Panin viimaseid päevalilleseemneid ja herkulaid, natuke ka saia. Et midagigi jätkuks. Linde aga palju. Tore, et ka metsvindid on koha üles leidnud ja nii ongi uued külalised rohevintide, siisikeste, tihaste, urvalindude ja varblaste kõrval. Musträstad muidugi ka ja suur-kirjurähn käib vahel head-paremat noolimas.
Sel talvel pole varem näinudki, nüüd ka põhjavint kohal.
Kurtnas valge-toonekurg pesal, tuli juba 30 märtsil nagu kure naabrimees ütles. Loodetavasti võtis kurg naabrimehe toodud räimed vastu...
Eks pilte panen siis kui kobedama arvuti manu jõuan...
Valge-toonekurg. Kurtna. 05. 04. 10224.
Sinitihane. Külastanud söögimaja läbi talve. Umbkaudselt võib öelda, et korraga olnud vähemalt 5 isendit.
Suur-kirjurähn. Metsale lähemaid söögimaju külastanud tihemini, minu juures suhteliselt harva sel talvel.
Musträstas. Isaslind.
Emaslind. Külastavad periooditi, täna (07.04) väga aktiivne tuuseldamine ja üksteisega tihti tülitsemas.
Siisike. Isaslind. Tänavu rohkearvuline külastaja, eriti talve teises pooles. Maksimaalne arv - u 30 isendit. Saavad hästi läbi rohevintidega, kuid teiste suhtes kipuvad võimutsema. Huvitav, et rohevindiga sallitakse üksteist, kuigi mõlemad söövad palju, tihaseid, kes vaid ühe seemne võtaks, kipuvad aga kiiresti eemale ajama.
Emaslind.
Rohevint (vasakul emas-, paremal isaslind). Rohkearvuline, kuid vähem kui mullu. Maksimaalne arv ehk u 30. Muidugi väga aktiivsed toidu "kulutajad", samas tekitavad rikkaliku toidulaua ka majakese alla, sest palju pudeneb maha. Omavahel tihti kaklevad.
Põldvarblane. Rohkearvuline. Kuigi küllaltki nahhalsed, siis vahelgi peavad ootama oma järjekorda.
Rasvatihane. Tänavu tundub olevat neid suhteliselt vähe, aga ehk mõjutab ka söögimajade rohkus ja tihti pehmemad ilmad.
Urvalind, emaslind.
Isaslind. Ilmuvad enamasti talve teises pooles, suhteliselt rohkearvuline, korraga ehk kuni 20 isendit.
Metsvint. Talvel puudub, ilmub kevadel ühena esimestest ja tõenäoliselt rohkearvuliseim metsalind. Paks lumi ajab inimeste juurest toitu otsima ja neile selline kevadine lisasöötmine võib olla küllatki oluline. Saavad sihvkadega hakkama hõlpsasti nagu ikka vindilised.
Põhjavint. Suhteliselt harvaesinev, enamast ühe-kahekaupa, kuid kevadel suurearvuline läbirändaja.Väga ilusa sulestikuga .
Ootamatu paks lumekiht ajab sulelisi majade juurde ja on hea, kui neile lähipäevil midagigi pannakse. Sõpru ju ikka aidatakse hädas?
Nii armsad linnukesed, aga miskipärast tuli talv tagasi-kas talvetaat mängib taas vingerpussi?
VastaKustutaLume alt nad isegi seal leidsid kätte mingi seemnekese-usun et nad peavad vastu nati veel sooja ajani!!
Äkki saab ka kunagi maale enda maja-akna taga linnukesi toita ja nautida vaikuses loodust?? Nii hea oleks nende eest hoolitseda!
VastaKustutaTänud, Pirtsu!
VastaKustutaSee on tõesti nauditav! Noh aga talve koha pealt - eks juba kisub soojaks ja peagi veed lahti ning kevad tulemas. Ning mõneks päevaks jätkub ka seemneid...
Koos mets - ja rohevindi peredega saabus ka üksik põhjavint päevalilleseemnetega maiustama.On teine teistest suurem ja domineerivam.
VastaKustutaTänud!
VastaKustutaPõhjavint ilus lind.