Ehitusfirmad ja teedeehitus kurdavad tööjõu nappuse üle.

Millest see tuleb?
http://www.e24.ee/902692/ehituses-inimesi-ei-jatku-ent-palgahuppeid-ka-ei-tule

10.07.2012 13:13

Eestimaa Blogi :

Tegelikkuses on üks suurimaid põhjuseid Skanska jt firmade mugavus. Selle asemel, et enda firmas hoida tööl igasuguseid ehitusmehi, ameti poolest, minnaks allhangete teed. Ja kuna on tihti allhangetel veel omakorda mitmed allhankijad, siis on loomulik kaks asja:

a) iga allhankija tahab kasumit teatud mõttes ei millegi muu kui vahendamise eest
b) ei saagi olla kõrget tööviljakust kui ühe ehitaja kohta lõppkokkuvõttes tuleb toobijagu vaheastme juhte, ülemusi, omanikke jne.

Ja muidugi eelpoolmainitud kasumiahnus igal tasandil ning töötajate mitteväärtustamine.

10.07.2012 13:03

matu :

See on ikkagi tööandja probleem, et ei suudeta ( taheta ) töölistele normaalset palka maksta. Kui ei suudeta maksta tuleb tegevus lõpetada. Inimene kes oskab ja tahab tööd teha saab normaalset palka. Kui piiri taga makstakse tunduvalt rohkem kui sama töö eest Eestis, siis miks mitte seal töötada. See ei ole tegelikult riigi süü, et inimesed välismaale tööle lähevad. See, et riigi palgal on liialt palju "spetsialiste" on aga meie riigile tõsine probleem.

-0    +4

http://www.e24.ee/902380/toojoupuudus-hakkab-ettevotlust-parssima

Aga näe, keegi toetab mõningaid seisukohti...

Ent kvalifitseeritud tööjõu puudus ei kimbuta ainult ehituse ja ehitusmaterjalide sektorit. Näiteks Maag Lihatööstuse juhataja Margit Talts kinnitas, et tööjõupuudusega on hädas ka nemad.

«Probleem on selles, et erialase ehk tootmis- või tehnilise haridusega inimestest on puudus,» ütles ta. «Liiga palju on vahepeal koolitatud igasuguseid juhte: ärijuhte, turundusjuhte, rahvusvaheliste suhete juhte.»

Ei tea, kas koolitaks neid ehk juurde ja paneks segu tassima ning liha lõikama?

Tegelikult ei tohiks paljudel aladel ju kasumipuudust kartma? Näieks ehituskaupade kauplused elavad väga priskelt! Ja paljud muudki firmad. Ka need, kes röögatult kallilt oma tooteid müüvad. Maag vist pakkus vahepeal mingeid lihakonserve, kus liha oli 4 % jagu. On aga veelgi kõvemaid firmasid! Rongil töötades tuleb vahel toituda ebatervislikult ja osta näiteks pirukaid, kui hetkel läheduses ühtki hea valikuga poodi pole. Nii ka mina. Ostsin täna Raplas Jaama poest üle pika aja pirukaid. "Euroleib" oli firma nimeks. Kuigi mina soovitaks neil nime muuta, et olla konkreetsem ja sama oma nimega silma paista. Näiteks "100euroleib"!?  Jahu ja õhk? Liha-riisipirukad sisaldasid 5 % riisi ja 2 (!) % sealiha!!!!!!!!!!!!!!!!! Kas seda peaks ostma miinimumpalgaga töötaja? Ja kui totev see on? Töötajatel peale maksude maksmist jääbki raha vaid ehk ümberarvestatult paari kilo pirukate ostmiseks kuus!

10.07.2012 12:54

kaktuseviin :

Üsna tobe on süüdistada mingit aridussüsteemi või midagi iganes. Vaadake peeglisse parem. Varem oli ju neid spetsialiste küllaga. Aga miks nad ära soome läksid. Sellepärast, et siin lasti ja lastakse nad lihtsalt üle. Jäetakse palgad maksmata jne! Tahate lojaalset ja oskustega töölist, siis makske palka ja hoitke oma töölisi, mitte ärge antke neile jalaga persse, kui natuke maapind kõigub!! Töölised on kah kaup ja oskavad väga hästi jalgadega hääletada.Suht mõtetu hala tööandjate suust. Kui oleks osanud rasketel aegadel oma töötajaid väärtustada, mitte nendega ülbitsenud toonil, et mul järjekord uksetaga, võta või jäta, siis poleks ka praegu neid probleeme teil!!! Loomulikult oli ka ülemakstud kärumehi ja joodikuid, aga ikkagi ka suur osa tõsiseid töömehi lasti lihtsalt üle!

Kui algul võis, noh ütleme, aasataid tagasi, sinisilmselt uskuda selliste tööandjate juttu, siis aeg on silmi rohkem avanud ja pigem ajab naerma firmajuhtide hala.

Tõepoolest:

* kui palju on ehituses ja teedeehituses ümbrikupalkasid? Tõenäoliselt hullult rohkem kui arvata oskame. Ja arvatavasti vabariigi algusaegadel saadud hiigelkasumit ning firmaomanike lai elu tekitasidki mulje, et ka pisima firma juht võis elada nagu kuninga kass - luksusautod, villad jne. Ja kuna meie inimesed on loomuldasa vaiksed ning eriti protesti ei tekita, siis makstigi sandikopikaid. Kuna see toimis, siis ei suudagi firmaomanikud enam mõista, et nad on oma töötajaid aastaid tõesti "üle lasknud". Mõned väiksemad sellid, nagu mõni sm Susi, jt laiendavad oma tegevust välismaale, palkavad Eestist sinna tööjõudu ja palgad jätavad maksmata, põhjustades sellega töötajatele hiigelprobleeme maksmata arvete näol, haigestumist ja mitmeid terviseprobleeme, lahkhelisid peredes jne. Ise esimeste tulude pealt (taas hulganisti allhankijaid) ostetakse vaat et Hummer ning samas ei omata elementaarset töö organiseerimise oskust, inimestega suhelda jne.

* Allhankija allhankija - sellest süsteemist peavad ehitusfirmad loobuma ja oma töötajatele võimaldama mitme ameti õppimist, erinevaid lube (autojuht, tõstukijuht, kopajuht jne). Teoreetiliselt peaks olema tegemist laia profiiliga traktorist-masinistidega. Ja kui hetkel pole suuremaid ehitustöid, siis leitakse võimalus muu töö tegemiseks linnatänavate puhastamisest kuni välimööbli valmistamiseni. Siis on tööviljakust ning võimalus inimesi hoida, väärtustada ning neile elamisväärset palka maksta. Ärgem unustagem, oleme juba üle 20 aasta iseseisvad ja kui siiani pole firmajuhid suutnud seda elamisväärset elu ja elutervet suhtumist õppida/pakkuda, siis vaadaku pigem rohkem peeglisse.

*Tee-ehituses tihtipeale samad probleemid. Võidetakse alapakkumisega hange ja siis käib mõte vaid ühte rada - kuidas summast võimalikult suur % taskusse ajada. Kasemetsa kandis tehti mitmeid kilomeetreid teeremonti kõvasti üle aasta. Muidugi, kui makstav raha tuleb jaotada 20 kuu peale, ei jätku sellest palkadeks ega muudeks kuludeks, miljonitest omanikele rääkimata. Samas oli seal tööd tegemas enamasti üks ekskavaator, üks traktor ja üks auto.  Ja kardan, et needki tellitud allhankijalt, omades ise taas vaid paari autot omas peres... Umbkaudu selline on tänapäevane lähenemine. Selle asemel, et selline teeremont ära teha 4-5 kuuga. Kuidas siis raha oleks jätkunud? Ainuke mure, et kas peale seda perioodi kohe priske hanke saaks?

* Mis on seganud ettevõtjatel omale väärt kaadrit kasvatada-õpetada? Kas jällegi see, et kulutused jooksevad tühja, kui sandikopikate peal hoitav töötaja peagi jalga laseb ja tuleb taas uut õpetada? Veelkord tuleneb siit see, et oska hoida seda, kes sulle kasumit teenib. Mitte ära jookse kilekotiga kontorite vahet ja hoia tööl mittevajalikke ning kesise oskusega keskastme juhte.

* Kuni firmad (G4S, Maxima ja tõenäoliselt ka teedefirmad ning ehitusettevõtted) eeldavad, et töötaja oodatav palk tiirleb 2 euro ümber... No mida siin kommenteerida! Küsige sm Lenk`ilt, kuidas oli katsetus elada kiirmakaronide peal kuu aega?

Vabariigi algusaastatel räägiti palju teistele järelejõudmisest. Hiljem lubati viia viie rikkama (tööandja?) hulka. Kui aga seesama Skanska jt pole aru saanud, et paremaks peab muutuma elu ka ttötajatel, pole imestada, et inimesed, kes algul suht mõistvad olid väikeste palkade üle, ajapikku käega löövad, kodumaa tolmu jalgelt pühivad ja kaovad. Nii et siin pole sugugi suurim süü Ansipil, Savisaarel, Laaril jt, vaid suurimad süüdlased ikkagi tööandjad.