teisipäev, 24. juuli 2012

Millal Eesti Raudteel koolitus?


Vaatan remonti Lillekülas ja iga uus "aken" tõestab, et valitsuskoalitsiooni lubadus ühispeatuse kohta on tühi lubadus. Sest mitte ühegi lõigu ja tegevuse puhul ei ole märgata mingitki arvestamist reisijate vajadustega, raha kokkuhoiuga ega riigi lubadustega. Miks ei tehta koolitust, et selgitada tegijatele vajadust asjdega kursis olla? Või et ideedest informeeritaks projekteerijaid?

Kuhu tuleb siis Rapla ja Tapa suuna platvorm? Saadetud kirjale ettepanekutega pole kuskilt vastust. Vist ollakse väsinud ja mindi suvepuhkusele? Aga ehk teinuks siis vajaliku ära varem?

Läbimõtlematus paistab kaugele nii Lillekülas, Balti jaamas kui ka Jõhvis ja Kadrinas.

 Balti jaamas lammutati 2 platvormi, kuid ehitus käib mõne mehe osavõtul vaid ühel. Miks? Kas aega on küll? Või pole reisijad olulised?


Jõhvis ja Kadrinas ei oskagi eeldada, mis saab. Eesti Raudtee väited selle kohta, et platvormide ehitamisel minu poolt pakutud ja paljude poolt õigeks peetud kohtadesse peaks pikendama ka kõrvalteid, on pehmelt öeldes naljakad, räigelt öeldes... jätan parem ütlemata.


Nii võiks arvata, et kõrvalteed tuleks pikendada ka Kärknas, Tõraveres, Ruusal?

Muidugi, eks suhtumist näitavad sajad pisiasjad. Mis tegelikult polegi pisiasjad. Üle 90 % fooridest ei vasta nõuetele, just nähtavuse osas. Inimesi, kes tööd teeks, enam vist pole, võib-olla paljud ei jaga ka raudteest midagi. Pirne, mida nõuka ajal pidi vahetama vist lausa igal aastal, pole enam aastaid vahetatud. Mõni on vist natuke nagu süsimust juba. Rääkimata klaaside puhastamisest ja fooride suuna reguleerimisest. Aga kiirused ju küünivad juba 120 km/h!
Lagedil, mullu sügisel vist, paigaldati uus säästufoor kordusfoori kohale. Korduvalt teatatud, et foor on vaja reguleerida, nüüd olen loobunud. See on mõttetu närvikulu, kui "raudteelased" ei mõista, millest jutt ja ohutus nende jaoks sama arusaamatu termin.
Tallinn - Ülemiste jaamavahel tee vanasse "sängi" tagasi tõstetud, eelteate foori aga ei ole jõutud aasta jooksul ära puhastada, kuigi seda ei kasutatudki selle aja! Vedeles kuskil nurgas vist. Ja nüüd, UUTE KONSTRUKTSIOONIDE KÜLGE PANDI TAGASI SEESAMA FOOR, MILLE TULI EI OLE NÄHTAV!!!
 Koolitusel peaks kindlasti teavitama, et on olemas mõningad eeskirjad.

62. Sissesõidu-, läbisõidu-, tõkke- ja kattefoori punane, kollane ja roheline tuli peab sirgel teeosal nii päeval kui öösel olema läheneva rongi vedurijuhiruumist selgesti eristatav vähemalt 1000 m kauguselt.

Kõverikel peab iga eelnimetatud foori näit (signaaltuli ja -riba) ning automaatblokeeringuta liinil hoiatusfoori näit olema selgesti eristatav vähemalt 400 m kauguselt. Vahelduva reljeefiga maastikul võib nende signaalide nähtavus olla alla 400 m, kuid mitte alla 200 m.

Peatee väljasõidu- ja matkafoori näit peab olema selgesti eristatav vähemalt 400 m kauguselt, kõrvaltee väljasõidu- ja matkafoori ning kutsesignaali ja manöövrifoori näit vähemalt 200 m kauguselt. 

Näit üks suurimaid jaamu, Ülemiste, on selle koha pealt kõige hullemas seisus. Osa foore nähtavad vahetult selle eest, kui pea kuklasse ajada ja loota, et on hämar.

Eelnevad paar näidet piisavalt totakad, et saada suhtumisest aru. Suur osa raudteeõnnetustest juhtunud just fooride halva nähtavuse tõttu või vähemalt olnud see oluline faktor. Ka enamus manöövrifoore pole tänapäeval enam nähtavad. See eriti ohtlik, sest manöövreid tehakse ka ohtlike veostega ja mängida aina riski piiril.... Vanasti jäeti keegi halva töö eest preemiast ilma, tänapäeval määratakse vahel isegi mittemillegi tegemise eest ja lausa endale suuri preemiaid! Ja enda tegematajätmiste puhuöl süüdistatakse osavalt dispetshereid või mõnda teist "pöörmeseadjat". Peaks vist tegema ettepanekuid ka ordenite ja medalite andmiseks järgmisel vabariigi aastapäeval...

Tänapäeva tehnika peaks võimaldama hõlpsasti teha muudatusi ja täiendusi. Narva jaam kaasajastati mitmed aastad tagasi. Võimalik, et plaane tehti palavate ilmadega kui ikka üht-teist mõtetest mööda lipsab. Peaks ju olema, et reisirongide teeg on kodeeritud, s.t. et vedurijuht näev eesolevaid signaale põhimõtteliselt juba kabiinis. Muidugi jäi see tegemata ja nii siiani. Eeskirjad näevad ka ette, et kiiruse vähendamist (ja kõrvalsuunas sõitmise) nõudva foori, milles põleb kaks kollast või kaks kollast ja ülemine vilkuv, ees olev foor põleb kollase vilkuvaga. Narvas põleb aga kollane, mis tähendab, et eesolev peaks olema punane! Ja ümber pole seda aastate jooksul tehtu, väidetavalt ei saagi teha. Kuidas üldse lubati selline süsteem käiku? Mitteraudteelased?
Veelgi ohtlkumaid olukordi võib põhjustada jaam, kus (jätan nime nimetamata; on teada ja teavitatud, seega näis, kas parandavad vea!) sellesama kahe kollase puhul vedurijuht halbades ilmastikuoludes näeb kabiinis fooril, et põleb roheline! See aga tähendab otsesuunda, kiirust kuni 120 km/h. Nii ei taha mõeldagi, et paarisaja meetri kauguselt võid avastada, et tegelikult tuleb kiirus viia 40 km/h!!! Kui pidurdusmaa reisirongile võib ulatuda isegi üle kilomeetri...
Arvestades aga seniseid kogemusi, võib muudatus võtta aega aastaid või üldse tegemata jäädagi! Olen kirja pannud vigu kogupikkusega üle kümne lehekülje, tehtud nendest mõne aasta jooksul 0,01 %...

Seni peab vaid lootma, et suuremad õnnetused tulemata jäävad!

Poliitikudki peaks endale selgeks tegema, et kõlavad loosungid pole valimislubadusteks sobivad. Mõnedki inimesed saavad aru, mida tähendab lubaduste mittetäitmine ja seda isegi siis kui lubajad väidavad, et täidavadki!


Kas Kitseküla nihutatakse teisele poole viadukti, kus hoopis mõttekam? Ei usu.

Kas tõesti Vesse likvideeritakse ja enne uue ehitamist teise kohta, mõeldakse natuke? Ei usu.



4 kommentaari:

  1. Tere!

    Ei tea kas vastab see tõele, aga Vesse platvorm taheti tuua Vesse viadukti juurde?

    Ja milleks on vaja Kitseküla kuhugi nihutada?

    VastaKustuta
  2. Tänud, Anonüümne!

    Vesse tuuakse vist lähemale Ülemistele jah, aga otsest põhjust kulutada mõnda miljonit peatuse jaoks alla km Ülemistest...ei näe väga suurt põhjust. Eriti kui kasutajaid pole eriti palju.

    Kitseküla jääb ehk liiga lähedale Lillekülale. Teisel pool viadukti natuke probleemne - kõver, depoo tee jne, aga trammile sama vahemaa ja ligemal Veerenni ehk 16 buss jne. Tegelikult oleks depoo pool lisaks vajalik ülekäik, praegu aktiivselt käiakse ja ületatakse raudteed mitte ettenähtud kohas. Kui teaksin mingit põhjust, miks praegune asukoht parem, arvaksin ehk teisiti.

    VastaKustuta
  3. Vaatasin, kuidas käib Lilleküla jaama tunneli ehitus... kas tõesti tuleb see Kristiine keskuse juurde (aga mitte platvormide vahele, mis oleks mõttekam). Kuna uue tunneli asukoht ei tundu olevat parim, siis on vaja korrastada kaks A. Le Coq Arena kõrval asuvat tunnelit, nii võiks osa inimesi neid rohkem kasutada.

    Kui Kitseküla ikkagi jääb omale kohale, siis võiks meie linnriik bussiliini nr. 3 Vana-Lõuna peatuseni pikendada.

    VastaKustuta
  4. Tänud, Anonüümne!

    Ma ei teagi, kuhu see tunnel tuleb. Tean vaid, et reisija jaoks mitte miski mugavamaks ei muutu, eriti kui arvestada, et Rapla ja Tartu suunale peaks ka platvorm tulema! Õigem olnuks teha teisiti, isegi saaks teoreetilise 4 platvormi asemel kahega hakkama, aga...
    Ma usun, et nad teevad tunneli ikkagi praegus ülekäigu kohale, muidu oleks ju Keila saabuvalt suunalt minek...kustkaudu? Nende tegemisi vaadates kaob viimanegi tuju.

    Tallinna linnriigil on mitu väikest jupikest, mis muudaks asjad tuhandete inimeste jaoks paremaks. Sellesama nr 3 kõrval pikendada mingi liin Männiku rongipeatuseni, 18. liin Laagri Maksimarketini jne.

    VastaKustuta