teisipäev, 29. mai 2012

Kas sellist Eestit me tahtsimegi?


Bravuurikas lause, aga kehtib ka pisiasjade kohta. Küll tuletab meelde taas seda, et sõnades oleme väga tublid ja hoolitseme rahva eest. Tegelikkuse...

http://online.le.ee/2012/05/26/bussijaama-toos-on-vaikesed-puudujaagid/

Kas need puudujäägid on ikka tegelikult pisikesed? Kust alates muutub pisike suureks? Muidugi pole ka eriti mõtet kiruda, sest isegi pealinna visiitkaardiks olevas Balti jaamas ei saa õhtul ooteruumi, infopunktide (turism) jm asemel on räpane müügisaal ja enne õiget aega töö lõpetavad müügiletid, haisvad prükkarid ja joodikud, kaklevad narkarid ja tänavakunstnikud.

Linnavalitsus ja bussifirma ei näe lahtiolekuajas probleemi, sest mitte keegi pole selle kohta kaebust esitanud. Mäesalu sõnul on esitanud taotluse pikendada bussiootesaali lahtiolekuaega Noarootsi vald.

Kas siis ametnikel endal pole niipalju taipu, et aru saada, et olukord ei ole normaalne? Ehk peaks siis ametnikud välja vahetama või hoopiski busside väljumise peale kella 18 ära lõpetama? Või siis linna- ja maavalitsuses tualetid sulgema kell 13-st?

Et aga keegi ei "kaeba", siis võivad ametnikud olla õnnelikud: sisutühjad vastused teevad oma töö. Sest kui saad vastuse, millest näed, et sinu mure on nende jaoks vaid tüütav sääseprin ja muret ei mõisteta või ei taheta mõista... Mis mõtet on siis veel kellegi poole pöörduda?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar