "analüüsitud"dokumendist, mis teatab siis "avaliku reisijateveoteenuse kasutamise vajadusest"! See, et pidevalt pläralates jm sõitjad rahulolematud rongide ületäituvusest, sõiduplaani hõredusest jms, ei ole piisav vajadus. Harju Maakonna Teemaplaneeringu järgi sooviti tõsta Raasikul, Kehras, Aegviidus jm peatuvate rongide arvu, võimalik, et see on tõenäoliselt osa sellest protsessist. Kas siis süüdi maakonnad ja linnad, kes pole pidanud vajalikuks oma ühistransporti parandada?
Eks seda kõike saab muuta, aga kas ja millal seda tehakse? Millal siis saab rongiliiklus olema tõeliseks alternatiiviks autosõidule?
Ja millal käivitub piisav rongiliiklus Valga-Koidula suunal?
Ning...kus on Tallinn - Riia rong kolm korda päevas?
Väga mage perspektiiv. Õigemini, polegi mingit perspektiivi... Tuletab meelde Majesteedi hooplemist M-Klubis, kui ta oma Majesteedi-nim lihasalatit tegi (Mis pidi olema teine maailmakuulus m-tähega firmaroog, esimene oli Molotovi kokteil...). Magister maitses ja ütles, et pole üldse mingisugust maitset Monsenjöör aga arvas, et "väga mage salat". Monsenjöör ei lasknud aga millestki end häirida. nagu ka mõned valitsejad, kelle toetus aina tõusvat...
Naiivne Pullerits!
Kui noored ise ei kuule, kui võikalt nende sõnakasutus teistele kõlab, tuletagu meelde eelmist taliolümpiat, kui Eesti tuntud suusataja viletsa libisemise kirumiseks lendulastud t-sõna teleri vahendusel kõigi kodudesse jõudis. Ei mäleta, et keegi oleks kiitnud: oi, kui hästi ja tabavalt ütles!
http://arvamus.postimees.ee/949352/priit-pullerits-nuud-ma-utlen
Kardan, et kui needsamad noored, kellest kirjutasid, üldse suusatamist vaatasid, siis just nimelt olid nad elevil. Sest põhjuseks pole muud kui kompleksid, mille vältimiseks tundudki sa olema kõva kutt vaid siis, kui "paned ikka täiega". Ja seda eriti tüdrukute ees! Kuidagi peab ju ennast teistest "isastest" kõrgemale upitama, ja selle jaoks pole tarkust vaja, vaid edukam ollakse just neid sõnu tarvitades. On keegi tähele pannud, et need juuresolnud türdukud oleks märkust teinud? Väga-väga harva juhtub sellist asja.
Kord bussi oodates viibis samas ka igas kaliibris noori. Kõige vanemad neist, umbes 16-aastane poiss ja tüdruk vist "käisid". Tegid suitsu, vahepeal suudlesid ja enamasti järgnes sellele eriti kõva tati rögistamine ja veel kõvem tatiplärtsatus! Ausalt, mul tulevad külmavärinad peale kui see vahel meelde tuleb!
Aga seda ropumat ropendamist tõesti meeletult palju. Vahel olen ikka sõna võtnud, kui asi üle igasuguse piiri läheb. Palju sest kasu, see iseasi. Eks vahel isegi ropendan, kuid õnneks on tütar mulle märkuse teinud (ja vahel ka teised ja ma pigem ikkagi tänulik selle eest!) ja see paneb juba mõtlema. Aga ta lubas siiski alles jätta video, kus ma loodust filmisin, kaamera statiivil ja töötamas. Sättisin seda, sest statiiv odav (ra..k?) ja kui siis järsku kaamera ennast taevasse pööras, minu pool nägu seal õitsemas, siis kostus "pu...i rai...k, kur...i agregaat rai...k".... Aga see oli ka südamest tulnud, eks sellepärast oli see hoopiski naljakas ja seda peaks nägema, kirjeldada ei oska. Mitte, et ma selle ropendamise üle uhke oleks!
Mille peegel Balti jaam?
On ikka üks imeline koht! Hiljuti lugesin kuskilt, et inimliku suhtumisena lubatakse isegi kodututel vaksalis olla. Ei tea kui kaua? Tavainimese nina ees pannakse aga vaksal juba 19.00 kinni, mis täiesti mõistetamatu. Oleks siis uuem hoonegi mõeldud reisijatele! Aga ei, see on päris ennenägematu asi hoopiski, Kaubajaama nimeline turu moodi asjandus. Kus jah, vahel on päris hea midagi osta, aga seda saaks teha ka kõrvaloleval turul. Muidugi on rõõmustav samsapirukate müügikiosk, sest avatud ööpäevaringselt ja tooted väga maitsvad, kuigi hinna poolest ehk kallivõitu. Samas aga uhke grillkanakiosk, millele ligigi ei taha minna. Kõik tuttavad, kellega jutuks tuknud, ei soovi sealt midagi osta. Paljudele tundub, et sisemuses elavad ja teenindavad sind pidevalt bomzhikud, igatahes selline sõpruskond seal aina tuiab. Vastav on ka hais selle ümber ja putka enda väljanägemine. Vist meelitab kana vaevuaimatav aroom ka öösel selle lähedale oma vajadusi rahuldama. Täiesti mõistetamatu sellise ärimehe mõttemaailm, keda ei huvita oma putka käive! Või oleks normaalne, puhta ja "kaubandusliku" väljanägemisega müüja olemasolu puhtas kioskis siiski see, mis mõjuks ka käibele ja kasumile?
Uurisin veidi asja. Balti jaamas erinevad omanikud, on firmasid nimega Zintost ja RealWay ja Aibiost või Albiost ja palju teisi. Kõik tegelevad millegagi, aga tegelikult vaid "olesklevad". Kui trollipeatuse olukord on veel enam-vähem, siis teine katusealune, see mis on 6 - 9 tee ees, on küll jube! Küsimusele, miks katusealuses puudub valgustus, vastati linnavalitsusest, et omanikfirma "otsib rahastust kogu katusealuse remontimiseks". Püha müristus! See on absoluutne hoolimatus reisijate ja ka ostjate vastu juba aastaid, rääkimata ohutusest ja turvalisusest! Sellise aja peale oleks kogu see putka pidanud kinni pandama kui ettevõte muudkui ostib. Või tagatama ajutine valgustus. Aga mitte laskma aastatel voolata...
Voolab seal muidugi muudki!
Peale eelpoolmainitu tuleb osa kindlasti puuviljaletist ja mujalt. Ja väidetavalt, pange nüüd tähele, kinnistu omanik teeb KORD NÄDALAS MÄRGPUHASTUST! Olen selles piirkonnas tihti liikunud ikka väga pikka aega, kuid isiklikult pole MITTE KORDAGI märganud seda ega ka mitte jälgi sellest! Huvitav on, et linnaametnike ülevaatus näitab, et kõik on rahuldavas seisundis. Kui see seisund on rahuldav, siis miks mitte püüelda eeskujuliku seisundi poole? Või kas see lagastatud asfalt on ikka rahuldav?
Hoone järelvalvet peaks teostama omanikud. Ja kuna Tegemist on muinsuskaitselise objektiga, siis ka Tallinna Kultuuriväärtuste amet. Hoone ehitusliku osa kohta teeb
järelvalvet Tallinna Linnaplaneerimise ameti Ehituskontrolli osakond.
Mõnes kohas Muinsuskaitse pigistab renoveerijaid ja igasugu omanikke ikka kõvasti, siin on aga tunne, et tegelikult on nende töö tase pea olematu!
Kinnistu ümbruse kõnniteede ja jalakäijate teede hooldus kuulub juba EVR Infra haldusalasse. Pigem tahaks loota, et kogu ühistranspordikompleksi hooldaks ikka üks ja kindel ettevõte, kes seda ka päriselt teeks!
Aga kahjuks ma ei leia kuskil nähtud pilti või joonist, kus Balti jaama uute platvormide kohal kõrgusid uhkesti ka varikatused. Mida, nagu ehituse järgi näha on, loomulikult ei tule! Vaat niipalju siis hoolitakse reisijatest! Et neil oleks ikka "lihtsam, kuivem ja muretum tunne".... Muidugi võis too pilt olla ka kunstniku visioon asjast ja eks ta inspireerituna teistest peatustest siis joonistaski need tiivakesed. Mulle ei pruugi need katusealused meeldida, kuid ehk olnuks Balti jaam tõepoolest rohkem euroopalike jaamade moodi, kus ikka ka reisijate peale mõeldud.
Politseipunkti olemasolu kohta on linn politseile ettepaneku teinud. Et aga politsei rahastus aina viletsam, siis ega mõnusat äraolemist Balti jaamas loota polegi mõtet...
neljapäev, 23. august 2012
Info edastamise parandamiseks...
...on alustatud uute infosüsteemide paigaldamist ehk peagi on igas peatuses oma suflöör...
...muidu võib vilet anda enne raudtee lõppu...
Kodumaja ja metsatukk udus.
Pääses... Foto: Albert Z.
Aga jalgratturid aina sõidavad...
Kuigi fooril eluiga otsa saanud...
Huvitav, mida see silt tähendab?
Kumb parem kunstnik, loodus või inimene?
Kes laualab, kes pugib kõhtu täis enne pikka lendu...
Rool paremale....
Kui palju viibib vedurijuht muinasjutumaailmas? Kuhu sobiks Enigma muusika....
Ma räägin ju, et Kurtnas näeb palju hobuseid...
Tore ju!
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/edelaraudtee-kiirrongidega-soitis-sel-suvel-mullusest-13-rohkem-reisijaid.d?id=64881978
tule taevas appi