esmaspäev, 3. oktoober 2011

KUIDAS MEID POES TÜSSATAKSE!

http://www.ohtuleht.ee/445965

Arusaamad asjadest on ikka väga erinevad. Erinevatel inimestel. See, et teatud kindla kogusega Merevaigu juustu(laadse toote) kõrvale teised tulevad, on hea. Kuid tulevad teistsuguse "tonnaazhiga", küll aga odavamad. Mine võta kinni, on see alatu trikk või firma bränd (ilus sõna ju?)? Sama käib ju ka taluvõi kohta. Erinevad firmad ja erinevad pakendid. Häiriv kui pehmelt öelda.

Aga nimetus "talu" on meil veelgi rohkem ära lörtsitud, nagu ka "kodu". Kui lähed ostma midagi ja näed kirja"...talu..." siis tead, et siin sa vastu pükse saad. Enamasti tähendab see üpriski odavat toodet, näiteks vorsti puhul oletatavalt seal liha polegi, ning eeldatavalt pole see teps kodumaine, vaid Leedu, Poola, India või mujalt kaup. Sama ka purkides/karpides olevate toodete kohta, millel uhke talu pilt ja kirigi juures. Kuidas ikka saab olla Poola konservisodil nimetus "talu"?  Isegi see jääb selgusetuks, kas see sari, tooteiseloomustus, talutoodangust tehtud vms. Mitte midagi ei saa aru.
Kodune hakklihha tähendab aga pea sajaprotsendiliselt võõrast sojajahu lisandit või muud sarnast. Miks? Et vaid nimega meelitada ostma toodet, mis just üks hullemaid? On see siis alatu võte?

Kui päris aus olla, siis kellegi ütlemised ajavad ikka vihale küll! Teema aga tuleneb eelnevast Õhtulehe teemast, 1. okt. 10224.

"Antud puhul jääb selgusetuks, kuidas on võimalik mitte eristada kahte täiesti erinevat tootenime: Saaremaa Sardell ja Saaremaa Suitsusardell? "Suitsu" on tootenimes täiesti sees ja see ei ole ka kuskile väikselt ära peidetud. Oleme kõikide oma toodete etiketiinfo märkinud nii, nagu Eesti toiduseadus seda nõuab," ütleb Saaremaa Lihatööstuse müügidirektor Koit Repnau ja soovitab ajakirjanikul end kindlasti tulevikus kurssi viia Eestis kehtiva seadusandlusega.
Toote hinnad aga dikteerib Repnau sõnul turg. "Kindlasti ei saa alati lihatoodete hinnaerinevusi välja tuua vaid lihasisaldust võrreldes."

Mida nüüd siis müügidirektor ostjatele ütleb?  Üldiselt vihjab sellele, et olete lollid! Ostja jaoks tähendab "Saaremaa ..." ikkagi n. ö sarja nimetust. Olgu siis tegemist sardelli, suitsusardelli, juustusardelli, viineri vms tootega. Täiesti loogiline on, et selliseis nimetusi nähes eeldad teatud sarnasust, mitte et tegemist oleks lihatoote või jahutootega!?

See, et Saaremaa Lihatööstus "etiketiinfo märgib vastavalt toiduseadusele" on ju loomulik! Ega ometi ei taheta seaduse vastu minna? Kuid ära on kasutatud pakendite sarnasust ning sellega üritatakse tarbija p... lohku tõmmat. Kui tegemist kahe erineva tootega, siis pigem peaks olema teise toote nimetus "Sõrve suitsusardell" või "Tillika suitsusardell"?! "Suitsu" väikselt mitteärapeitmine muidugi tore (nagu halva maiguga pisikene "maitseline" siirupitel jm teps mitte aus pole), kuid mina soovitaks hoopis Saaremaa Lihatööstusel eesotsas müügidirektoriga end vähe rohkem loogilise mõtlemisega kurssi viia.

Üldiselt öeldakse ka, et hinna paneb tihti paika pakkumise/nõudluse suhe. Ju siis heameelega vaesel ajal osteti vähese lihasisaldusega suitsusardelli ning "turg" on süüdi selles, et SLT nöörib jahu eest kõrgemat hinda kui see väärt?
Igal juhul vägagi kaalun edaspidi, kas SLT tooteid osta, jälgin hoolega nimetusi, koostist ja hinda. Ning kui ei ole nõus müügidirektori loogikaga, siis jätangi ostmata.


Maag Lihatööstusel on kolm sarnast konservi nimetustega Hautatud veiselihaga konserv, Hautatud sealihaga konserv ja Hautatud kanalihaga konserv. Hoolimata sellest, et etikettidel on ära trükitud vastavalt veise, sea- ja kanafotod, on asjaomast koostisainet ehk liha igaühes neist vaid 4%.

Eks siingi kõik vastavuses toiduseadusega. Kuid häbenatus veelgi suurem, eetika pole vist Maag AS-ile eriti tuntud sõna! Võtkem seda siis mõnitamise või lihtsalt sellise firmatasemega. Üldse tundub Maag tegevat võimalikult odavaid asju. Odavaid tootja jaoks. Ja palju vist aseaineid käes. Võiks ju teha ka näiteks "Lihamaitselist aganakäkki"? Või "Kodust lihaga konservi", selles õnnestuks kindlasti liha % viia 2-ni? Igatahes selle firma tooteid ma juba ammu ei osta, kui vähegi võimalik.

Seda ma mõistan, et anshoovis on ka kilu töötlemisviis. Kuid edaspidi, kui leiate
 tundmatuid numbreid, siis otsige netist või mujalt definitsiooni ja tehke omale eriline spikker. Sest
Voolas lisab, et etiketil on kirjas ka kalapüügipiirkond FAO237.3.D, mis näitab, et tegemist on Läänemerest ja mitte mõnest lõunamaa merest püütud kalaga.
Ja kui te ikka nii loll olete, et poes olles ei tea sellist lihtsat asja, siis, tule taevas appi, MIS TE SINNA POODI ÜLDSE TULETE? KODUTÖÖ TÄIESTI TEGEMATA? Mina nõuaks muidugi ka pikkus- ja laiuskraadi karbile!

Kui ikka vähegi võimalik, siis eelistan head ja maitsvat. Loomulikult ka tervislikku. Ja ausalt serveeritavat!


******************************************
******************************************

Ja kui tabada "Ärapanija" stiili, siis küsimusele 
Kuidas elada nii, et ei peaks jälgima kauplustes hindu? 
võib vastuse leida elustiilist.
http://www.elu24.ee/12819/kristjan-joekalda-maja-vaartus-on-kaheksa-miljonit-krooni/

Sest hr Jõekalda tunnistas 1. okt Õhtulehele, "et ta pole pool aastat poes käinud, seega ei tea, kui palju hinnad tõusnud on...sest arvetega tegeleb naine".

Tore, kui muresid vähe!

Vastasel juhul või avastada, et mõned inimesed ei saagi süüa vabalt valida!
"Kuna ma teen praegu kodus remonti, siis seda ma näen küll, et kõik ehitusmaterjalid on kallimaks läinud. Söök muidugi on ka natuke kallimaks läinud – ma olen kuulnud, et mõni inimene ei saa lubada endale enam juustugi osta," arvab Marco Tasane ehk strippar Marco. "Aga kui ma kuskilt butiigist midagi ostan, siis ei ole hinnatõusu näha."

Kui aga õigel ajal remonti ei tee või juustu ei osta, siis
http://www.e24.ee/584538/stabiilsusmehhanism-voib-joustuda-juba-tuleval-aastal/

***********************************Muidugi on palju artikleid, kust saab õpetusi hakkamasaamiseks. Lipulaevaks muidugi "Cosmopolitan"!
http://www.elu24.ee/584358/arapanijaid-pooritas-ja-lummas-cosmopolitani-artikkel/

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar