KAGU-EESTI KOLMNURK

Vaatasin vanu asju ja leidsin midagi.

Reisirongiliikluse taastamiseks kogu Kagu-Eesti kolmnurgas on vaja remontida Koidula–Valga vahelist raudteelõiku. Praegune raudteekonstruktsiooni seisukord võimaldab seal sõita kiirusel kuni 60 km tunnis. Samuti puuduvad Koidula ja Valga vahel nõuetele vastavad ohutud reisijate ooteplatvormid. Antud lõigu investeeringuvajadus, et tõsta reisirongide sõidukiirust 120 km tunnini ja ehitada välja 6 ooteplatvormi, on ca 25 miljonit eurot.

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&pkpkaupa=1&toimetatud=0&toimetamata=1&date=1318856855&paevakord=9006

6 ooteplatvormi. Kohapeal ringi vaadates tundub, et 6 oleks piisav linnukese kirjasaamiseks, mitte aga maapiirkondade olude parandamiseks. Kindlasti pole vaja taasatada kõiki peatusi, kuid 6 ilmselgelt vähe.
Küll aga näitab see majandusministri vastus, et peatuste arvu on arutatud!?
Vist on silmas peetud Karula (Väheru), Antsla, Kurenurme, Sõmerpalu, Võru, Otsa,  peatusi? Koha peal viibides on siiski tunne, et mõnda peatust veel vaja. Näiteks Lepassaare, Husari, Roosisaare, Annõmõisa, Tuulemäe.Nõnova (lähedal Husarile) ja Ratsimäe kohta ei oskagi öelda. Muidugi saan ka selle mõtte eest vastu päid-jalgu, aga enne mõningate uurijate laadset kohest mahategemist võiks koha peal ringi vaadata.

Muide, turismist.

Kolmas küsimus. "Kagu-Eesti on looduskaunis paik koos mitmete turismiobjektidega. Kui oluliseks peate reisirongiliikluse käivitamist Kagu-Eestis turismi seisukohast?"
Vastus. Kindlasti tuleks vaadata vastupidi, et transpordiühendused iseenesest turismi ei loo. Kui on piisav nõudlus, siis transpordiühendused tulevad sellele järele. Kindlasti usun ka, et mingis osas parem rongi kasutamise võimalus Kagu-Eestis võib arendada turismi, aga seda näitab siis tulevik. Ärgem unustagem neid numbreid, mida ma teile eelmise küsimusele vastuses ütlesin.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Peast öeldes, millega mina opereerin, 30% on umbes piletitulu selles piirkonnas, 70% riigieelarve toetus. Me räägime siin proua Luigasega sellest nii-öelda Koidula liini pikendamisest kuni Piusani, kuna Piusas pidi olem üleeuroopalise tähtsusega turismiobjekt. See liin on 5 kilomeetrit ja ega ta riigeelarvelise toetusena ei ole teab mis mastaapne summa, aga just nimelt, kui viia nüüd niimoodi reisija peale, siis see pilt muutub natuke kurvemaks. Ei saa välistada seda, nii nagu mulle Kagu-Eesti inimesed on lubanud või vähemalt nad on mind inspireerinud – selle teemaga sellepärast ma tegelengi –, et kui rong hakkab Koidulast käima Piusasse, siis toimub enneolematu turismiplahvatus. Ja me püüame teha – ma ei taha lubada Riigikogu toolist, sest palju sõltub ka teist, teie ju lõpuks võtate eelarve vastu –, et kui meil õnnestub see platvorm seal korda teha, siis me testime kevadel seda rongi ja sügisel tuleme uuesti kokku. Ootan jällegi arupärimist ja vaatame, mis siis Piusal juhtus, kas turismiplahvatus 2012 sai toimuma või ei saanud. Aitäh!

Hoidku taevas meid plahvatuse eest! Seda enam, et plahvatusi on erinevaid. Näiteks demograafiline plahvatus!? See selleks. Muidugi tuleb vaadata ka vastupidise nurga alt. Ometi... Kui olen sealkandis matkal käinud, siis minu, kui keskmise päevadistantsiga sõitja jaoks, jäävad karmid valikud. Olenevalt ilmadest, sisetundest ja mis veel iganes, viib nt Koidulani rongiga sõitmine selleni, et kolmepäevase matkaga jõuab rattaga heal juhul läbi Vastseliina Võruni või Ruusmäeni. Sest tagasi rongile tuleb ka tulla. Kusjuures suurem osa sellest kandist jääb nägemata. Ja ärgem unustagem mägesid, tavaratturi jaoks need päris väsitavad. Et tõsisemalt läbi sõita raudteest lõuna poole jääv osa, peaks just olema rongiliiklus käivitatud ja suht rohkete peatustega. Sellisel juhul peaks matkama erinevatel kordadel kokku vähemalt paarkümmend päeva! Nii et rongiliiklus sealkandis toob kaasa kindlasti plahvatuse. Matkhimulisi inimesi meil piisavalt, kui neist igaüks mitmeid kordi kohapeale sõidab, võib reisijate arv päris suur tulla. Ja miks mitte ka nende arvelt, kes valmis kohalikke laatasid külastama?