reede, 27. juuli 2012

Samm Haapsalu raudteele lähemale?



Pikem samm!

Viimaste aegade sündmused ja praegune võimetus tagada uute rongipeatuste ehitamisel inimeste vajadustega ning rahalise mõttekusega arvestamine toob minu jaoks kaasa mõtte valimispropagandale lülituda...

Riigil peaks tegelikult raha leiduma. Kui Tartu maantee täies pikkuses neljarealiseks ehitamisest loobud, teha osalt vaid kolmerealine, peaks ülejäävast rahast piisama. Ja reserve tegelikult küllaga. Kaasa arvatud tulumaksu tõstmine vanale tasemele.

http://online.le.ee/2012/07/26/ministeerium-andis-lootust-raudtee-taastamiseks/

Parim variant muidugi hea rongide sõiduplaan ja koostöö bussidega. Rääkimata tiiburiühendusest. Koostööd tehakse?
Peaasi, et keegi plaani jälle vaid ronge, mis kuskil ei peatu! Puruloll kui ei arvestaks väga olulise osaga vahepealsete asulate inimestest.


  1. Suur Peeter ja Väike Peeter
    Kui riigiametniku kõhklusi lugeda tuleb kohe meelde see Peetrite lugu. Kui 1995 aastal reisrongi liiklus Haapsallu suleti siis söödi tühjaks Väkese Peetri toidukott. Rongiliiklus Viljandi ja Pärnu suunal säilitati kuigi ega seal ei olnud ja ei ole ka praegu rohkem reisijaid kui Haapsalu suunal. Vanade rongide ja vana raudtee säilitamiseks on Edalaraudteele makstud 150 miljonit eurot nagu hiljaaegu ajalehest lugeda võisime, seejuures ei olnud see Euroopa onude raha vaid Eesti maksumaksja raha. Nüüd aga on Suure Peetri kott kõvasti paisunud sinna on lisandunud EL Ühtekuuluvus fondi miljardid ning küsimus ongi kellele sellest kotist süüa antakse ja mida Väiksele Peetrile ütelda, raske ära ka öelda kui ta on asjaliku tasuvusuuringu lauale pannud. Eks siis tuleb hämada, sest kuidagi teisiti ei saa nimetada rongi asendamist bussidega. Tegemist on kahe erineva transpordi liigiga ning neid ei ole vaja vastandada, buss on raudteele ettevedajaks mitte konkurendiks. Siiani on rongi asendanud mitte buss vaid sõiduauto, millega ju Taalinnas tööl käivad inimesed sõidavad. Peatselt Eestisse jõudvate uute reisirongide maksimumkiiruseks on 160 km/h, Pääskülast alates ei pea need takerduma Tallinna liiklusse, sõiduajast, sõidumugavusest ja sõiduaja kasulikuks muutmisest rääkimata. Ainult rong on see, mis toob Tallinna Haapsalule ja vastupidi Haapsalu Tallinnale ligemale. Tihti loeme Eesti edulugusid aga miks vaikitakse OECD etteheitest autotranspordi eelisaarendamisest Eestis. EL ühtekuuluvus fondi raha on ettenähtud oma arengus mahajäänud riikide infrastruktuuri järele aitamiseks eelistades keskkonna sõbralikku,ohutumat, säästlikku ja kiiret transporti. Ning sellistele tingimustele vastab ainult kaasaegne reisirong. Miks siis Suur Peeter keerutab, kott on punnis küll aga peale väikse Peetri on teisi manulisi ka. Ilmselt nagu raha jagamisel ikka kõigile ei jagu, otsustatakse selle järgi kus on rohkem valijaid ning kus on paremad lobistajad. Läänemaale on seni tünga tehtud, kas me tahamegi Väikseks Peetriks jääda?
    .
    • Hästi kirjutatud ja argumenteeritud.
      Kindlasti on vaja taastada raudtee Haapsaluni, veel parem Rohukülani.
      See annab enneolematu tõuke Läänemaa arengule, mis on ju regionaalpoliitiliselt õige.
      Oleme liigselt hakanud tähtsustama raha ja selle võimu, ettevõtmise tasuvust aga tavainimese hakkamasaamine ei huvita asjapulki.
  2. Endine Haapsallane
    Väga õige. Tallinna ja Haapsalu vahet oli varem nii hea rongiga käia. Ja kui rong Rohukülani läheks oleks Hiiumaale ka Tallinnast kergem minna. Eka selline liin min arust küll midagi tüli ei teeks

    Rong oleks sobiv 8 - 10 korda päevas, vahepealsetel aegadel ja ka hilistel õhtutundidel saaks jätta ka bussid.  Rääkimata vajadusest kiirrongi Peterburg - Haapsalu järele.

    Kas juba esimesed ootajad?
     *****************************

    Kui täituvus paraneb, kas siis hind tõuseb sama kergesti?

     http://hiiunadal.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=3070&sec=0

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar