Elusid aitab säilitada ka see, kui autojuht ei sõida üle raudteeülesõidu töötava signalisatsioonigahttp://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-oleme-elanud-ule-jou-kaivas-ideaalmaailmas-mao-hiidristmik-kukruse-johvi-teeloik.d?id=64302735
Kuid hinnates neid projekte praeguste
teadmiste seisukohalt, jõuab ministeerium järeldusele, et oleks saanud
hakkama ka palju tagasihoidlikumalt. „Praeguseks on selge, et prognoosid
olid tulenevalt buumiaegsest majandusest ülehinnatud. Teiseks peaksime
küsima: kas on vaja ilmtingimata teha ühes kohas ideaalset lahendust,
kui sama raha eest oleks võimalik mitmes kohas teha piisav lahendus?
Seda just kontekstis, kus me teame, et kogu meie teedevõrk peaks olema
korda tehtud.”
Mõistlikuks peetakse teist teed: „Toimetada
efektiivsemalt, seada ümber prioriteete.” Just siin väljendab
majandusministeerium oma hinnangut senistele suurprojektidele ja nendib,
et tulevikus peaks asju tegema kokkuhoidlikumalt, et teede olukorra
parandamiseks jääks üle rohkem raha kui seni.
Hiigelsuurte viaduktide, tohutute kulutuste tegemine valgustusele jpm on õigustamatu.
Pärnu ringteel jalakäijad viidud tunnelitesse (kus ööd-päevad turtsuvad pumbad muide). Miks aga siis kulutada miljoneid maantee valgustamisele?Nagu ka neljarealised maanteed. Ja küsimus pole mitte ainult raha kokkuhoius, vaid ka materjalide kokkuhoius. Sest ega materjalide puhul on ju ka selge, et lõpmatuseni ei saa uusi karjääre avada ega Nõiakaevu tühjaks tõmmata. Piltlikult võiks tulevikus olla Eestis nii, et inimesed elavad mõnes suures linnas, linnade vahel on teed, aga ümberringi vaid järved, sest kõik kohad on tühjaks kaevatud. Ulmevaldkonnast võiks öelda, et pole ka enam põlde ega metsi... Nali naljaks! Kuid praegune poliitika, kus tehakse üks hiigelobjekt, kui samas teises kohas lapitakse teed telliskividega, see pole edasiviiv. Jah, annab kellelegi loorberid millegi tegemise eest. Kuid ssinna objektini on vaja jõuda ka kõrvalmaanteedelt!?
Üks tuttav rääkis, kuidas Valgevenes sõites olid maha- ja pealesõiduteedega parkimisplatsid. Kuidas Lukashenka saab ja meie ei saa? Seesama parkla koos muu juurdejuuluvaga ja vajadusel 1-3 km kolmanda rajaga (või neljandaga, st peatumisvõimalusel mõlemal suunal, koos ülekäiguga) võimaldaks ka kiiremaid mööda lasta. Samas oleks see turgutav kohalikule arengule. Muide, ega see kiirusehullude mõttemaailm on ka see, mille muutmisele tuleks asuda. Lugedes pläralaid on tihti selge, et paljud oskavad mõelda vaid endale ja dai boh, kui keegi koperdab ees paar km/h lubatust aeglasemalt. On see normaalne mõtlemine? Kaugelki mitte.
Muidugi peaks mõttemallide muutumine kaasa tooma ka panustamise kasvu ühistransporti.
******************************
Muidugi, meil tehtud lahendused on paljude arvates halvad. Kellel õigus?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar