KIRJASÕBRAD

Vanu pilte sobrades sattusin mõne peale, mis tekkinud ja jäänudki albumisse. Oli huvitav aeg! Ei mingeid arvuteid. Pidid lihtsalt kirja posti panema ja jääma vastust ootama. Kui kohe vastati, läks vähem kui nädal ja vastus oligi käes! Tollal, koolipõlves, sai osa kirjasõpru leitud ajalehest "Säde". Kirju pole muidugi alles hoidnud, aga kahju. Ka päevikuid mitte. Nii kaob osa endagi elust. Nüüd muidugi kirjutatakse arvutis ja üldiselt vist säilib kõik. Aga see pole muidugi päris see. Kirjas said nurka ise lillekese joonistada või südame. Isegi sõjaväest sai saadetud kirju, millest pikim vist üle 20 lehekülje. Tõesti kahju, et ei säilitanud. Õnneks alles muidugi pilte. Küll ei tea, mis saanud inimestest, kellele kirjutanud lapsepõlves.

Aga selliseid pilte tehti tollal ja saadeti teineteisele:

 

Aeg läinud, aga pildid jäänud.

Peaks ükspäev ka panema üles pilte sõjaväe ajast. Eks näis.