Hea uudis, et asjaga tasapisi tegeldakse.
http://online.le.ee/2012/06/21/soome-kogemus-toetas-riisipere-haapsalu-rohukula-raudtee-taastamist/
Ja veel parem, et märgatakse seoseid.
„Soomes nähtu kinnitas, et ajast, mil ühistranspordiliike, nt bussi– ja rongiliiklust hakati korraldama ühest keskusest ja juurutati ühtne piletisüsteem, kasvas reisijate arv hüppeliselt,” ütles maavalitsuse arengu– ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu.
• Nüüdisaegne ühistranspordivõrk tagab regiooni kättesaadavuse, sellel on otsene mõju maakonna sotsiaalmajanduslikule arengule, asustusele ja elanikkonna püsimisele. Transpordikoridor Rohuküla ja Tallinna vahel rahuldab ka Lääne–Harjumaa elanike ja hiidlaste liikumisvajaduse elu– ja töökohtade, teenindus– ja haridusasutuste vahel.
Kui silmad veelgi rohkem avada, on selge, et see oleks osaline lahendus ka Saaremaa jaoks.
• Raudtee tasuvusuuring arvestab kulu–tulu kõrval ka sotsiaalmajanduslikke aspekte ja siis on Riisipere–Rohuküla lõik tasuv. Ka Helsingi, Kerava jt omavalitsuste ühine transpordikorraldamise kogemus kinnitas, et ühistransport ei tasu ennast finantsiliselt ära, omavalitsused ja riik peavad bussi– ja rongiliiklust toetama.
Sotsiaalmajanduslikest aspektidest me ei pääse, need on olulisemad kui paljud arvata oskavad. Ja neid on palju. Üks näide. Kui noored aina lahkuvad, kuivab aina kokku ka lasteaedade ja koolide võrk. See toob aga kaasa lasteaiarühmade vähenemise ja sellega ka kasvatajate tööta jäämise. Sama koolides õpetajatega. Olgu see kõik siis Ristil, Paliveres või Taeblas. uued lahkujad? Kes jääb lõpuks kohaliku kaubanduse klientideks? Taurusejoojad poe taga?
Täiesti elementaarne! Loomulikult aitaks see Läänemaal elanike arvu kasvule! Ja kui on olemas väike kamp idealiste, saab väga palju ära teha. Millest kasu lõikab suur kamp oma riigi inimesi!
http://online.le.ee/2012/06/21/21-juuni-kamp-idealiste/
Sündinud Haapsalus
Kui raudtee tuleks, kaaluksin tagasi Haapsalusse kolimist ja rongiga Tallinnas tööl käimist. Haapsalu elukvaliteet on võrreldes Tallinnaga siiski oluliselt kõrgem – rahu, vaikus, meri. Laste kasvatamiseks ideaalne koht.
pessimist
Kas rongiga või rongita, aga ääremaad voolavad inimestest tühjaks. Tööstus praktiliselt puudub. Kelle/mille vedamiseks raudteed taastada?
General Vrangel
Puhas loljus ja raha varastamine. Isegi noukogude ajal soittis 2-3 inimest terve vagunis. Nüüd ka isegi tööd ei ole. Võiks veel rohukülas liisaks ehitada alveelaeva baas.Üht-teist selgitab juba Heini Roosimägi. Seda, et nõuka ajal sõitis 2-3 inimest juhtus vaid joodikutega peale lõppjaama tupikusse sõites... Tegelikult muidugi juhtus nii ka liinil, kui raudteed eijaksatud (loe: ei tahetud) remontida ja siin pole sugugi suurim süü Taalil.
Kuule, pessimist, kas sõidaksid rongiga, mille kiirus küünib 120 km/h? Jaatavalt vastates saad aru, et isegi pessimistide jaoks tuleb raudtee taastada.
Heini Roosimägi
Rongiliikluse taastamine ei eeldagi kohest tööstuse olemasolu Läänemaal või Haapsalus. Asja positiivne mõte on siiski inimeste väljarände peatamine ja tagasitoomine Läänemaale. Nii mina ise kui ka suur osa minu sõpru/tuttavaid, sh. minu perekond, töötab/õpib ja elab Tallinnas, kuid siiani on sissekirjutus Haapsalus ja seda just selleks, et Haapsalu linnal ei väheneks vähemalt nende inimeste arvelt üksikisiku tulumaksu laekumine. Selliseid nö. “patrioote” on noorte Haapsalu ja Läänemaa inimeste seas palju, kuid elu teeb omad korrektuurid ja nii on kehtestanud muud omavalitsused sellistele inimestele topeltmaksud mõnel muul viisil, nt. Tallinna ühistranspordi teenus, mille eest mitte-tallinlased peavad maksma mitu korda enam kui tallinlane, samuti lasteaiakohtade saamine jms. Samas ei peagi Tallinna linn absoluutselt muretsema nt Haapsalu linna elanike eest ja selline hinnastamis/maksutamispoliitika on igati õigustatud. Teisalt ei pea Haapsalu linn või muud Läänemaa omavalitsused sellisel juhul ise suurt midagi panustama, jääb vaid nö. laekunud maksude vastuvõtmise rõõm. Selline asi ei ole aga jätkusuutlik ehk selleks, et midagi saada, peab ka vastu andma. Lihtne näide: võttes brutopalga aluseks 1000 eurot, siis sellest üle 100 euro laekub kohaliku omavalitsuse tuludesse. Nüüd on omavalitsusel valida, kas võtta kogu see summa naerunäol vastu ja nii mõnda aega muretult “tiksuda” või võtta sellest summast pool ja investeerida pool sellest laekumisest selle isiku teenustesse – teisisõnu tema suurematesse kuludesse, kuna ta töötab/õpib väljaspool omavalitsust, kus ta registreeritud on. Minu isiklik arvamus on, et Läänemaa ühiselt või Haapsalu ei saa vastu seista üldisele riikliku regionaalpoliitika läbikukkumisele, vaid nad saavad kohalduda ehk luua süsteeme, kuidas vältida väljasuremist ja edendada jätkusuutlikku omavalitsuse korraldust.Ülaltoodust ei saa ma rongiliikluse taastamise vastastest ja negatiivsetest kommenteerijatest aru, kuna otsene rahaline mitte äratasumine ei tähenda, et see ühiskondlikult end ära ei tasu. Väga tõenäoline on, et Läänemaa omavalitsused, milliseid rongiliiklus läbima hakkab, peavad selle eest maksma, kuid kasu sellele tulebki kaudselt.
Väga paljud inimesed elaksid siiani Haapsalus (hoolimata kohapealsest tööpuudusest) kui neil oleks võimalus saada nt 45 minutiga Haapsalust Tallinna kesklinna.
Saadav kogukondlik kasu kaalub igal juhul üles otsese rahalise kulu ( mis kaudsete tulude laekumise näol kindlasti ei pruugi negatiivseks jääda).
Pooldan rongiliikluse taastamist!
Muhk Lohk
Miks sellist hunnikut raha raisata? Seal ei hakka olema sõitjaid sellisel hulgal, et see kusagilt otsast ära end majandaks. Teeme odava variandi, aeglane rong liikuma ja pole vaja kõrgtasemel ettevalmistusi tee rajamiseks?? Veel hullem, 2 tundi Haapsalust Tallinna kõikuda ei viitsi keegi. Nii rikkaks me ei saagi, et raudteed selleks rajada, et vanaemad oma lapselapsi saavad sõidutada. ASJAL POLE MÕTET.Muidugi on mõtet. Kindlasti tasub aga ära unustada 45 minutiga kesklinna jõudmine ja 2 tunnine sõit.
Sõiduaja pikkus oleneb eelkõige käigus olevate rongide arvust, inimeste sõiduvajadustest erinevate punktide vahel ja ümberistumiste sobivusest.
Vahemaa Haapsalust Tallinna on 104,4 km Kiirusel 120 km/h saaks selle vahemaa katta veidi kiiremini kui tunniga. Kuid raudteel ehk reisirongiliiklusel EI OLE MÕTET kui ei arvestata paljusid nüansse. Näiteks, vaevalt, et tahaksite Pääskülla saamiseks sõita Balti jaama ja sealt tagasi Pääskülla? Seega, tõenäolisemad peatused Haapsalu (diiselrongil) peaksid olema:
Uuemõisa,
Taebla,
Nigula,
Palivere,
Risti,
Ellamaa,
Turba,
Riisipere,
Vasalemma,
Keila,
Saue,
Laagri,
Nõmme,
Järve või Tondi, (olenevalt, kus tulevikus saab trammile istuda)
Iga peatus lisab 2-3 minutit, keskmiselt seega 35 minutit. Üldjuhul tähendab see 1,5 tunnist sõitu, mis kõigub olenevalt ajast, mis rong käigus. Kui tippajal ei ole mõnest peatusest sõitjaid eriti, saaks selle vahele jätta. Kui aga tööle-kooli sõitjaid on kõigist neist peatustest, ei saa seda teha. Ja mõne peatuse väljajätmine ei ole mõttekas, sest ka nende peatuste sõitjad tahavad sõita!
Päris kiirronge, mis ei teeks ühtegi peatust, pole mõttekas rakendada. Jah, võib-olla Peterburi-Haapsalu rong võiks olla selline, mis teeb vaid mõne peatuse! Võib-olla saab selliseid ronge rakendada, see aga tähendab vajadust mitme jaama järele Riisiperest Haapsaluni, kus muidu võiks ehk piirduda ühe jaamaga Ristil Või Paliveres. Jaama asukoht sõltub muidugi ka sellest, kas kuskil on mingitki vajadust kaubaveo järele. Kiirrongina võiks siiski läbilaskevõime puhul olla paarivaguniline koosseis, mis seejärel jääb tiirlema kohaliku rongina Haapsalu ja Riisipere vahel kooliõpilastele ja kohaliku töötjaskonna jaoks ning väiksemateks asjajamisteks Nigulast Haapsallu vms.
Arvestama peab ka võimalust ümberistumiseks Keilas või Riisiperes, kuid sellega peab arvestama, et mingi peatuse vahelejätmine sõltub taas sinna sõitjate arvust. Kivimäele ehk on paar inimest, kuid sundida ümber istuma kümneid inimesi näiteks Laagrisse sõiduks - see peab olema välistatud. Nii tuleksi ehk esimesel aastal tagada võimalikult rohkem peatusi ja teha statistikat kui palju on väiksematesse pestustesse ümberistumisega sõitjaid. Ja seda muide saab teha vaid ühtse riigifirma olemasolul, mis hõlmaks ka busse!
Muide, oma piirkonna elanike eelistamine piletiostmisel. pole õige. Seesama haapsalu inimene, kes sõidab Tallinna, toob raha selle kaubandusse jne. Seega ei ole ta muidusööja nagu Edgar Savisaar arvab.
nendes
läänemaa komisjonide nimekirjas kõik enamvähem ühed ja samad isikud,nn kutselised komisjoniliikmed, mõni pea paarikümnes komisjonis ja pidevas komisjoniturismi karussellis nagu esikomisjonist juku kalleJep. Riik, mis kõva häälega karjub kodanikuühiskonnast ja rahva sõnast otsuste tegemisel, ei kaasa tegelikkuses suurt kedagi peale ametnike. Isegi siis kui nad ei oma asjast mingit ettekujutust. Ja just seepärast on tulemuse valikul tihti ainsaks kaalukeeleks MAJANDUSLIK, s.t RAHALINE tasuvus. Ja sellepärast tehakse meil kolosse sinna kuhu pole vaja ning ehitatakse röögatu hinnaga viadukte. Millede puhul rahaline külg on oluline toetajatest ehitusettevõtjate jaoks..
Sündinud Haapsalus
Nõus Heiniga. Ka ise olen samal põhjusel Haapsalusse sissekirjutatud,kuna soovin, et minu maksud kodulinna toetaksid. Kiirrongi olemasolul, kus ka wifi võimalus, saaksid väga paljud inimesed 1h rongisõitu Tallinnasse töötamiseks kasutada. Kui inimese töökoht asub näiteks Pärnu mntl on vägagi mugav Haapsalust Järvele sõita ja siis tööle jalutada. Kui kõik Eesti noored ja vanad Tallinnasse elama kolivad, muutub Tallinn varsti ummikute ja ülerahvastuse tõttu elamiskõlbmatuks. Samal ajal kui Eestis on palju kauneid väikelinnu, kus elada ja lapsi kasvatada on kordades parem. Haapsalus koolis käinuna ei pidanud näiteks kunagi kokku puutuma lollusega, kus lapsed sõidavad linnaliini bussiga 45min kooli või kooli ülerahvastuse tõttu alustavad lapsed koolipäeva õhtuses vahetuses.
Kild
Tere kuidaste aru ei saa et siin pole rahvaga mingit pistmist.Tegemist on projektiga kus grupp inimesi üritab pappi kokku ajada.Sama toimus ka Tartusse plaanitava Eesti Rahva Muuseumiga.Kui euro ametnikud ütlesid et see mõttetu hakati kohe uut kohta otsima mida ehitada…Mis siis oleks viga kui hakataks UUT KOHTA OTSIMA! Aga ei, meil on otsustajatel niipalju kangekaelsust, et nad nagunii nii nagu tahavad. Uus JA PAREM koht annaks tohutult täiendavaid võimalusi, mis tagavad tulevikus pideva suure külastajate arvu. ERM Raadil tähendaks külastajaid vaid lähitulevikus, hiljem see arv langeks.
mõtleks ennem mitu korda ennem kui kirema hakata
mina nii kindel küll ei ole et seda viga nüüd kohe tuvastama on õpitud. selleks et rongiliikluse vajadusest aru saada ei pea soome sõitma seda enam nendel kes otsuseid ju vastu ei võta. nagu maaviletsus ja arenduskeskus. lihtsalt kõige ehtsam euroraha tuuldeviskamise kampaania. praeguset artiklist ju selgub see et läänlasele tahektakse maavalituse abil selgeks teha et rongiliiklust on ikka läänemaale vaja. kuulge klounid läänlasele pole seda vaja selgeks teha aga kogu tingel tangel käib ju selle kallal et seda tõestada. vale uksetaga käite mardisanti mängimas. siit kumab läbi see et maaviletsus tahab näidata et midagi teeb ja LAK peab ümmardajana kaasa joksma et enda eksitentsi maaviletsusele tõestada. näilist tööd on selle kallal vahtu löödud nii et vähe pole, tegelikkus tegeletakse aga huntidele hulgumise õpetamisega.Just selline sõit paneb ametnikud mõtlema, ennem kui kirevad. Isegi neid, kes otsuseid vastu ei võta või võtavad neid kohalikul tasndil. Ma olen püüdnu juba paar aastat ametnikele selgeks teha, millega tuleb ühistranspordis arvestada ja mida täiendavat oleks vaja teha. Ja kuigi paljud seda jagavad, seda näha arengukavadestki, siis otsuste tegemisel paljud pole nendega jällegi kursis.
Näha, et peatuste juures on jalgrattahoidlad või müügipunktid või et reisija ei jäeta lageda taeva alla - ehk paneb see neid millesti laiemalt aru saama!?
Olen küllaga näinud ametnikke, kellele selgitada mõne elementaarse asja vajalikust. Tihtipeale on vastuseks: Aga keegi pole seda tahtnudki!. Nii peavad ka kohaliku tasandi ametnikud tagama pideva surve, et midagi üldse tehtaks, sest muidu öeldakse kõrgemal pool: TE POLE JU TAHTNUDKI!
Miks diiselrongid? Sest kontaktvõrgu ehitamine 6 või maksimum 10 rongi jaoks ühes suunas - vaat see oleks raiskamine! Kui just .... seda ei finantseeritaks 85 % eurorahadest... Ja isegi siis on selle ülalpidamine kallis lõbu! Küll aga võiks kaaluda elektrifitseerimist Turbani.
Neeme Suur
Niipalju siis lisaks sellel tasuvuse jutule: kui on transpordist
juttu, siis ära tasub Eestis kaks asja – nafta (või muu suurtes kogustes
toorme) – ja konterinervedu raudteel ja bussivedu suuremate linnade
vahel.Ja bussivedu tasub ennast ära sellepärast, et keegi ei ootagi, et
pileti hind (ja ka erasõidukite kütuse aktsiis) maantee ehituse ja
hooldamise kulud ära kataks. Sellepärast arvestatakse (nii meil kui
mujal) maanteede ja raudteede ehitusel mitte vaid rahalist kasu, vaid
inimeste kasu. Inimeste kasu väljendab eelkõige aja kokkuhoius, aga ka
väiksemas ohus enda elule,sõiduaja kasulikkuses (võimalus sõidukis
midagi muud teha peale sõitmise), keskkonnahoius jms.Inimeste kasu määr
sõltub kahest asjast – inimeste arvust ja kaugusest suurema sihtkohani.
Siin on Haapsalu oluliselt paremas olukorras, kui Viljandi ja umbes
samal tasemel, kui Pärnu. Ehk siis Haapsalu jaoks on Tallinn olulisem
keskus, kui Viljandi või Pärnu jaoks. Väljendub see sõitude arvus. Omad
metoodikad on olemas vastavateks arvutusteks. Sellise arvestuse
kohaselt ei ole Haapsalu (õigemini siis Rohuküla) rdt taastamine
kriipsugi kehvem investeering, kui ükskõik milline teine suurem
transpordi infra ehitus Eestis.
Lihtne ja loogiline ju. Aga...
1 ratturitel on võimalik rongile tulla
2. muidugi vajalik maanteede äärde teha rattateed või laiendada teeääri ja see peaks olema raudtee ehituse tingimuseks...