Mis juhtuks kui mõnes bussi- ja rongipeatuses oleks SELLINE ootekoda? Kus matkaja (ka välismaalt) tunneks hoolivust kui juhtub rongist maha jääma? Või on mõni eeskiri, et sellist ootekoda ei tohi olla? Või kardetakse, et kohalikud joodikud selle hõivavad? Ka selle jaoks peaks olema ju rohtu? Kui hoolida!
Ja veelgi parem kui kõiki neid võimalusi saab kasutada ka rekkajuht?
Päevaleht ei hooli selle eest, et saaksin artikli lõpuni lugeda. Mul pole ID-kaarti jne. Aga pole hullu, ehk lähen veel kioskisse paberlehe järgi. Sest mulle meeldib see, mida kirjutab Rein Sikk. Ja oluliseks pean mitmeid teemasid. Hoolivust sealhulgas. Eriti kui teema ühtib ühistranspordiga.
http://www.epl.ee/news/arvamus/repliik-hoolivuse-mark.d?id=64670960
Kuigi hetkel artiklit lõpuni ei saanud lugeda, siis intrigeeriv juba plärala. Vähemalt pole selles 90 % sodi, nagu tihti on.
Aga kes peab hoolima?
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/voodijutud-kirsi-maasik-23-veoautojuht.d?id=64669678
Ööbimiskohtadeks valin paigad, kus WC ja vesi on ligidal. Eestis on sellega jamad lood. Rootsis on asi hästi läbi mõeldud ja WCga parklaid on suuremate teede ääres palju. Suuremate linnade läheduses olevad tanklad on see-eest õhtuks täis pargitud ja kohta on raske leida. Vahel, kui leian mõne looduskauni koha, on seal kohe eriti hea ja vahel tunnen end lausa turistina.
Vesi ja tualett. No millest ma räägin aina? Loomulikult peaks elementaarsed asjad olemagi olemas ka mitmes väiksemas peatuses, sest aga autojuhid taha alati põristada keset asulat. Ja vesi pole alati oluline mitte ainult kaevu olemasolu näol, vaid suvel pole paha ka veekogu. Kus nagunii peatutakse ja lausa grillitakse. Nii saaks ju vajalikke asju ühendada! Ja veel kord: kui erinevaid funktsioone on mitu, siis on pidevalt ka silm peal ja asju ei lõhuta.
Samas peaks ikkagi olema ka elektrivõimalus.
tundmatux
Teie hoolivus on suhteliselt hiljaks jäänud. Suhteliselt, sest vaadake - lugemisest rääkimata - seda ajalehte, milles Teie avaldus ilmub. Vaadake tähelepanelikult ja lugege neid arvamusavaldusi, mis arvaruumidesse koguneb mingi teema alla.
Toon sealt vaid kaks teemat ja siis arutlege uuesti hoolivuse teemas edasi:
a) pidevalt korduv olemasoleva Valitsuse sõimamine on märk, et mingi grupeering tahab tagasi nsvl-i või vähemalt Euroopast välja (igas mõttes)
b) pidev EPL-is kõige kahtlustamine ja halvustamine, mis kindlasti kandub edasi omavahelistesse kõnelustesse negatiivsusena (st. hea tahte, algatuse, koostöö ja Teie enda artiklist tüki näitel: "... hoolivus mõlemapoolne.." puudumine) ning sealt edasi Teie enda hea tahte märgi ehk heale tahtele üleskutse mahategemise ülekandmine igasse järgmisse arvaruumi ükskõik-siis-mida sõimuks transformeerimiseks.
Kuskilt lugesin arutlust negatiivsuse ülekande kohta positiivsete teadete, artiklite, arvamiste jne. alla ning järeldus oli selline (just selline nagu Teie üleskutse - kuid vastupidise suunaga), mis on näha artikli juures olevalt pildilt, mille kuvandi sõnastan:
"Oh, kas ma tõesti nii lootusetu kirja saatsin? Kas ma tõesti ise ka ei usu hoolivusse, mida olen ise tapnud kõikvõimalikel viisidel? Kas ma suudan (kui üldse üritan) taastada seda usaldust, mille ise olen tapnud ja mille tapmistagajärjed on mul enda silme ees lagastatud bussipeatuse kui indikaatori näol?"
ja ka selle arutluse (mitu-mitu inimest võttis osa) lõpp oli kantud lootusetusest: "Mida külvad, seda lõikad."
Ehk tagasi EPLO-liku arvaruumi olemuse juurde: külvad tormi, saad lagastatud bussipeatuse.
Eestimaa Blogi
Kui kohalik kogukond koos teiste pooltega suudab midagi ilusat ära teha, siis tihti hoitakse seda palju paremini. Kui aga võim või (oma)valitsus ei hooli, ei hooli ka inimesed kohapeal.
Bussipeatuse suhtes võib veel lisada parkimisvõimaluse (räägitakse ju Pargi ja Sõida ning Suudle ja Sõida süsteemist? Selliseid asju saab teha vaid siis kui tingimused loodud.
Selgeim näide hoolivuse puudumisest on rongipeatused Eesti Raudteel. Kui Edelaraudteel saab ootekojas ka mõnevõrra tuulevarju, siis Eesti Raudteel reisijaid küll näha ei soovita. Seda muide kumab läbi ka igast Eesti Raudtee poolsest kommentaarist.
mh
Võtke üks lause ja lugege seda siis, kui te olete vihane, kui te olete rõõmus või täiesti ükskõikne. Arusaamine ja oma järelduste tegemine lähtubki sellest, mis on lugeja enda kahe kõrva vahel.
noh jah
..
to Eestimaa Blogi
tundmatux
Aga ta (see Savisaar) ju ongi ees - igas mõttes ees. Ehk teisiti - arengupidur.
Miks teda siis pidurdamises eest vastutusele võtta ei saa - sõltub just neist Tallinna eluheidikutest, kes saavad suppi, aga mitte valida.
Eestimaa Blogi
Hoolima peab valitsus, poliitik, ametnik! Hoolivus pole sõnakõlks! Näha kõiges vaid raha, kulusid ja oskamatus näha kaudseid kulusid ning tulusid, see muudabki hoolimatuks ka need inimesed, kes mingi hetkeni usaldavad oma valitsust ja presidenti. Ehk riiki!
*****************************
http://www.tallinnapostimees.ee/907230/mupo-peletab-vene-breikarid-raekoja-platsilt-ara
Lisasin siia ka ühe teise teema. Kuid teatud mõttes seegi hoolivus. Kuid hoolivus inimeste poolt, kes midagi teevad. Tänavamuusikud jt päris omapärased ja kindlasti peaks neil olema kuskil oma koht.
Minu jaoks pole mingi ime, et nende mõistmisvõime piiratud, sest tegemist asjaga, kus tegijad rohkem imetlevad ennast ja oma oskusi, mitte ei tee seda eelkõige esteedilise naudingu pakkumise pärast teistele! Oluline aga see, et vanalinn kui selline on taustaga, mis peaks välistama teatud modernsed tegevused. Vanalinna külastav turist tuleb üldjuhul just vanalinna olustikku nautima, seega sobib sinna rohkem "vanemat" tegevust, olgu see siis vanamuusika festival või midagi muud "klassikalist". Nagu pläralaski soovitatud, sobiks pigem Vabaduse Plats. Nii et kui hoolivust takistab piiratud mõtlemisvõime, siis peaks kasvõi ajakirjanik seda veidi selgitama, et suvalist plärisevat muusikat ei sobi esitada antud kontekstis ja kaudselt võib see mõjutada turistide muljet kohast kuhu ta tulnud ja sugugi mitte paremuse poole. Seega on mupo tegevus täiesti õigustatud.
See on seotud hoolivusega muidugi laiemas mõistes. Nii nagu ka linnisvaraärimeeste soov iga hinna eest pargid likvideerida ja jätta inimesed rohelusest ning suhtelisest vaikusest linnapiirides ilma. Näiteks Emajõe kaldapealsel.