EKSPORT JA PALK

http://www.e24.ee/697000/soodsat-eesti-toitu-eksporditakse-igasse-ilmakaarde/

On ju üllatav, et hispaania sibul vaat et kordi odavam kui eestimaine!??
Ei ole üllatav. Sellel kaks põhjust. Hispaanias tõenäoliselt kasvatatakse sadadel hektaritel, meil üldjihul aiamaast natuke suuremal lapil Seega seal omahind väiksem ja hulgi müües küsitakse veelgi vähem. Seepärast tasub vedada isegi autoga läbi kogu Euroopa, läbib meil ehk ühe spetsialiseerinud hulgilao ja ongi poes. Meil aga aiamaalt tulnud sibula ostab keegi kokku, hoidmisele ehk hoidlatele eriti ei kuluta ja veab selle kaubikuga kauplustesse. Et kogused väikesed, üritab vahendaja osta maksimaalselt odavalt ja müüa kallilt. Ka aiapidaja, kes vaat, et midagi muud ei kasvata, üritab siis muidugi enda jaoks saada maksimaalse kasumi. On ju see võib-olla, et pea ainus (kõrval)sissetulek see talle aasta jooksul. Käsikäes käivad ahnus ja paratamatus. Ahnuses võis veenduda suisel õunamüügil ja tegemist polnud muidugi mitte ainult müüja ahnusega.
Palju oli müügikoha maks käsitöölaadal?

Kuidas on meil läti kalakonservid poole odavamad kui kodumaised? Muidugi on nad kordi maitsetumad, ütleks lausa kohutavad! Aga ostetud korrga konteineritäis. Hind aga siis ülimadal ja kindlasti  töötaja arvel. Lätis.

Meil poodides maksab kodumaine kalakonserv üle euro, läti oma laias laastus poole vähem. Meelde on jäänud aga, et kuskil kirjutises eesti kalakonservide impordist mainiti, et väljamüügihind selline, mis jääb kaupluse hindadele kordi alla. Nii müüvad ka meie kalatööstused  ekspordiks väga odava hinnaga. Tunduvalt odavamalt kui meie oma poodidesse väikekoguseid. Ja tundub, et liiga odavalt Toodangust on ju vaja lahti saada ja see otse loomulik.

Pood lajatab aga korraliku juurdehindluse (kodumaise kurgi puhul oli see kohati lausa 50% ringis), tellides korraga kastikese, sest neid kastikesi tuleb iga kord natukesehaaval juurde tellida. Natukesehaaval tähendab aga pidevalt nende pisikeste koguste uuesti ja uuesti vastuvõtmist, arvutisse sisestamist, riiulitele paigutamist jne. See võtab aga suure osa tööajast ja on kulukas.

Nii ongi asjal mitu tahku.

Kes aga kannatab, on oma inimene. Esimesel korral väikest palka saades, mis ammu pole tõusnud (kuigi müüginumbrid kasvavad nii tootjatel kui poodides!!!). Ja teist korda poes, kus need hinnad siis silmanähtavalt kasvavad. Võitja paraku aga suurärimees.

Mis kena eestimaine toode! Nimi kohe ütleb, et oma värk! Kaarli!!! Sama uhked muidugi kui etiketil "Talu" ja uhke maja sealjuures. Jne. Tegelikult tegemist Poola toodanguga ja teatud mõttes tegemist tarbuja eksitamisega. Sest vaevalt, et Poolas Kaarel väga levinud poisinimi või seal kaarli kirik või Karla katedraal. See sama hea, kui müüme Poola kotlette ja peal "Mikulski" (Stanislav) kotletõ apetitki...