OSTKE VÄRSKE EESTI LOODUS!

Päris palju kirjutisi fosforiidist! Kuid selleski varitseb oht, mida kirjeldas Juhan Javoish! Juhtkirjas. Seda lugemata ähvardab meid õunaussi saatus... Ega lugeminegi ei aita, kui mõtlemist pole. Mõistan kui paljud ei huvitu otseselt loodusest kirjutatust. Kuid, et leidub inimesi, kes isegi kätte ei võta sellist ajakirja kui see neil nina ees vedeleb!?!? Lihtsalt huvi pärastki, et mis siis seekord kirjutatakse!? Ja siis loodame, et meil on keskkonna koha pealt haritud inimesed!?
Kas tahame kaevandamist või tahab seda vaid kapitalist? Enamuses meie karjääridest on tehtud ülekaevandamist. Eksitus? Jah, kapitalisti eksitus, kes tunneb vaid ühtesid numbreid....
Seepärast ma väga ei jagagi optimismi, et järgitakse keskkonnahoidliku keavndamise printsiipi. Kas enamus kaevandajaidki huvi tundnud eesti looduse vastu?

Enno Reinsalu ja Rein Raudsep mingil määral vaidlevad üksteisele vastu. Ivar Puura õnneks ütleb lühikirjutises mõnegi põhitõe välja. Igal juhul tasub lugeda, kuigi veidi rohkem oleks oodanud.

Kuid mis jääb peale seda järgi? Mitte tingimata sama pilt, kuid kas needki kapitalistid ei koli pärast õunaussidena pirnile? Arvates,et nende ja nende laste hanbad saavad jagu ka pirnist?

Jaamahoonete sulgemine ja lammutamine pole ainult Eesti Raudtee ükskõiksuspolitikajärgne tagajärg. Põhjuseks on ka see, et lühinägelik suhtumine tõi kaasa migratsiooni, nüüdseks pole paljusid neist migrantidest vaja, töökohad on kadunud ja ega siis rahagi sõitmiseks jagu. Peab õnne tänama, et tollal kaevandamine ei õnnestunud, oleks migratsioon veelgi suurem olnud!