MÕTISKLUSI

Vaadates ja korrastades pilte arvutis, tekkisid mõned mõtted, mille üle tasuks arutleda. Vahel tegmist küll pisiasjadega, kuid nende tähtsus või ka neist johtuvad kulutused võivad olla suured.

Tartu maavanema ajaveeb.
http://reno.planet.ee/ajaveeb/

Oleme maavalitsuses veidi rehkendanud. Tartumaal on umbes 1200 bussipeatuse posti ja paigaldamist vajavat sõiduplaani. Üks plastist infotoru maksab umbes 40 eurot. Ühekordne kulu seega 48 000 eurot.

Tõenäoliselt on tegemist ilmastikukindlate infotorudega ja see oluline hinna juures. Kuid kas 40 eurot ei ole ikka sulaselge röövimine päise päeva ajal, eriti kui arvestada, et sellise toru "infomaht" äärmiselt pisike? Kui siia lisada veel postide sirgeksajamine (mis võib olla toimub küll järgmise tänavaremondi raames alles), võib selline asi minna tõeliselt kalliks!
Olen üsna kindel, et selliseid kulutusi saaks vähendada, samas parandades info kvaliteeti. 40 euro eest peaks olema võimalik asjalik infostend paigaldada, kus saaks kajastada ka muudatusi ning samas ka kohalikku infot. Linnas see muidugi erinev maakohtadest. Järlepas vist veel nõukaajast alles stendid kauplus-söökla seinal. Bussipeatuseni mõnikümmend meetrit. Koos kohaliku infoga on vägagi lihtne samasse panna ka sõiduplaanid, mida ma omal ajal ka tegin. Panin kogu maakonna bussiplaanid (Rapla) ning rongiplaanid. Nii on võimalik anda info, mille järgi nii kohalikul kui külalisel piisav ülevaade. Praeguses elukohas pole bussiliiklust, kuid tegin postkastide aluse ja väikse puidust aluse info jaoks. Vajadusel saab sinna infot panna ka küttepuude müüja, vald jt. Muidugi peaks maakohas stendi eest hoolitsemine olema külelanike (seltside) ülesanne. See poleks midagi ületamatut ega ilmvõimatut
Ka linnas saaks ehk jõuda kokkuleppele reklaamifirmadega, mille järgi nemad näiteks tagaks paigalduse koos hooldusega, samas eraldades vajaliku info jaoks mingi osa stendipinnast. Muidugi pole see väike tööa, aga...võtke käsile!?

Ka ühispeatustes ei pea olema sõiduplaan platvormil, vaid võib olla ka parklas või ootekojas koos muu infoga. Üks kapitaalne alus (puit?) koos a4 formaadis mitme infoalusega (kasvõi paarkümmend suuremas kohas), kuhu saaks korrektselt infot panna.
Õnneks on infot vahel ka rongides, kus siis hommikul linna sõites saad teada, millal tagasi koju saad või millisest vagunist välja lastakse...

 Viimasel ajal popid sõnad "valmidus" ja "võimekus"! Hiljuti Tallinnas õõvastav lugu vigastatud põdraga, kus puudus...

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Teet Koitjärv ütles, et juhtunu sai võimalikuks seetõttu, et päästeametil puudub praegu Tallinnas looma uinutamise võimekus ning erinevad hindajad hindasid põdra seisundit erinevalt.

... See muidugi lugemisel tekitab tundeid, mis eriti head ei ole. Ma ei hakka sellepärast isegi viidet panema, kes tahab, leiab nagunii. Aga varjata tegematajätmisi poppide sõnade taha... Muidugi, seegi eriline oskus jätta mulje ägedast töörügamisest. Tartu jaamas uued valjuhääldid juba ammu (mitte see, mis pildil), kuid ei mingit teavitamist. Ometi, jaam ju töötab? Vedurijuhil pole ka nüüd tihti abi, peab ka teavitamisega hakkama saama. Miks jaamakorraldaja ei saa? Suures linnas? Kiisal, Kohilas jm muide saavad küll.
Tallinnas nüüd uhke tabloo, kuid  8 apr jookseb seal info muudatuse kohta, mis kestis 5. aprillini!? Tekitab vaid segadust ja paanikat. Samas ei näe samal tablool kordagi päeva jooksul kellaaega, mille pärast reisijad juba rahulolematust avaldanud. Muide, ikka teenindajate kallal.
Ahjaa, Balti jaamas pole suudetud paljutki teha. Diktori hääl (eriti töötavate diislite puhul) ei kosta paljudesse kohtadesse. Platvormidel pole prügikaste. Katusealuses puudub valgustus. Libedusetõrje algab ennelõunal. Tõepoolest, hooldusega tegelb omaette firma (mis muidugi kallim kui ise teha), aga tundub, et sellel firmal mainest küll kahju pole. Vist sama lugu kui Tallinna linnal, kus mullu tunnistati, et keskastme juhid ei saanud kuidagi hakkama...

Kuigi Tallinna linn ikka aina aitab! Tavaliselt siis kui pika aja jooksul lumi jääks tallatud...

 

Tänavune aasta minu jaoks saab olema mingis mõttes märgilise tähtsusega. Nüüdseks väga paljud platvormid valmis ja tahaks näha, kas keegi ja kuskil saab midagi täiendavat tehtud. Olgu selleks siis vajalikud ülekäigud, parklad, ootekojad, istepingid vm.

 

Eidaperes tasapisi tekkinud nii munakiviplats, ootekoda kui kujundatud ka midagi silmailuks. Kindlasti võiks mõnes kohas olla istepingid kibuvitsapõõsastes või mägimändide keskel või lausa kõrgema kuuseheki vahel.

Kabli.

Muidugi, midagi tehes või plaanides tasuks ka mõelda, kas jätkub jaksu ka korrashoiuks. S.t. mitte läheneda asjale tänapäeva mentaliteediga: ...järgmine hooldus uue planeeringu ajal paarikümne aasta pärast... Kui palju on näha värvi- või immutusvahendipotsikuga inimest?

 

Päris mitmes kohas on paigaldatud raudtee ülekäikudele tõkketorud, vältimaks kiiret pääsu üle raudtee ja sundimaks veenduma ülekäigu ületamise ohutuses. Kuigi olen vahel juba juhtinud tähelepanu, et senine lahendus on pigem ohtusuurendav kui vähendav, siis midagi pole muutunud. Tõenäoliselt tuleb teha kiri MKM-i, et sellised kohad võetaks luubi alla, vältimaks õnnetusi. Kuigi ei tahaks seda teha, sest tegelikult on ju igal raudtee-ettevõttel oma spetsialistid, kes peaks sellega tegelema ja eelkõige puudusi märkama.

Nelijärve lahendus suhteliselt hea, kuid platvormilt tulles võiks käsipuu otsas olla veel üks toru, mis sunniks n.ö. "jõnksu tegema". Nagu Jänedal.

Kuidas tagada ohutus Sauel, kus pikemat aega puudub teine toru?... Kes vastutab?

Hagudis torude samm lühike, möödumisala nii kitsas, et lapsevankri võid pigem kummuli keerata, motorollerit või soome kelku lükates võid vist üldse kinni jääda. (pole ime, et seal juba õnnetusi juhtunud, kuid tõenäoliselt ei tehta midagi enne kui juhtub midagi suuremat). Nagu Tartus, kus viadukti aluse probleemi üle peale surmaõnnetust tekkinud vähemalt poleemikagi...

Kaareperes tegemist vist rohkem naljanumbriga, millel ei paistagi olema otstarvet. Ka läheduses, Pikkjärve (oli vist) kergliiklustee ülekäigu torud pikem tekitavad ohtu, takistades sujuvat ületamist jms.

Lilleküla ülekäik üls ohtlikumaid ja hoolimata paljudest surmaga lõppenud ülekäikudest (enamuse põhjusteks tähelepanematus või kiirustamine), pole mitte mingeid torusid paigaldatud. Vastutamise kohta ma ei küsi. Muide, ka signalisatsiooni helisignaal ei tööta juba väga ammu!

Kitseküla samuti üks ohtlikumaid. Kabinetist ei ole võimalik aru saada, kui ohtlik on siinne lahendus, kohapeal aga küll, kui natukenegi kujutlusvõimet on. Senini peame vaid meie olema erilise tähelepanuga. Muide, ka tänava poolne ots on ohtlik, kuni trikitajate ohtliku tegevuseni välja. Torude vahel läbi pugedes, eriti kui kogu tähelepanu kulub lapsevankrile, jääb rongi alla vaid paar sammu...

Kiisa torude samm liiga lühike ja peaksid olema veidi vähem kohakuti. Ratta jm ületamisel väga ebamugav ja ohtlik.

T-Väikses üks toru katki. Aastaid. Otse ja maja nurga tagant sõidetakse üle isegi motorolleritega.

Kas valmib ka Ülemiste sõlm?

 

Mitu aastat püsinud plätserdus ootekojas...