neljapäev, 5. juuli 2012

Laen või korjandus ERM-i sünniks?


KUMU.

Meelis Mandel kirjutas laenamisest. Laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua, ütles vana Toots. Seega on laen vaid viimane võimalus ja vajab hoolikat kaalumist. Kindlasti ei tohiks ehitada ERM-i laenu peal, küll sobiks aga korjandus. Mitte, et ma äärmuslikult laenuvõtmiste vastu oleks, kuid see antud hetkel teine teema.

http://www.ap3.ee/opinion/2012/7/4/meelis-mandel-votame-laenu

Selles artiklis aga üks lõik:
Riiklikule laenuprogrammile on üks tugev vastuargument - valitsuskoalitsiooni mõttekramp, mida nägime eriti ilmekalt Eesti Rahva Muuseumi puhul- Ärevaks ei tee mitte asjaolu, et ERMile nüüd vanas rahas miljard eraldatakse. Ikkagi tore, see läheb kümnetele firmadele ja nende töötajatele, kes ERMi ehitama ja sinna midagi tarnima hakkavad. Ärevaks teeb fakt, et aastaid tagasi otsustatud kohta, kuhu ERM ehitatakse, enam ümber ei taheta otsustada Sellega muutub investeering üsna suure tõenäosusega kahjumit toovaks. Ollakse põikpäiselt kinni k u n a g i s t e s (minu sõrendus!) tõekspidamistes.

Kümnesse!
Aga mis kisub valitsuse krampi? Kartus, et keegi annab kellegi kohtusse? Soovimatus vigu tunnistada? Kartus näidata "nõrkust" - s.t. arvestada rahva arvamusega? Hirm kaotada autoriteeti?
Mine sa tea, ehk viimane ongi õige! Kuid sellisel juhul on mõtlemise ja loogika tase valitsusel ikka äärmiselt nõrk! Sest oskus tunnistada vigu ja astuda dialoogi lõpliku otsuse tegemiseks - vaat see just kindlustabki autoriteeti! Ja siin ongi seos laenamisega kui sellisega - arutada asju veel kord ja otsustada, mida me siis õieti soovime!? Kas soovime teha kahjumit toova investeeringu? Mida ERM Raadil sellisel kujul ju on!

Ükski muuseum, olgu ta nii interaktiivne ja kaasaegne kui tahes ei suuda siin, meil, olla kasu(m)lik investeering. Tegelikult pole ükski muuseum meil otseselt kasumlik. Olulisim on aga pärandi säilitamine ja selle tõttu polegi kasum oluline, tähtsaim on võimalikult suur atraktiivsus, seega ka (pileti)tulu. See aga on võimalik vaid siis kui põhjuseid muuseumisse tulla on rohkem kui üks. Veelgi olulisem, põhjused peavad olema sellised, et inimesed tahaksid tulla korduvalt! Mis on see Eesti Nokkija, mis selle tagaks?

Mõttekramp! Ehk õigemini oskus sellest üle olla!

Ülevaatlikkuse mõttes loen üles mõned olulised punktid, millest olen ka varem kirjutanud.

1. Muuseumi üks funktsioone on puhkamine! Just nimelt. Tegemist on teatud mõttes ajaviitmiskohaga. Seega, kuhu inimesed tavaliselt puhkama sõidavad? Tööst, mürast, stressist? Maale. Sinna, kus on linnulaul, teistmoodi õhk, avarus ja vaated. Ja maal on see eriline! Seega, parim koht ja võimalus loota külastajaile, on kaunis, avatud, eriline ja mitmekülgne koht. Ka Raadi võib teatud moel seda olla, kuid mitte kunagi nii, nagu maakoht!

2. Muud vaatamisväärsused. Neid on Eestis üksjagu, aga võiks olla rohkemgi! Ja palju on neid ka Tabivere-Äksi ümbruses. Tuleb juurdegi! Ja erinevaid asju, mis seal olla võiks, on tohutult. Ühe põhjusena just vaba ruumi tõttu, mida maal on rohkem kui linnas. On selge, et valdav enamus piirkonda sattuvaid inimesi, kes tulevad vaatama loomi, linde, loodust, kirikuid, külaplatse, käsitöölaatu...mida iganes, tulevad ka muuseumi!

3. Teed ja transport.  Äärelinn on ja jääb äärelinnaks. Koha sobivus oleneb aga isegi sellest, kas kohaletulekuks kaugemalt on vaja teha ühistranspordis ümberistumisi. See oleneb kaugusest rongi-, bussijaamast jm. Suhteline lähedus ja turvaline ligipääs ka jala on olulised näitajad. Oluline on ka võimalike bussiliinide alguspunktide arv. Linnas võib olla vajalik äärelinna viimiseks mitu erinevat bussiliini, maal aga piisab üldjuhul ühest liinist, mis lähtub ühispeatusest ja ühendab lisaks muuseumile ka ümberkaudse piirkonna koos teiste vaatamisväärtustega.
Asukoht raudtee ja maantee läheduses oluline ka selle koha pealt, et hõlpsasti pääseks kohale välismaine turist. Tabivere on hea ka seetõttu, et rongiga saab kohale tulla nii Euroopast (Läti poolt) kui Venemaalt (Koidula ja teised suunad, ka läbi Tallinna). Isegi rahvusvaheliste rongide puhul ei ole probleemiks lisapeatus kui on olemas erinevaid võimalusi turistide kohalemeelitamiseks.

4. Majutus. Muidugi on ka linnas olemas majutuskohad, maal olevad kohad võivad olla aga tunduvalt odavamad ja see tähendab suuremat võimalust meelitada külastajaid jääma pikemaks ajaks, eriti koos turismipakettides sisalduvate soodustustega. Ja oluline on ka see, kus kohale tulevad õppurid, seminaride külastajad, teadurid jt saaksid ööbida võimalikult lähedal ning soodsamate hindadega. Ka võimaldavad erinevad looduslikud kohad mitmekesisemaid puhkamisvõimalusi peale õpet või päevatööd ning pakuvad seetõttu külastajatele unustamatuid elamusi looduses, mida linnas ei ole ja mis nende päritolumaal võib olla väga kesiseks muutunud.

5. Ekspositsiooniruumid. Muuseume lossides ja betoonehitistes on küllaga. Kui palju laias maailmas on aga ompärasemaid, loomulikke ja ekspositsiooniga sobivaid paiku?
Suure osa ERM-i kogudest moodustavad hõimurahvaste juurde toimunud ekspeditsioonide materjalid ja seda lausa audiomaterjalideni välja. Minu jaoks on ootamatu suruda loodusrahvaste elu kivikolossi! Kuigi meie kliima ja loodus ei ole üks-ühele sarnane handie-manside jt hõimurahvaste elukohaga, siis mingi sarnasuse saaks ikkagi luua just maakohas. Vaevalt, et Siberi hõimude shamaanitalitusi või saamide joigusid sobiks kuulata mujal kui võimalikult looduslähedastes tingimustes.
Isegi kaasaegsemad ekspositsioonid sobiksid ajastutruudesse ehitistesse (koopiatesse) paremini kui tohutusse betoonhoonesse. Ka on erinevate hoonetelahenduste puhul võimalik tagada seotud välisekspositsiooni paigaldamine ja sobivus, täiendades võimalusi külastajatel liikuda ühe (ajastu) ekspositsioonist teise.. Isiklikult minu jaoks on mõeldamatu viibida kogu külastuasaja (tunde ja tunde) ühes hoones.
Lisaks saab soovi korral iga ekspositsiooni asukohas vajadusel lihtsamini täiendada ekspositsioonipinda juurdeehitustega. Rääkimata võimalusest samasse vahetusse lähedusse rajad omaette ruumid/hooned muu, hetkel mitte eksponeeritavate eksponaatide säilitamiseks ning uurimuste teostamiseks.

6. Kulud/tulud. Ühe hoone ehitamine nõuab üldjuhul ühekordset eriti suurt investeeringut, suure ala peale tekkiv kompleks aga ehitiste, infra jm väljaehitamist järk-järgult, vastavalt investeeringutle ja võimalustele. See on kulutuste suurust arvestades aga eriti oluline, rääkimata sellest, et võimaldab krambiväliselt teha muudatusi/täiendusi vastavalt arengutele ning muutustele.
Tulude suurenemine on tagatud täiendavate atraktiivsete publikumagnetite tõttu ja unustada ei saa ka sotsiaalmajanduslikku efekti, eelkõige maaelu arengut ning täiendavaid reisijaid ühistranspordis. Viimane omakorda tähendab väiksemat koormust maanteedele ja linnatänavatele.

Jätkata võiks veel väga pikalt. Mida on vastu panna krambisvaevlejatel? Soov tagada enda nimi ajaloos? Seda saab ka teisiti.
Muuhulgas ka annetuste korjamisega, tagades sellega oma panuse ja nime sattumise ajalukku tulevaste põlvede jaoks. Mis pole vähetähtis. Suureks saame vaid siis kui oleme suured hingelt!

http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1023214

http://www.ohtuleht.ee/483782

Heameelega aitaks kõvasti kaasa annetuste korjamisel kui vaid tegu oleks mõistlikkusega! Betoonkolossi ma kindlasti ei toeta ega kavatse ka külastada...

********************************

Aga põhjuse leidsin just Õhtulehest, miks tehakse totraid otsuseid. Ma küll ei tea, kas Kultuuriministeeriumi ja Riigikogu toidusedelis ka hamburgerid on, aga linnas nad asuvad ja koosolekuid ning pikki lende tehakse küllaga...

http://www.ohtuleht.ee/483859

Muide, ka kunstitase on kõvasti langenud ja vahel peetakse kunstiks lausa lollusi või kõige räigemat rämpsu. Kuna aga EKA ehitatakse kena maakoha asemel linna, siis pole ka lootust asjade paranemisele...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar