Naerma ajab. Kas oleme nii slabaki? Et ei ole meist suusatajaid, luricheid ega taltse??? Ametnikud aga leiavad ikka õigustuse oma palgale....
http://maraton.postimees.ee/744420/tartu-maratonil-voidutses-jorgen-brink/
**********************************'
Ei kiru ainult mina! Vaid ka Juha Mieto!
http://sport.postimees.ee/744648/suusalegend-mieto-soome-suusatamine-ajab-oksele/
**'
Kas meie sport võiks olla kuulsusrikkam? Võiks!
Kui palju praegustest kooliõpilastest on käinud tiirus püssi laskmas? Kas meil kuskil üks õhupüssitiir? Kasvõi tasuline? Kui paljud lastest oskavad kabet-malet? Kas keegi lastevanematest lastele õpetanud? Kui palju viiakse kooliõpilasi sõudmise ergomeetrite saali?
On natuke liuvälju, kus uisutatakse. Meie aga omal ajal nügisire lund järvelt ja tiigilt ja puhastustiikidelt, togisime hokit, tagusime jalgpalli. Praegu tehakse peale väheste liuväljade vaid üksikuid rulaväljakuid, muud sporti nagu ei eksisteeriks.
On erandeid. Kuigi rongipeatusi, kus võiks olla suusalaenutus, malelauad, võrguplatsid, tenniseväljakud, sulgpallivõrgud - pole ollagi!
Katsu nüüd vähe tolerantsem olla. Ei tasu kohe hakata siunama ja mingisuguste müstiliste ametnike tegematajätmisi mängu tooma. Ei saa võrrelda võrreldamatut. Ma võin öelda, et võrreldes Lätiga olemegi nii põhjamaa kui suusamaa. Eesti on väike riik ja seetõttu on siin ka oluliselt vähem suusatajaid. Samuti on meie suusatamisvõimalused võrreldes nende tõeliste põhjamaadega aastati oluliselt kehvemad (va arvatud viimased aastad). Samuti on meil küllalt palju tipptasemel sportlasi (no neid Luricheid ja Taltse), paraku suusatamises nii teravas tipus hetkel mitte. Aga ei tasuks parastada.
VastaKustutaPane aga ise suusad alla ja oleme jälle natukene rohkem suusamaa kui enne!
Tänud, Gerrit!
VastaKustutaEestimaal ongi see häda, et kui kritiseerida, siis keegi tunneb end puudutatuna. Mõni harrastajast suusataja näiteks. Ametnike koha pealt on meil lihtsalt kombeks, et kui "töötegijad" pildil, siis ronivad ka ametnikudkohale. Kui skandaalid, siis ollakse kidakeelsemad kui auster...
Muide, hoian end siunamisega tagasi natuke. Enamasti, alast sõltuvalt, enne hooaega ilmuvad ajakirjanike sulest kiitvad artiklid. Kui neid loed, siis tundub, et Eesti käsipall, suusasprinterid, võrkpall ja üldse enamus tegijaid esikümne piirimail. Võimed lubavad ja suvised kehalised näitajad head ja tahtmist rohkem kui ülejäänud Euroopas... Ei maksa lugejas/tugitoolisportlases asjatuid pettekujutelmi ja lootusi tekitada!
Lätist oleme kõva sammu ees ja selle eest vaid kiitust väärt. Sest järelikult pole me kõige viletsamad! Ja tegelikult polegi! Muide, oleksime veelgi paremad, kui tahame hinges kõike endast anda!!?
Ja see ei ole parastamine. Vaid see, et aastaid on kasvõi sprinterite hooaja eel ikka igal pool kirjutatud kui palju kõik endast annavad. Aga ei kaagutata enne kui muna käes!? Oled nõus? Minu jaoks esikümme super, teine hea, kolmas rahuldav. Kui aga sportlased laias laastus sellest joonest pidevalt allpool, rõhutan -pidevalt, siis ma enam ei kiida. Vastukaaliks ajakirjanikele. Kevadel selgub ikka, et küll oli tuul vastu jne..
Alles oli mõnus pealkiri, umbes, et "Tuul ei lubanud Nurmsalul hüpata!". Kui tulemus tulemate, ikka keegi süüdi. Ei te, kas tuul ikka teistel lubas hüpata ja kuidas kõik ilmaolud ikka eestlaste vastu?...
Kiidan ikka asja eest.
Kuigi su kriitika minu pihta asjakohane. Ootan edaspidigi!
VastaKustutaAga mõtle laskesuusatajatele. Koht 20 sees toob ajakirjaniku sulest välja selle, et kohe kohe lastakse maha kõik eespool olijad, natuke parem lumekoristus tänavatel ja kõik meie laskesuusatajad on kümnekesi esimese viie hulgas....
Tegelikkuses ootame mitte aastaid vaid varsti aastakümneid, et neil hakkab tehtud töö vilja kandma. Viljakandmiseks ei saa ju pidada kohti seitsmendas kümnes.
Hinges mul kahju kui sportlane jääbki keskmikust nõrgemaks, sest eks tegelikult ta teinud ära kõvema töö kui me (kritiseerijatest tugitoolisportlased) aru saame. Tööd mõistavad need, kes ise suusatnud. Nagu vist sinagi.
Mina laisavõitu. Aga natuke segab suuskade ja kogu varustuse muretsemist ka vilets elatustase. Sest tegelikult mäletan isegi praegu, et kui suusad alla sain, siis tegelikult mõnus kulgeda mööda pikki radu...
Tunnistan ennast süüdi - suusatan. Ega ma muidu poleks kommenteerima hakanud, kui sinu sõnavõtt poleks mind häirinud. Ma ei talu, kui inimesed kritiseerivad ja kommenteerivad kõike ja kõiki teemat valimata. Need sinu poolt "pläralateks" nimetatud kohad on aga selliseid eksperthinnanguid kõikvõimalike teemade kohta täis. Ära siis tee ühte pläralat lisaks.
VastaKustutaSee et ajakirjandus pasundab hooaja alguses ja materdab selle lõpus on arusaadav - see müüb.
Sportlaste poole pealt oleks muidugi mõistlik seada saavutatavad eesmärgid, kuid latti väga madalale seada pole ju ka mõtet. Samas kui kõik maailma sportlased oma eesmärgid täidaksid, kes siis poodiumilt välja jääks. Kaotama ei lähe ju keegi. Seega on loogiline, et enamuse eesmärgid 100%-selt ei täitu ja mitte ainult eesti sportlastel. Võtame need samad põhjamaade koondised. Seal on ju sadu suusatajaid, kes võistlevad koondise kohtade pärast. Enamus neist ei jõua kunagi mõnel suuremal võistlusel poodiumile. Meie miskipärast eeldame, et kui eestlane suusataja ameti valib, siis järelikult peab ta ka võimalikult ruttu võitma hakkama.
Loomulikult ei pea sa kiitma sportlasi keskpäraste tulemuste pärast, kuid mis õigust on sinul öelda, et see või teine sportlane ei püüdnud endast kõike anda?!
Viimasel ajal olen rongi häält kuulnud või vedurit näinud vaid kaugelt. Paljudele piisaks sellest, et ennast spetsialistiks pidada. Mina pean raudtee koha pealt suu. Kui ikka asjast midagi ei tea, siis ma ei tihka sõna võtta.
Tänud, Gerrit!
VastaKustutaPläralates on kümmekond protsenti asjalikku juttu. Võin olla plärala, aga loodan olle selle protsendi hulgas.
Saavutatavad eesmärgid on vajalikud.
Õigust öelda on küll. Jalgpallurid on muutunud aina paremaks, aga kui selgelt on näha, et ikka püütakse eestlase kombel vastutust enda pealt ära veeretada, s.t. antakse igaks juhuks pikk sööt ette, enda käest ära, siis on see mugavus. Kuni ei õpita parimat andma, hoidma, vaatama, söötma ja eksimuse puhul tegema kõik, et viga parandada, leian seni õiguse öelda.
Kümnevõistlejate puhul jääb mul imelik tunne, et peetakse normaalseks paar-kolm võistlust aastas. Isegi kui vorm pole just tipus, peaks just proovima. Harjutamine teeb meistriks! Ja harjutamine pole ainult treening vaid ka võistlustules enda "karastamine".
Ka suusatamises ikka leitakse vahel põhjuseks, et keegi trügis, nahhaalitses ja mida kõike veel. Vähe on sportlasi, kellel endil on enesekriitika olemas. Sellepärast peabki kõrvalt virisema. Talts, Nool, Taaramäe jpt on osanud jääda ausaks. Ja see on austamistväärt!
Ja paljude asjade puhul, mida olen arvanud, sama asja on vahel ka eksperdid leidnud.
Tule raudteele lähemale, vaata ja ütle. Olen kindel, et sinu arvamus ei ole kunagi ülejäänud 90 protsendi hulka kuuluv plärala tase...
Sinu täiendusele postituse põhitekstis.
VastaKustutaEsmalt ei mõista, miks peaks lapsed üldse püssi paugutama. Nagu neid relvi ümberringi vähe oleks. Kui keegi aga väga tahab oma lapsele seda õpetada, võib ju ise õhupüssi osta ja kuuriseinale märklaua panna. Samuti ei mõisa, miks lapsed kusagil saalis just sõude ergomeetreid peaks sikutama. See suhteliselt ühekülgne tegevus. Pigem ikka midagi üldfüüsilist vabas õhus.
Mina mängin oma poisiga viimasel ajal pea iga päev partii kabet või malet ja tean, et paljud teised lapsed tema lasteaias aga ka muidu tutvusringkonnas on samuti nende mängudega tuttavad.
Jalgpalli taovad ka tänapäeva lapsed (harrastajate arvult üks populaarsemaid spordialasid üldse noorte hulgas).
Nagu sinu ajal nii ka praegu lükatakse lähedalolevad tiigid lumest puhtaks ja uisutatakse/mängitaks hokit. Kaasa arvatud Metsanurga tiik, mis on juba nädalaid samadel eesmärkidel kasutusel. Liiga palju vist istud toas arvuti taga, et ei märka enam, mis oma kodu ümbruses toimub.
Viimane puudutab muidugi ka tänapäeva noori. Eks ta õige on, et tänapäeva noored istuvad palju arvuti ja teleri ees ja on vähem füüsiliselt aktiivsed. Samas ei saa neid selles süüdistada. Ajad on teised. Huvitavaid tegevusi, mille vahel oma aega jagada on väga palju.
Arutasime just mõne päeva eest naabrimehega, et kui meie lapsepõlves oleks telekast päevase tabeli asemel kümneid erinevaid teleprogramme tulnud ja samuti oleks olnud arvutid ja internet ning kõikvõimalikud arvutimängud, siis vaevalt me oleksime päevade kaupa ainult õues möllanud. Meil lihtsalt polnud nii palju valikuvõimalusi.
Oot ja veel, mis puutub soomlaste suusatamise tase eesti suustajate keskpärastesse tulemustesse?!
Tänud!
VastaKustutaPüssi laskmise ja ergomeetrite ja muu all mõtlen seda (vabanda, et mõtet ei selgitanud!), meie noorte hulgas on palju talente. Kooli ajal võiks lapsi viia proovima erinevaid spordialasid. Terava silmaga spets näeks ära, kelles on annet ja saaks soovitada spordiga tegelemist. Pealegi, see aitaks noori tänavalt ära. Muidugi on kahju kui huvialadega tegemiseks paljudel peredel raha ei jätku ja tegevusi ei toetata, tänapäeval need kallid. Nagu võistlustantski, millega Kadi tegeles. Aga sellised hobid annavad noortele palju.
Ja tean, et sina teed väga palju, oled selles suhtes väga hea isa, üldse ei kahtlegi. Ja aitäh, et ütlesid, et paljud lapsed kabe-malega tuttavad, pean oma arvamust veidi korrigeerima.
Arvutis istun üksjagu, aga maale pole paar nädalat saanud. Enamasti tööl, graafik on selline ja seetõttu pole ka Metsanurgal saanud ringi käia. Nüüd alles jõudsin maale.
Soomlased? Ehk on igal pool vähem neid, kes viitsivad suusatamisega tõsiselt tegeleda. Või siis talente väheks jäänud? Või siis tõelised talendid teleka/arvuti ees? Ehk olemegi nii siin kui sealpool lahte mugavamaks muutunud? Tegelikult panin artikli võrdluseks üles. Seda enam, et Juha Mieto oli üks mu lemmikutest. Ja eriti kahju oli, kui vaid ühe sajandiksekundiga Wassbergile kaotas kulla. Ja muide, kaotas ju Sapporos kuue sajandikuga ka pronksi!
Kindlasti tõmbab telekas ja arvuti enda külge. Aga palju sõltub kodust ja koolist!?