Tööandja versus töövõtja!? Mismoodi asju arutatakse? Võrdsetel positsioonidel ja võrdse kohtlemisega? Või lähtuvalt rassist, ametiühingulisest kuuluvusest, soost, parteilisusest, vasak/parempoolsest maailmavaatest, rendisuhetest...? Foto: Heikko E.Vaidlemises sünnib tõde! Kui osatakse vaielda ja pole pahatahtlikkust, siis istutakse taas laua taha ja töötatakse rahumeelselt edasi. Kui ei, jääb üle vaid kakelda?
Mis siis tuleb? Märul nagu pronksöö ajal või nagu Kreekas? Või asjalikud läbirääkimised? Viimast vist mitte, sest iga kokkulepe peaks eeldama töötajate poolseid järeleandmisi nii palgaküsimuses kui muudes asjades. Kas see ongi riik, mille keegi lubas viia viie rikkama hulka? Kas ainult tööandja kauka järgi või ka töötajate rahakotis võiks inimlikku palka näha? Priskete ületundidega õnnestus mul üle 700 euro kätte saada. Pühade ajal tööl. Paarkümmend ööd kodust ära. Asendades ka teisi. Normaalne? ( 14. 02. 10225 - tõe huvides - palka arvestati valesti, mõnevõrra sain sõbrapäevaks tasaarveldusega juurde, kuid ikkagi...) Ju siis on. Kreekas, nagu kõigil teada, palk pea kümme korda kõrgem. Koos kätepesu rahaga. Palju meil seebi ostmiseks raha jääb?
Vahel näed Saku Vesi autot. Kuid omal tuleb vesi kodunt kaasa võtta. Sest see vesi pole töötajate jaoks. Ja palju muid selliseid pisiasju.
http://www.postimees.ee/737296/opetajate-toorahu-katkemine-muudab-streigi-toimumise-kindlaks/
Kuidas siis ikkagi ei jõuta kokkuleppele? Kaua peab püksirihma pingutama, kui hinnad aina kasvavad? Või valima riietuse ja toidu vahel? Paljalt ka nadi tänavale minna?
Vajame siis õpetajaid?
http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/10/eestimaa-ei-vaja-opetajaid.html
Või vedurijuhte? Või energeetikuid? Või klienditeenindajaid? Või vajame vaid karjääri ja juhtivtöötajaid?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/raudteelased-kavatsevad-valitsuse-plaani-tottu-streikima-hakata.d?id=63891715
Kollektiivleping on mingigi kindlustunne töötajale ja tööandjad tavatsevad ju öelda, et ega nad ei soovigi mingil moel töötajate olukorda halvendada. Kus on aga siis uudised tööandjatelt või nende esindajatelt, et nemadki ei soovi tähtajalisi kollektiivlepinguid? Streik poleks ju tööandjate vastu!!! Või lihtsalt sõnad taas üks, teod aga teised? Konstruktiivset dialoogi ei kipu olema ka aasta jooksul, kui seda ei taheta! Ja ma tean, et kuigi koornus ning vastutus kasvavad, siis palgas võin kollektiivlepingu kadumisel väga tugevalt hoopis kaotada. Muidugi, paljude arvates meil polegi mingit vastutust. Nagu pole seaduse järgi ka tervistkahjustavat tööd jms. Kuigi tingimused pole oluliselt muutunud. Võib kaduda ka lisapuhkus, mis ometi sellise töö juures oluline! Nagu ka lisatasu (kui põhipalk selline, et häbigi välja öelda) kodust väljas ööbimise eest. Jne. jne.
http://arvamus.postimees.ee/734472/kaia-vask-aktsioonide-lainele/
http://www.riigikogu.ee/index.php?id=172203
Värske uudis näe!
Õnneks on meil neid, kes töötajate pärast muretsevad!? Nagu näiteks president.
http://www.e24.ee/712664/ametiuhingud-protesteerivad-kollektiivlepingu-seaduse-muutmise-eelnou-vastu/
Miks on Eestis hea elada?
Aga mõistjaid teisigi.
http://www.ohtuleht.ee/461486
Naeruväärne? Minu jaoks küll! Kas koogutamine või sinisilmsus?
"Kui siis esitada see klassikaline klassivõitluse retooriline küsimus, et kas see on kasulik tööandjatele või kahjulik töötajatele, siis ma arvan, et küsija ei ole ise aru saanud, et me ei ela enam sellel ajal, kui töötajad olid ühel pool barrikaadi ja tulistasid tööandjate pihta ja vastupidi," kostis Randpere.
http://www.tarbija24.ee/714052/randpere-igavene-leping-pole-kellegi-huvides/
Paistab, et ikkagi tahtlik eksitamine.
Sõda või rahu???
Kui tulistamiseks läheb, on tagajärjeks veri. Normaalsete suhete korral on aga pigem ketshup shaslõki juurde ja kerge lõõgastav õlu...*****************************
Värske!
Taliga lisas, et võimalusi, et teoreetiliselt on veel võimalik, et menetluse ajal nende ettepanekutega arvestatakse, aga usku tal sellesse pole, seda näitab senine kogemus ja koalitsiooni üleolev suhtumine kodanikuühiskonna ettepanekutesse.
Minul ka ei ole! Poliitikute väljaütlemised näitavad seda. Ja olematu kodanikuühiskond või vähemalt selle eiramine. Hoolimata sellest, et sõnades kiidab seda ka president. Järelikult polegi siin midagi oodata. Kahju, et mäng käib vaid ühte väravasse ja keegi kuskil arvab, et tegemist on mänguga. Tegelikult on küsimus ellujäämises ja väärikas (minimaalselt) elamises. Rääkimata teise poole austamisest. Tulistades töötajaid lojaalseks ei tee ja hullem veel kui tuli tuleb seadusandjate poolelt... Kes meie mandaadiga sinna saanudki...
*******************
***********************
15. 02. 10225.
Harri Taliga räägib asjad lihtsalt lahti. Kas nii lihtsast ja õiglasest seletusest saavad aru tööandjad ja Riigikogu? Või peaks lihtsamini seletama?
Kui aga edasi arvatakse, et töötajad kardavad ilma jääda kuldsetest s...pottidest ja sellepärast protestivad, siis...
***********************
16. 02. 10225
http://www.epl.ee/news/eesti/ametiuhingute-juht-harri-taliga-seakari-mitte-koalitsioon.d?id=63927821
Väga hea algus sisuliselt absoluutselt õige. Mina ütleks sama.
Valitsuskoalitsiooni jutt, justkui tööandja ei saaks töötajat survestada, on kas eluvõõras või äärmiselt küüniline.
Millised emotsioonid teid valdasid, kui tööinimesi järjekordselt petvat seaduseelnõu lugesite?
Mul tuli meelde kuulus fraas filmist „Verekivi”: „seakiri, mitte Tallinna raad”. Ainult et praegu on tegemist Toompea koalitsiooniga. Sisuliselt tähendab see seda, et turvalisest paindlikkusest, millega on põhjendatud töölepinguseaduse muudatusi ning mis kolmepoolsetel läbirääkimistel ka 2008. aasta 23. aprillil heaks kiideti, on meil küll paindlikkust, kuid turvalisusest pole midagi järele jäänud.
Ehk on tegemist valitsusliidu vaikse plaaniga töötukassa riigistamiseks?
Ma ei oska öelda, kas see nüüd otseselt sellega seotud on, küll näen seal lühinägelikku lähenemist, et mida halvemates tingimustes inimesed on, seda lihtsam on valitseda. Näeme juba täna, et inimesed, eelkõige kvalifitseeritud töötajad, hääletavad Eestis jalgadega. Üks põhilisi argumente, mida esile tuuakse, pole isegi niivõrd palk, vaid suhtumine inimestesse, mis Eestis valitseb. Seetõttu on täiesti tülgastav lugeda seda eelnõu seletuskirja, kus täiesti eluvõõrad, kuu pealt kukkunud inimesed kirjutavad, et tööandajad ei saa survestada töötajat lahkuma ja töötajal on alati õigus kohtusse minna.
*******************
17. 02
Veel üks tark. Kuigi ma mõistan, et OMAL SOOVIL lahkunu teab oma otsuse häid ja kalbu külgi, siis tean ka, et osav tööandja oskab väga hästi viia inimese niikaugele, et too lajatab avalduse..
Lihtne oleks siis kui töökohti oleks varnast võtta või isegi mõne puhul palgast peale makse (ja sõiduraha näiteks) midagi järgi jääb.
Kui aga töökohti (MINIMAALSELT INIMLIKU PALGAGA) oleks piisavalt, poleks problem.
Kõige üllatavam on see, et isegi kompromissi ei kaaluta. Näiteks, et omal soovil töölt lahkunu saab abiraha kaks kuud. Kasvõi selleks, et jätkuks raha kõtte eest maksmiseks (et pere ei peaks külmetama kodus) ja töövestlustele sõitmiseks. Inimlik ju?
http://www.postimees.ee/743566/ministeerium-oluline-on-mojutada-inimesi-toole-minema/
Kas sama juttu räägiks mõnigi proua või härra ka siis kui sunnitakse töölt lahkuma ja silmapiiril vaid töökoht kaugel ja miinimumpalgaga?
Õppige ometi ükskord natukenegi erinevaid olukordi mõistma!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar