Kui on asjalik Piilupart, pole ka reisijatel muud kui nautida rongisõitu. Ja hea, kui IGAS rongis on puhvet! Ning MUGAVAD istmed...http://www.raamatupidaja.ee/?PublicationId=974c1eb5-efbf-4bb1-8865-63147da57a9a&ref=rss
Anonüümus tümitas siin ja tõi hea kommentaari sellest artiklist. Tõesti väga hea lõik, aga artikkel oli tunduvalt pikem. Ja tõsiselt hästi kirjutatud.
Plaane, strateegiaid, arengukavasid on meil ilmselt ühe ruutkilomeetri kohta maailmas kõige rohkem. Seega justkui oleksid olemas ka eesmärgid. Kuid eesmärgid ei ole seotud eelarvetega.
See see point omgi! Ja isegi AECOM-i raport ei ole muud kui üks võimalus, mis kohati tundub väga ühekülgne. Mitte mulle, sest ma pole seda lugenud, kuna see inglise keeles. Nii on mõned teised väitnud. Ja suhteliselt usun neid. Sest seegi artikkel näitab, et eesmärgid ja eelarve pole kohati tasakaalus. Nii ei taga AECOM-i raport mitte tasuvat raudteed, vaid näitab ühte võimalust RB tasuvuses.
Oleks tõesti hea, kui see raport oleks ka eesti keeles saadaval.
Mõnigi kord võib midagi kirjutada, millest aga keegi loeb välja vaid seda, mida tahab. Jättes osa sõnu vahele ning kujutades ette seda, mida autor üldsegi pole silmas pidanud. Ehk on põhjuseks tarkusetablettide ülemäärane manustamine?
Kindlasti kulub osa eelarvest ka kõikvõimalike arenguplaanide tegemiseks, millised hiljem vaid riiulil tolmu koguvad. Või arvutis kaovad.
Eelarve kujundamine kruvipõhiselt jätab täiesti õige, isegi soliidse mulje - raha kruvide jaoks eraldati, töötasuks eraldati, kõik kulutati ära, kuid kokku hoiti ka, meetmed on täidetud ka, …
Võime ju EL poolt eraldatava raha kulutada liiprite ja kinnituskruvide ostmiseks. On see aga kindlasti õigustatud? Kas raudsele teele tuleb pea kogu meretransport ja autod garaazhi roostetama jäävad, et reisijate arv ületaks 5000 piiri? Kahtlane. Kui meil isegi praegu mõni poliitik sõidab pealinnast Lõuna-Eestisse taksoga valijate juurde, sest "kuidas muidu kohale saada"! Või teine ei saa aru, mida hõlmab regionaalpoliitika. või kolmas ei saa aru, et tulumaksu vähendamine valimisvõidu nimel vähendab turvatunnet, jätkusuutlikust ja elupäästevõimekust...
Midagi on kohe väga paigast ära, pea kolm korda paigast ära. Ehk, kui meie sissetulekute juures saame me tulumaksu keskmiselt võib-olla 120 - 140 eurot palgasaaja kohta (miinus maksuvaba miinimum), siis seal hüpoteetilisel põhjamaal üle 1000 euro palgasaaja kohta ehk ca neli-viis korda rohkem.
Täpselt! Kuni seni e taga "tootlikkus" paremat palka, sest seesama tootlikkus liiga madal, siis pole ka loota, et vähemalt kolmekordne allajäämine teistele maadele tagaks meil 5000 inimest päevas Euroopasse sõitma. Riigikogulasigi ju vaid 101, võtame eksriigikogulased juurde, no kuidagi ei tule välja. Tavainimene aga kalli eurorongi peale ei pääse, seega peaks mõningaid seltsimehi ainult rongis vedamagi! Ja soovitavalt muidugi võimalikult suure kiirusega, et nad ei saaks akna taga mööduvat maastikku jälgida! Alati on ju olemas oht, et nii osatakse näha Eestimaad!
Muide, väärika tasu saamise soov on igati mõistetav, vaid mingi aeg võib inimene ennast maha salata, „hinge kinni hoida”, kuid millalgi tuleb ikka maksma ka hakata, muidu lämbutakse ära. „Hinge kinni hoida” võib vaid mingi eesmärgi nimel, teades, et selle eesmärgi saavutamise tulemus toob kaasa midagi oodatut. Kui nüüd keegi arvab, et ei nad lämbu ühti, eks nad lihtsalt lambuvad (minu tütre väljend lambaks muutumise kohta) ja teevad „mää”, siis avatud tööturu olukorras see küll niimoodi ei käi. Seega peaks eelarve olema liikumine millegi suunas, mitte millegi ärakannatamine.
Mis on see, mis ei lase meil tootlikkusel tõusta?
Raske küsimus. Kindlasti aga ei saa kaubarongidega õhku vedada ega ka reisirongidega piisavalt teenida, kui pole reisijaid. Kes maksaks pileti eest. Läbi õhu vilksatavaid ronge võiks ju teha, aga see oleks rohkem Jaan Tatika moodi. Sest lennukid juba vilksatavadki läbi õhu. Kuid vahepeatusi ei tee, vähemalt piisavalt mitte, et regionaalpoliitikaga arvestatavalt saaksime omale inimväärset elu tagada.
Ükski raport ei taga tablettidega täidetud ronge, mis peaks tagama kõigile võimaluse silmad avada ja laiemalt ringi vaadata. Ja mõista.
Miks on üldse vaja panustada nutikatele töökohtadele? Midagi pole teha, vaid see kaup, mille eest me saame maailmas küsida head hinda, toob meile häid sissetulekuid, häid palkasid ja häid avalikke teenuseid. Meie ainukene käegakatsutav võimalus selleks on nutikus ja selle müümine.
Kahjuks on meil palju räägitud sellest, et napib oskustöölisi. Enamasti räägivad tööandjad. Et tagada võimalusi odava tööjõu sissetoomiseks. Mis omakorda vähendaks veelgi meie eelarvelisi võimalusi. Kuid tööjõudu välja õpetada ja neile inimväärset palka maksta pole meie tööandjate eesmärk. Sest ka eelarve pole nende jaoks oluline.
Lõpuks olemegi sealmaal, et inimesed ei tee vahet raudteel ega rongil, liipril ega rööpal. Raportitel ega reaalsetel numbritel.
Peeter Tammistult väga hea artikkel! Ja hinge kinni hoida jõuame tõesti vaid mõne aja või veidi kauem, kui eesmärk seda väärib. Ometi peame ka hinge kinni pidades jälgima, mis saab RB-st. Ning mitte ainult jälgima, vaid koheselt tiheda kiirrongiliikluse avama RB II etapil, üle Tartu. Et ennustamise kõrval ka reaalseid tulemusi näha. Muidu võiks ju ka AECOM-i raporti Edda Pauksoni kätte analüüsimiseks anda!
Vaevalt, et muide ka ülemäärane, "kunstlikult tekitatud" konkurents kaubavedude alal mere- ja raudteetranspordi vahel, midagi eriliselt revolutsioonilist oleks!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar