Ja ega ka hr Partsi mõne sõna kohta paha ei ütle.
Lingid
http://www.e24.ee/669820/kaido-simmermann-mina-praegu-rail-balticut-ehitada-ei-riskiks/
http://www.e24.ee/670792/parts-rail-balticu-ule-ei-saa-tanase-paeva-pohjal-otsustada/
Eks hommseni mõtlen.
***************
Hr Simmermann mainib koheselt, et trass kulgeb läbi soode ja maaomanike küsimust uuel trassil, kui ei kasutata vana. Õiged märkused, kuid riik peaks olema nii tugev ja kodanikud mõistlikud, et saadakse asjas kokkuleppele. Ja kui ei saada...siis tasub arvestada sellega, et tegemist olulise asjaga, eeskätt meile endile.
Trass.
Ma ei peakski õigeks läbi Tartu. Miks? Hr Parts mainib, et
«Rail Balticu arengus oleme poole aastaga teinud suure sammu edasi ja selle projekti hindamisel tuleb lähtuda suuremast tulevikunägemusest, mitte tänasest päevast,» kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Loomulikult! Milline mõte oleks aga ehitada kõrvuti kaks eri laiust? Ehk odavuse koha pealt veidi, kuid ega me ei saa Tallinnast Raplani teha praeguse asemele eurolaiust (mis olekski ehk hea), sest ei jäta laia teed Lellest Viljandini?
Pläralates on korduvalt välja pakutud raudteed Haapsalust Valka. Tõepoolest, üherajalisena ja üksikute jaamadega (kokkuhoiu seisukohalt) oleks see vägagi mõttekas, läbi Pärnu, Karksi - Nuia ja Puka?. Sest 30-40 a pärast ei ole meie teedel pooltki praegusest autovoolust ja inimeste olulisimaks liikumisviisiks saab ühistransport. Muidugi on meil bussid, muid teatud suundadel oleksid rongid tõhusamad.
Ehk peaks RB minema üldse läbi Märjamaa? Kõrvuti Pärnu maanteega osaliselt? Näit Sadam-Lennujaam-Saku,-Kernu-Märjamaa-Libatse-Are-Sauga-Pärnu.-Häädemeeste-Ikla...? Siis kaoks ju otsene vajadus neljarealise Via Baltica järele! Ja teoreetiliselt plaanitakse nagunii Ülemiste-Saku suunal raudteede ühendamist väljaspool linna.
Või Tallinn-Jüri-Kose-Kuimetsa-Paide-Imavere-Põltsamaa-Viljandi-Karksi-Lilli-Ruijena-Mazsalaca (Väike Salatsi) ...raudteetammi mööda Riiga...Ega seegi kant Lätis vajaks teatud mõttes raudteed ja ring oleks väiksem kui läbi Tartu.
See muidugi hüpoteetiline variant, kuid, nt 30-40 a pärast elab eestlasi piisavalt ikka veel maal ja väikelinnades ning turismi seisukohalt me ei tohi rääkida jutte, et see raudtee "on kabavedude jaoks". Väga ühekülgne lähenemine.
Siit edasi mõeldes jõuan mina ikkagi küsimuseni: Kas sellised rahad, mis kuluksid ehituseks ja opereerimiseks, ei tasuks ära hoopis muudetava rattalaiusega kaubavagunite ehitamiseks? Saaks ju neid kasutada meil igal liinil ja vabalt saata Euroopasse?
Eksperte on meil igasuguseid. Inimlikult lähenetakse küsimusele: Kas RB tasuks end ära, ju ikka optimistlikult: Jah, teatud tingimustel küll. Nii ei tekita need arvamused minus lihtsalt usaldust. Pole ma kaugeltki mingi spetsialist, kuid see on lihtsalt minu arvamus. Soomest tõepoolest tuleks kaupa vähe isegi siis kui oleks Talinn-Helsingi raudteetunnel. Arvestades röögatut maksumust!
Seega, lähenegem ehk eelkõige esmalt praktilisemalt. Vähemalt 4 korda päevas reisirong Shestokaisse, sobiliku hulga peatustega. Üle Tartu. Ja senikaua võib arvestada kaubavedude numbreid. Ja isegi kaherajaliseks ehitanist Tapa ja Tartu vahel.
Sest tõepoolest, võtta raha vastu vaid sellepärast, et pakutakse...Kas me ikka saame üldse sellega hakkama?
Kui juba Koidulas pole siiani suutnud tagad bussidele peatumisvõimalust mõlemal pool teed? Kui ei saa hakkama väikestegi asjadega?
Ega leia kohapealt ka sõiduplaani Obinitsa suunas! Kusjuures, on huvitav, et kui tahakski Mikitamäelt rongile tulla, et sõita Tallinna või Piusale, siis ainus sobiv buss lõunasele rongile raudteejaama ei tule. Peab sõitma ilmtingimata Põlva kaudu...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar