reede, 16. märts 2012

RONGIGA KÜLLA EESTIMAALE 21 - ROHUKÜLA -PIUSA


Ega raudtee ehitamist niipea juhtu, kuid lootma peab. Sest toimunud uuringud ega ajaleheartiklid tähenda veel mitte midagi. Nagu olen kirjutanud, minu jaoks tähendab see tihti tänapäevast moodust näidata, et midagi tehakse aina inimkonna ja riigi hüvanguks. Tegelikult muidugi vahel tehaksegi ja eks arengukavadki vajalikud. Aga kes ütleb, millal saab rongiga Piusalt Hiiumaale?

Eelkõige peab lootma, et vaikselt töö liini taasavamise nimel käib. Muide, samal ajal kui paljudes peatustes pole ootetingimusi, siis siit piltidelt on näha, et mõneski kohas asju hoitakse. Võiks ju teistegi kohtade pilte tuttavatelt kaubelda, aga jään lootma siiski, et suvel ise teen.



Esialgu oleks väga oluline raudtee Turbani taastada, seda võiks muidugi teha juba kapitaalremondi käigus, mis käimas või kohe-kohe algamas.( Kuid nii optimist ma siin riigis nüüd ka ei ole.) Seda enam, et diiselrongide liiklusel Rohukülani ma erilist mõtet ei näe. Kuigi ehituslikult kallim, oleks ühe rongiliigi kasutamine igatepidi ökonoomsem ja mugavam. Erinevalt kontaktvõrgu pikendamise kavadest Aegviidust kaugemale, mis lähiaastakümnetel kindlasti mõttetu.

Küll aga peagi peaks saama rongiga sõita Piusale. Ootan seda pikisilmi ja usun, et kindlasti saab tulevikus reisijate arv Koidula suunal tunduvalt kasvama. Oleks ju ülihea, kui taas sõidaksid inimesed hulganisti marjule-seenele rongiga. Ei saa loota, et nii nagu vene ajal, kuid siiski. Paljud küll ehk võõrdunud korilusest, kuid takistuseks ehk ka piletihind, seda muidugi natuke. Rohkem mõjutab pigem sõiduplaan, et ehk marjule sõita kolmeks tunniks pole mõtet. Seegi üks pisitilluke põhjus, miks ka kiirronge "balalaikale" peaks saama, lisaks Koidulasse töölkäimisega või mis iganes. Sest tegelikkuses sõltub ka aeglasemate rongide sõitjate arv kiirrongide olemasolust ja loomulikult sellest, kui "kiir" see  rong on! Tallinn-Võru kiirrongil pole mõtet kui ta ei peatu populaarsetes puhkekohtades, samal ajal ei saa ka mõnestki keskmisest asulast lauluga läbi panna. Eks parim variant oleks kiirena Tallinnast Tartuni ja edasi peatused seal, kus ühendus pealinnaga (ja Tartuga) viletsam ning samas rohkem lootust, et reisijaid rohkem kui üks-kaks. Ja muidugi ajad. See nõuabki rohkemal arvul ronge (või rööbasbusse), et ühendust parimal viisil tagada.

Seni aga ei tohi ka pisiasju unustada. Kasvõi seda, et peatustes unustatud tihti üks oluline asutus.


Või kas ikka saab sõita marjule? Muidugi, puhkama Piusale minnes poleks paha ka õhtuse rongiga minna, kuid kohapeal pole enam RMK metsaonni!?

Ehk peaks kasutama varianti, kus mõnigi ootekoda oleks ehitatud nii, et pingid oleks veidi laiemad? Kelle rahakott õhem, siis matkal olles vahetevahel magaks ka sellises katusealuses, eriti kui juhtub ilm vihmaseks keerama? Mitte et tahaks varahommikusi reisijaid ära ehmatada, aga mingi võimalus selleks ju on? Kahekojaline ootekoda? Üks osa istepinkidega, teine lauakese ja lavatsitega? Idee võib tunduda imelik, kuid siiski rakendatav?


Seda enam, et päikeseloojangud ju maal ilusamad...

2 kommentaari:

  1. Muide sellel jaamahoonel on oma kasutus leitud, see on ka seest ilus...vana ja kaasaegne ühendatud.

    VastaKustuta
  2. Tänud, Anonüümne!

    Seda on hea kuulda!

    VastaKustuta