Ja-jaa!!!
Hr Osulal vaid mõned valearusaamad!
Peab tõdema, et viimased kümnendid on Eesti ühistranspordi olulisima osa – bussiliikluse – eestvedajaks olnud ettevõtlikud ja vastutustundlikud ettevõtjad. Loodame, et see jääb pikaks ajaks nii.
Bussiettevõtjad ei taha midagi kuulda pooltühjade ekspressliinide puhul mõne peatuse lisamisest.
Ühistransport kui võrgustik. Ühistransporti tuleb hakata nägema kui dünaamilist tiheda katvusega üle-eestilist võrgustikku. Ainult see koos sagedase, täpse ja hinna poolest sobiva transpordi korraldusega tagab seadusega ette nähtud õiguse vabaks liikumiseks. Võrgustiku planeerimine ja ehitamine on aastakümnete pikkune, kompetentsi ja kogemust nõudev töö. Investeeringute koondumine ühes võrgustiku kitsas osas, näiteks rongiliikluses, mis teatud olukordades tundub igati atraktiivne, võib tasakaalust välja viia kogu kompleksi.
Investeeritakse maanteedesse, kuid oskamatult. Headele ettepanekutele bussifirmad ei reageeri. Tasakaalust võib välja viia hoopiski see, kui bussifirmad ei ole huvitatud ümberistumistest, olgu see siis Viljandis (Vabaduse peatus remondi ajal või rdtj praegu).
Raudteeliiklus on lihtsalt häetud vaeslapse ossa ja nüüd tuleb midagigi päästa!
Haapsalu rongist unistajatele juhin tähelepanu, et Haapsalu–Tallinna bussiliinidel võetakse piisava sageduse tagamiseks kasutusele järjest rohkem väikebusse, sest suurte busside jaoks reisijaid lihtsalt ei jätku. Kui visuaalselt ette kujutada näiteks pilti, et Pärnusse suunduvad maantee (bussiliiklus), raudtee ja kiire raudtee, siis teeb selline ühise raha kasutamise tõhusus lihtsalt nõutuks. Samas oleme kindlalt sellel seisukohal, et raudteel on reisijateveos oma kindel ja auväärne koht, kuid seda n-ö üle tootes muudame selle jätkusuutmatuks. Sellest oleks kahju.
Jah, kiire raudtee asemel (mis on kiire?) võiks see minna läbi Pide ja Viljandi ja...?
Haapsalusee aga väheneb reisijate arv eelkõige bussiliikluse jm puuduste tõttu. Kas saan vabalt rattaga bussile, et jõuda Hiiumaa praamile? Kas kiirbussil on Rohukülas vastas Meteorid? Kas toote Haapsallu ka vene turiste? Kas Pärnu ja tallinna vahel ka piisavalt peatusi teete või loodate vaid ekspressliinidele? Kas Raplast saab bussiga tihti Pärnu? Kas Kohilast saan bussiga Iklasse?
Kaasaegse ühise transpordiga peab kaasnema kaunis ja kompleksne taristu, mis algab ajakohase infoga varustatud ootekojast kuskil külateel kuni logistiliselt sobivalt paiknevate kaasaegsete bussi- ja raudteejaamadeni. Mäos asub keset põlde Eesti kauneim ja kallim bussijaam, kahjuks reisiteenuse osutamisel ta olulist rolli ei etenda.
Mujal on aga ühise reisimise infrastruktuuriks sobivad kinnistud ammu muudel eesmärkidel maha müüdud. On kahetsusväärne, et riik investeerib märkimisväärseid summasid Euroopa Liidu vahenditest raudtee taristusse, aga siiani puuduvad normaalsed bussijaamad Pärnus, Kohtla- Järvel, Narvas, Valgas, Sillamäel. Rääkimata bussipaviljonidest maakohtades või sellise taristu loomisest, mis pakuks ka bussijuhtidele inimväärseid olmetingimusi.
Taas nõus! Selle koha pealt on meil ametnikud äärmiselt paindumatud. Või ehk nagu bürokraatlikud rähnid, nagu üks inimene sidus kokku blogis rähni pildi ja jutu ametnikest.
[10.01.2012, 02:29]
... ja Euroopa kõige olematum rongiliiklus, mis garaneerib bussidele maksimaalse kasumlkkuse nii, et on täiesti tavaline et Tallinn-Tartu-Tallinn bussi peale on teatud aegadel üsna raske pääseda, inimesed võtavad öösel kambaviisi taksosid Tallinnast Tartu saamiseks. Ja ole normaalne olukord Tallinn -Tartu rongiliiklusega. [10.01.2012, 01:31]
Loomulikult peabki ühistransport koosnema üksteisega arvestavast bussi- ja rongiliiklusest. Ning busside sõiduplaan ei tohi olla selline, et sõidetakse viimse vindi peal ka halbade ilmastikutingimustega.
Türil väga operatiivselt pandi bussiliinide sõiduplaanid ka välja. Kuid tegelikult peaks kogu välisinfo olema jaamahoone otsas ÜHINE, nähtav muidugi nii bussipeatuse kui platvormide poolt. Koos turismiinfo, kaardiga jms.
Sõnu võib ju igat pidi väänata. Väikebussid on Läänemaal kasutusel pisikestel kõrvalistel liinidel. Raudtee otsesel konkurendil Haapsalu-Tallinn bussiliinil on olnud kogu aeg käigus oma 20 aastat vanad suured uunikumbussid. Sõit on nagu õnnemäng - kas satub normaalne buss,mis ei haise,kus töötab soojendus/konditsioneer ja kus ei jää mootorimürast kurdiks. Usun,et enamik reisijatest eelistaks normaalseid uusi reisironge vanadele romula-bussidele,kui ainult see võimalus oleks. Aga eks see ole Osula märg unistus,et kogu Eesti ühistransport oleks ainult bussiliikluse põhine...
vastus [09.01.2012, 11:29]
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar