laupäev, 26. november 2011

VALGUSREOSTUS JA BRÜSSELI MÕISA KÖIS

Valgel ajal torkasid silma valgustuspostid, kuid nende mõttetus siin-seal ei kriipinud nii hinge. Uurisin tuttavatelt autojuhtidelt, kui vajalikud ja mõttekad on valgustus asulavälistel teedel, mingitel suvalistel ristmikel, viaduktidel, metsa vahel. Arvamusi nii ja naa. Minu jaoks tundub, et peale üksikute kohtade ehk, kus neist tõesti kasu on, on selline valgustus sulaselge raiskamine. Vajalik pigem ehk kergliiklusteedel ja sedagi vast pigem asulate lähistel, esimesed paar kilomeetrit. Kui keegi tahab teha trenni või kepikõndi. Hajaasustusega paikkonnas asulate vakel on see aga raiskamine!

Kiisalt läheb Kurtnasse kergliiklustee, mis algul muide oli vist mõeldud talvisel ajal kui võimalik suusarada. Arvestades seal liikluse tihedust nii jalakäijate kui autode poolt, oleks jalakäijate saatmine teele (meie lumetõrje kvaliteediga - teeääred puhastamata!) vastutustundetu tegu. Nii ongi, et tollel teel on pimedal ajal nüüd valgustus asja eest, kokkuhoiu eesmärgil jääb hilisõhtul põlema vaid iga kolmas lamp. Väga asjalik lahendus. Kuigi tegelikult võinuks postid olla ka madalamad ja lambid veelgi säästvamad, aga noh, mis siin ikka viriseda...

Mujal ringi sõites aga kriibib hinge ikka väga tugevalt. Läbi aegade on olnud palju neid, kes arvanud, et mõisa köis, las lohiseb. Olgu see siis Brüsseli või Moskva mõisa oma. Ja ega sellise suhtumise vastu väga ka ei võidelda! Tegelikult pole küsimus ainult "sealt kuskilt" tulnud rahas, mida peaks iga hinna eest ära kulutama. Muidugi ka võimalikult suure osa lohviga oma taskusse tõmmates, kuid see hoopis teine teema. Nii teemegi! kas väiksemalt või suuremalt. Kas RB või ristmiku uued lahendused, ohutust arvestades, reaalset elu arvestamata jättes. Vahel. Mõisa köie taga on ka selle tegemiseks kulunud materjal ja ressursid. Ja vaat selle me kipume unustama. Mõni muidugi ei mõistagi....

Tehtud teeremont. Tegelikult kuni Raplani. Kõva töö! Aga rõhk langeb sinna kuhu ei peaks, tähtsamad asjad jäävad tähelepanuta. Olgu või mõni vahepealne bussipeatus, kus ei saa isegi autoga oodata, ilma teisi segamata ja liikluses ohtlikkust tekitamata. Ka mitte niisama peatuda. Et rääkida mobiiliga Või kasvõi korraks puhata. Rooliväsimusest.

Pilt lihtsalt illustratiivne, lampidele lisaks ka peegeldavad liiklusmärgid. Sisu aga selles, et jupike kergliiklusteed, mis õige pea asulast väljudes lõpeb, tõstatab küsimuse.  Või küsimusi. Kui on liiklejaid, miks jäeti tee Raplani pikendamata? Kui pole, miks seda üldse tehti nii jupike? Arvestades võimalust, et kahe asula vahelist teed võidals kasutada väga aktiivselt (nagu Kiisa ja Saku vahel, miks peaksin teistmoodi eeldama?), on selle ehitamata jätmine paha tegu. Kui just põhiosa hääli tuleb autojuhtidelt, siis muidugi...
Aga tuled! Kergliiklusteele (raisatud?) pandud lambid ei põle, kuigi vajalikud!? Maanteel põlevad? Kusjuures huvitav see, et pidevalt põleb vaid iga kolmas lamp. Miks siis ÜLDSE vahepealsed pandi? Ehk euronõuete (meie, eestlaste poolt võimendatud!) pärast? Kas nõuded valikuliselt täitmiseks? Või kui piisab nii, ja visuaalselt polegi nagu rohkem vaja, siis kes vastutab raisatud raha ja materjali ja loodusvarade eest? Ahja,, meil ei vastutatagi! Unustasin. Nii ju igal pool, olgu siis kaaneta kaevu puhul või katuselt kukkunud tonni lume korral.


Ülesõidu juures ristmik ja hulganisti reostust. Valgusreostust. Kas selline valgustus pigem ei vähenda autojuhtide tähelepanu liikluse jälgimisel? Tekitab turvalise tunde, mis kergelt võib osutuda petlikuks? Halvendab tulede virr-varris autode tulede märkamist, näiteks kõrvalteelt välja sõites?

Mõned lambid. Vajalik.


Meeletu ju!!! võiks öelda, et sajad lambid ja postid, kümneid tonne rauda, kilomeetreid kaablit ja kõik muu, mis kulutatud minu jaoks ikka väga ja väga mõttetult. Tahaks loota, et eksin, aga isegi sel juhul on see kulutus kaheldava väärtusega! Mida need tuled annavad?
Ega ei teagi, on sellise raiskamise põhjuseks ükskõiksus, noh seesama MÕISA KÖIS LAS LOHISEB, või hoopis orjameelsus? Noh et Brüsseli käsk ja euronõuded! Kas enda mõtlemine, säästlik (nii raha kui looduse puhul) tarbimine ei peaks vanale metsarahvale omasem olema?
Muidugi on valgusreostus hoopis laialdasema mõjuga. Ja ehk üks nüanss ka meie hingekülmus. Valgustame kõik selle maa, samal ajal kui hingesoojendav tuluke üle talvise põllu või teekõrval oleva maja aknast kipub maastikupildist kaduma!?

Ja kes maksab kinni elektrikulu, kolisevad põlevkivivagunid ja võimaliku tuumaenergia? Mida väidetavalt vaja. Muidugi vaja, kui vastutustundetult ise suhtume oma riiki, ja mõisa köis las lohiseb...

http://www.epl.ee/news/tallinn/valgusti-veerenni-ristmiku-keskel-pimestab-autojuhte.d?id=51108309

 Ja alles eile lugesin artiklit, kus kirjeldati et eelarve pingelisuse jm tõttu ei suudeta linnas üle mõne ülekäigu valgustuse korda teha! Paganama kahju, et ma ei leia seda artiklit üles!

Seda peaks aga uurima. Saab ehk aimu, kui palju kallimaks võib tee ehitus minna ka valgustusaarekeste pärast jne.
http://www.epl.ee/news/tallinn/valgusti-veerenni-ristmiku-keskel-pimestab-autojuhte.d?id=51108309

************************

Pole veel Raplasse jõudnud, aga ükspäe lähen vaatan.
Muidugi ongi ehk kraavid õigemad kui kinnine drenaazh!? Selles mõttes, et kraave lihtsam ja odavam hooldada kui tulevikus jälle kõik segi kaevata? Mõningates asulates on kraavid ja ei oskagi öelda, kas on probleeme.
Muidugi, hunniku lampide ja üldse tänavavalgustuse rahade eest võiks ehk hoopis metallpiirded paigaldada? Ja üleüldse, miks ikkagi tänavavalgustus, kui valgustust vaja kõnniteedele, ülekäikudele ja ristmikele?

Aga viimane lõik videos, sama mis mulgi sinin jutuks - iga kolmas lamp. Normid nõuavadki hästi tihedalt, aga teised normid põlemist ei nõua?
http://www.postimees.ee/648245/err-taasavatud-rapla-tee-tekitab-nurinat/

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar