Kuigi Hannes Luts pole vana, siis kirjutis on ikkagi vanas tuntud headuses. Lühike (või parajalt pikk) ja piisavalt lihtsalt ja loogiliselt väljatoodud selgitustega. Et ikka igaüks, kellel mõtlemistahe olemas, saaks mõtiskleda ja soovi korral vaielda. Mina eriti ei vaidleks.
Pigem paar nüanssi.
Rahastus. Siin ja ka mujal peame me hakkama muutma mõttemalli madalatest maksudest, mis erinevalt poliitikute väidetest ei too talente, rääkimata tavainimestest meile tagasi. Maksud nii väikses, 13 % vähema elanikkonnaga riigis (ennustus võrreldes eelmise rahvaloendusega), ei saa tagada üheski valdkonnas elamisväärset elu suuremale osale elanikest.
Muidugi mainitud lisamaksud.
Rahast olulisem on tervis. Ja rahasid mõistlikult jaotades saaks paljutki muuta paljudel aladel. Aga see juba teine teema.
Aeg ja kvaliteet on olulised. Kindlasti tuleks vähendada ümberistumiste osakaalu, käiku panna servast servani kiirliinid. Kaval oleks muidugi kiirliinid panna käiku väga väheste peatustega, väikese ajavaruga. Siis saaks hiljem, "vastu tulles tuhandete linnaelanike soovidele", raporteerida paari peatuse lisamisest ja öelda: "Tehtud!".
Vaid Tallinna elanikele tehtavast tasuta kingitusest pole isegi mõtet rääkida, see on lollus n astmes!
on Man 16.01.2012 11:39
Elasin aastaid tagasi Rootsis Haninge kommuunis külas nimega Gudö.Bussipeatuse kõrval oli suur parkla.Igal tööpäeva hommikul tulid inimesed autodega,jätsid autod parklasse ja läksid bussiga Stockholmi tööle.Sest need inimesed ei tahtnud autoga tipptunni aegses Stockholmis "matuserongides" venida.Bussi aknast sai neid "matuseronge" nähtud.Ja buss põrutas omal rajal sellest mööda kui postist.
Teema juurde!Magistrandil on õigus.Tõesti tahaks,et need jubedad vanad trollinärakad ükskord kaoksid.Tuletavad siiani meelde kollaseid "Ikarus"-peletisi.
Mul on ettepanek.Linnavalitsuse ja volikogu,ka Riigikogu liikmetel peaks olema kohustus kasvõi 2x nädalas sõita ühistranspordiga.Tipptunni ajal just.Natukegi vähendaks see rahvast võõrandumist.
Teema juurde!Magistrandil on õigus.Tõesti tahaks,et need jubedad vanad trollinärakad ükskord kaoksid.Tuletavad siiani meelde kollaseid "Ikarus"-peletisi.
Mul on ettepanek.Linnavalitsuse ja volikogu,ka Riigikogu liikmetel peaks olema kohustus kasvõi 2x nädalas sõita ühistranspordiga.Tipptunni ajal just.Natukegi vähendaks see rahvast võõrandumist.
-0 
+4
Mitte nädalas! Absoluutselt igasugused kuluhüvitised tuleb kaotada ja jätta vaid üks - ühistranspordi kasutamine hüvitatakse! Ka Riigikogu liikmetel. Kuigi see ehk neid sõitma ei kutsu, siis valitseb vähemalt võrdsus!!!
Senise statistika põhjal on teada, et autot ei oma ligikaudu pool meie ca 609 000 leibkonnast (paljudel on neid aga rohkem kui üks). Järelikult pole tasuta ühistranspordi idee ainult autoomanikele suunatud. Suur osa inimkonna paremast osast (Ilfi ja Petrovi järgi) kasutab seda eelist praegugi (pensionärid), kuid kõige raskemas seisus on väikese sissetulekuga ning eriti paljulapselised pered. Isegi kui mingi auto on olemas, napib raha selle ülalpidamiseks.
Poolte meie leibkondade sissetulek per capita on allpool elatusmiinimumi, mis meil niigi, tänu statistilistele manipulatsioonidele, on tasemel, mis Saksamaa heaoluühiskonnas tähendab süvavaesust.
Rahvusvahelise statistika järgi on vaesuspiir 60% aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist ühe leibkonnaliikme kohta. Ekvivalentnetosissetulek tähendab kogu sissetulekut ühe inimese kohta: palk, pensionid, toetused, omatoodang (toit) jm ning mediaan summat, millest pooled inimesed saavad vähem ja pooled rohkem.
Statistikaameti kodulehe andmerägastikust võib igaüks, kes viitsib, leida, et 2010. aastal oli aasta keskmine netosissetulek ühe inimese kohta 6570.37 eurot, sellest mediaan 5597.89 ja vaesuspiir 3358.75. Mina sain seda 12-ga jagades kuu vaesuspiiriks 263 eurot nina peale.
2007. aasta arvestuslik elatusmiinimum oli 150 eurot ja minimaalse toidukorvi maksumus 66 eurot kuus. Niipalju või enam saavad toidule kulutada leibkonnad alates V sissetulekudetsiilist. Poolte perede jaoks tähendab see poolnäljas elamist.
Hamburgist vaadates taolised pisiasjad muidugi ei meenu. Peamine on - tuld Savisaare ja KE pihta! Noorhärra ML ei suuda ettegi kujutada vaesust või nälgivaid lapsi, aga Eestis on need reaalselt olemas, ja iga ettevõtmine, mis olukorda pisutki leevendab, väärib toetamist, mitte mahakarjumist.
Ma kohe kuidagi ei saa aru, miks pole küüniline ja populistlik samuti valimisaastal 2013 kehtestatav üleriiklik maamaksuvabastus, millega IRL vehkis juba Riigikogu valimiste eel (vist loodeti, et ka tallinlased, kelle jaoks see käesoleval aastal juba kehtib, peavad seda isamaalaste teeneks).
Poolte meie leibkondade sissetulek per capita on allpool elatusmiinimumi, mis meil niigi, tänu statistilistele manipulatsioonidele, on tasemel, mis Saksamaa heaoluühiskonnas tähendab süvavaesust.
Rahvusvahelise statistika järgi on vaesuspiir 60% aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist ühe leibkonnaliikme kohta. Ekvivalentnetosissetulek tähendab kogu sissetulekut ühe inimese kohta: palk, pensionid, toetused, omatoodang (toit) jm ning mediaan summat, millest pooled inimesed saavad vähem ja pooled rohkem.
Statistikaameti kodulehe andmerägastikust võib igaüks, kes viitsib, leida, et 2010. aastal oli aasta keskmine netosissetulek ühe inimese kohta 6570.37 eurot, sellest mediaan 5597.89 ja vaesuspiir 3358.75. Mina sain seda 12-ga jagades kuu vaesuspiiriks 263 eurot nina peale.
2007. aasta arvestuslik elatusmiinimum oli 150 eurot ja minimaalse toidukorvi maksumus 66 eurot kuus. Niipalju või enam saavad toidule kulutada leibkonnad alates V sissetulekudetsiilist. Poolte perede jaoks tähendab see poolnäljas elamist.
Hamburgist vaadates taolised pisiasjad muidugi ei meenu. Peamine on - tuld Savisaare ja KE pihta! Noorhärra ML ei suuda ettegi kujutada vaesust või nälgivaid lapsi, aga Eestis on need reaalselt olemas, ja iga ettevõtmine, mis olukorda pisutki leevendab, väärib toetamist, mitte mahakarjumist.
Ma kohe kuidagi ei saa aru, miks pole küüniline ja populistlik samuti valimisaastal 2013 kehtestatav üleriiklik maamaksuvabastus, millega IRL vehkis juba Riigikogu valimiste eel (vist loodeti, et ka tallinlased, kelle jaoks see käesoleval aastal juba kehtib, peavad seda isamaalaste teeneks).
Olen enam kui kindel, et piisava mõistusega inimene näeb osade inimeste elu siin ka Hamburgist piisavalt tõepäraselt.
Ja eks ole selge ka see, et väikese sissetulekuga leibkondadele, kes seni jala käinud, oleks piisavalt aus võimaldada pere huvides ka pikemaid sõite.
Aitäh selle viite eest! Ma ise kommentaare igaks juhuks ei loe. Tore kui keegi terad sõkaldest eraldab. Aga selle viimase sotsiaalteemalise kommentaari kohta ütleks nüüd küll nii, et kumb on odavam, kas maksta nt 10% elanikkonnast transporditoetust (minu pärast ostku linn neile kas või tasuta kuupiletid) või taguda igal aastal 20 miljonit eurot mättasse? Kõik selleks, et doteerida ühistransporti, mida 90% elanikkonnast endale siiski lubada suudab! Olgu neid vaeseid kas või pool elanikkonnast - ikka on odavam neid toetada, mitte maksta kõike tuimalt kinni.
VastaKustutaTervitustega,
Hannes
Tervitused, Hannes!
VastaKustutaLoe ikka! Nagu ütles Toots Kiirele: See hoiab vaimu värske ja annab jõudu kah! Seal tõesti ka mõni terake tarkust mõnes arvamuses...
Jah, eks (odaval või sümboolsel) piletihinnal oleks mõte eelkõige siis, kui riik (ehk Eesti transpordi ainuomanik), tegeleks asjaga kompleksselt, algusest lõpuni.
Praegu on sama mõttetu suhteliselt suure raha tagumine piletisüsteemi, seadmete hooldusesse, piletimüügisüsteemi (kõik need p-kioskid jt, kes vahelt teenivad), erinevatesse anmebaasidesse jne.
Muide, 90 %-st suur osa kindlasti suudavad ühistransporti lubada praeguse elatustaseme juures läbi häda. Eriti kui mitu last. Ja kui ikka näpud põhjas, siis see laps üritab pileti asemel piruka osta, õppides nii aina rohkem petma riiki ja ennast. Sest ega riigi petmine polegi muu kui enese petmine. Siin oleks mõttekas, kui tõepoolest perepilet kõikidele pereliikmetele (olenemata, kas vaba linnakodanik või mats maalt) oleks olemas ja tagaks kõikidele pereliikmetele 50%-lise soodustuse. Ja lapse, kes valinud kõrghariduse (kui mõni teinegi juba mingit raha teenib), olles sellega justnagu eesrindlikum, võiks viiel aastal peale gümnaasiumi saada tasuta sõidu õiguse. Siis ehk minnakse vähe rohkem kõrgharidust omandama ja tulevikus ikkagi tiba rohkem haritud inimesi.
Sellise suhtumise ja lähenemise juures oleksin ma soodsa (ja muidugi kvaliteetse)ühistranspordi pooldaja!
Edu!