reede, 30. märts 2012

30. märts 10225

Hommik jahedavõitu, tööpäev lõppenud ja vägisi kisuvad mõtted väljamineku peale. Taevas läheb nagu heledamaks ja on tunne, et peaks hobuse selga (loe ratta!) hüppama ning kuhugi minema!? Isegi naised kihutavad ratastega juba linnas ringi ja seegi üks kevademärke. Aga kõigepealt hommikusöök...
Hommikusöögile mõeldes tuleb eilne maitsev meritint meelde ja ehk peaks täna ka Sadamaturgu külastama?

Muidugi, enne võiks ka uudised üle vaadata.
Eile sattusin kokku tuttavaga lapsepõlvest. Ta krtis, et oli mingil reedel Mulgi Ekspressiga maale sõitnud, rong oli täis ja istuma ei pääsenud. Väsimusest kippunud lausa pilt eest minema! Vaatasin sellekohast märkust ka Edela kodulehel, mille ühe reisija kirja pannud. Ei mingit vastust ja eks vastuseta jääbki, millal saaks inimese moodi sõita, ilma et peaks kokku vajuma. Kurb muidugi! Eriti kui näed, et hulganisti reisijate halbu kogemusi jätavad kellegi täiesti külmaks...

Lootust paremaks minemisele peab muidugi säilitama. 2. aprillil juba muudatused sõiduplaanides, õhtuse Pärnu rongi asemel väljub Balti jaamast buss, käskirjadest muidugi aru ei saa kui pikalt nii ja infot leida polegi nii lihtne.
Kuigi keeruline ei tohiks reisijate teavitamine ka olla.

 Aga

Õhu puhastamiseks oleks vaja küll midagi ette võtta. Olen absoluutselt nõus hr Helmega ja ei mõista hr Meikari väiteid.
Meikari sõnul ei mõtle kurjategija ratsionaalselt, ta ei mõtle karistuse peale. Mõrvari geeni ei ole olemas, kurjategijaks kasvab ühiskonnas, ütles Meikar. „Seksuaalkurjategijad on ise olnud ohvrid." Lahenduseks on Meikari sõnul preventatsioon, vaesuse kaotamine, laste eest hoolitsemine, mitte karistamine.

See polegi oluline, et kurjategija ei mõtle surmanuhtlusele. Kuid neid sadu kurjategijaid, kes tänu võltshumaansusele on vabanedes tapnud,  röövinud, vägistanud ja peksnud, pole mõtet haletseda. Tänu neile on tuhanded kaotanud oma lähedased, paljud langenud vaesusesse, sest kaotanud oma eluaseme või varanduse, langenud usaldus seaduse kaitse ees...

**********************

Kuhu lapsed jäävad?
Võib ju kirjutada artikleid, kiitmaks enda seadusi, kuid kas see ei tekita vastakaid tundeid? Samal ajal kui liikluses osalt just politsei vähesuse (muidugi ka autojuhtide enda mõtlemismalli) tõttu on ohuks alkoholijoobes juhtide tõttu paljud lapsed....
Perede, eriti just paljulapseliste perede, jaoks on vaja teha palju olulisi asju. Ja sellest ka palju räägitakse. Ometi, kuskil spas on pere definitsioon tehtud nii keeruliseks, et pigem kaotad tahtmise lapsi teha, kui nendele kuskil puhkamisega rõõmu valmistada. Või lastega sõit ei anna korralikku soodustust ühistranspordis, nii tähendab olukord kus laste sarv suurem, hoopiski olulisemalt suuremat koormust pere eelarvele. Ja loomulikult mitte ainult ühistranspordis.
Kuhu on jäänud lastetusmaks? 

*****************

Ah, mis siin ikka. Soojemalt riidesse ja välja...
Ja kaugemale mõeldes, ei lubata väga sooja kevadet, kuid hinges on tahtmine minna... Näiteks sõita läbi seni nägemata (ratta seljast) Riisipere-Haapsalu raudtee...

*******************
Tehtud!

Paljassaare.





Näha ka sõtkaid ja kajakaid


ja veel kedagi...




Ristparte oli kohal 10-15. Kenad.






















 

Linna poole liikudes palju huvitavaid maju. Mõned neist kasutuseta. aga peab lootma, et neid kõiki ei lammutata kui raha Paljassrele jõuab...













Vägagi hea jalgrattatee, kus ruumi ka teistele liiklejatele.





Lennusadam.








Ei tea kuidas etrobürokraatia küll ilusaid betoonist piirdeposte lubab?






Paljassaarde minekul tasub kaaluda söögikraami või joogi kaasavõtmist. Minul oli kõht täis ja seega oli Sadamaturg lõppsihiks.


Meeldiv oli kohtuda perenaisega.
Ja meeldiv on turu rahulikkus ning puhtus.











Kindlasti üks asi, mida järgmine kord osta...



See-eest võtsin natuke midagi kaasa. Ristemäe talu toodangust ei saanud ma võtmata jätta värskelt hapendatud kurki. Keset talve, mõtelge! Aitäh talu peremehele! Ühe sõin kohe ukse taga ära, teise kodus Vanapääliina e Moskva suitsuvorstiga... 
Too Moskva vorst võinuks olla vähe tihkem ja soolasem, aga maitsev on ta ikkagi.
Perenaisega mõne hetke suhelnud, jõudsime sujuvalt magusa letini. Midagi võib ju võtta! Kuigi ma eriti magusat ei söö, siiski valisin mandlipallid. ja ei kahetse, Kadigi sõi kahe suupoolega. Tõepoolest, mõnes mõttes paremad kui kommid. Ainuke mure, et niimoodi võib sõltuvus tekkida!
Kui külastate, siis soovitan...

See oli siis osa tänasest päevast, mis asja ette läinud...



3 kommentaari:

  1. Paljassaares tundub ka et kevad tulnud-varsti rohelisemaks minema hakkab!! Väga lahedad pildid tulnud!!
    Peaks ka enda 2rattalise söbra välja ajama!!

    VastaKustuta
  2. Kindlasti, Pirtsu! Sellised sõidud heaks puhkuseks.

    VastaKustuta
  3. Püüa siiski mõista, see asi pole nii lihtne kui paistab. Ma olen nõus Meikariga. Ja lastel pole vaja seadust, neil on vaja armastust.

    VastaKustuta