HAKUKE on avatud!

Nüüd siis, 11. 11. 11, kl 11. 11 avati HAKUKE, Järlepa  Haridus- ja Kultuurikeskus. Oli aeg, kui paarkümmend aaastat tagasi metsade vahele hakati ehitama koolimaja. Ajad muutusid ja nii see ilus maja sinna seisma jäi.

 

Nüüd on see valmis ja eks kohalikud ootasid, uskusid ja lootsid, et nii juhtubki. Ja ilus on seal nüüd tõepoolest. Eriti kui mõelda, kui palju meil suletakse, likvideeritakse ja koomale tõmmatakse. Kohapeal aga tunned (kui reaalsusega ikka mingi side olemas, muidu võib vaid ametlikku kõnet ja tühje sõnu õõnsalt kõlada lasta), kui vajalik on maaelule millegi andmine inimestele, olgu siis lasteaed, apteek, ühistransport või muu.

Muide, kohale läksin loomulikult ühistranspordiga, Kohilas istusin ümber bussile.

 

Lisaks lasteia ruumidele on ka saun ja raamatukogu, nii et ei saa öelda, et ei saa hinge kõrval ka ihu harida. Vana saun ju mõisa pargis ja sinna enam ei pääse.

 

Muidugi olemas ka spordisaal, nii saavad harjutada paljud teideki. Nii laulmist kui tantsimist. Mida meilegi küllaga pakuti. Enne aga vana olija Mihkel Kesküla rääkis veidi mõisa ajaloost, pika ja igava avakõne asemel vallavanem Margus Jaanson võtiis hoopis laulu üles! Tõsiselt hingeline asi, kui nii asjale lähenetakse!

Ja esinesid muidugi noor ja vana, tantsiti ja lauldi. Külainimesi võinuks muidugi rohkem olla, aga eks jalgpall nõudis oma ja mitmed, kes linnast tulnud, ning linnahingega, külaellu vist ei sulandugi. Siiski oli ka neid, kelle elu kodukohast kaugemale viinud, ometi leitakse võimalus tulla ja seda on hea teada.

 

Ja muidugi koor, kes harjutanud seni koos vaid 6 korda ning ometi kutsuti nad lavale tagasi! Pole midagi öelda, eestlased on laulurahvas või nagu öeldi M-Klubis: Meie koorilaul on maailma vallutanud, maailma okupeerinud, maailm ägab meie koorilaulu all...

 

Pidu kestis hiliste (või varajaste?) tundideni! Ja kui ehk tänavalt peaksid kraadest lapsed õigel ajal tuppa kolima, siis ei saa ometi peolt minema saata kellaajast hoolimata eesti meest, kes on tantsulõvi!?

 

Eks panen ka ehk videolõigu hiljem siia üles, see võtab aega ja vaja vaadata kuidas parem.

Maaleminekuga ma muidugi ülimalt rahul ja küllap Kadi ka. Küla peal vaid ringi suurt teha ei jõudnud, pimedaks läks. Eks mõni teine kord...

Kuni su küla veel elab, elad sina ka...