HAIGUS TEEB HAIGEKS.

Ei jaksa iga asjaga tegeleda ega peagi. Siiski tunnistan, et on hea lugeda tippametniku arvamust. Ja olen ka nõus, et väike visiiditasu võib olla. Naljaga pooleks võib öekda, et ikka siin-seal antakse jootraha.

http://www.ohtuleht.ee/474459

Patsiendipoolne omaosalus, mille alla kuulub ka eriarsti visiiditasu, on tervishoius kehtestatud mitmel põhjusel. Esiteks on tervishoiuteenuste osutamine väga kulukas ja nende tasuta saamine võib põhjustada ületarbimist ja seega ka asjatut kulu kõigile Eesti maksumaksjatele, tasuta asjadesse ei suhtuta alati vajaliku hoolivusega. Teiseks eeldatakse, et teatud barjäär eriarstiabi saamisel paneb inimesi rohkem mõtlema oma tervise hoidmisele ja tervislikele eluviisidele.Visiiditasu eriarsti esmasele vastuvõtule ongi kehtestatud seetõttu, et sinna ei pöördutaks kaalutlematult probleemide korral, mida võib lahendada perearst või mis arsti sekkumist ei vaja. See aitab tagada, et tõsiste haigustega patsiendid saavad eriarsti juurde lühema ooteajaga.

Kui aga eriarsti järjekord on üle ettenähtu või hullem veel, lausa (eluohtlikult või tervistkahjustavalt) pikk, siis ehk peaks haigekassa ehk riik vabastama visiiditasust ja maksma mõnekordse trahvi patsiendile, kes maksnud haigekassase oma maksud, ei pääse inimliku ajaga eriarsti juurde?

Tavaliselt tähendavad ju pikad järjekorrad, et inimene aina jätkab tööl käimist haigena, süvendades nii aina oma terviseriket! Jah, kui saad palgaks neljakordse keskmise, siis võid ju vilistada tasuta arstiabile. Kuid kas vilistad ka siis, kui rahakott kõhnuke ja lisaks eritasule tuleb maksta ka kallite analüüside eest? Ning hiljem veel ravimite eest?

Ootaks ametnikelt ka teavet, millal riik on oma maksumaksjaid väärt, ehk millal saab eriarsti juurde normaalse ajaga?

Perearstidest ma ei räägigi. Hirmpalju kuulen lugusid, kus raskete tervisehädadega inimesed saavad soovituseks tegeleda võimlemisega, nätsutada maltsa vms. Kuid tervisehäda on silmadest näha ja hinges on raske, kui tead, et oled võimetu aitama.