KELLE ARVEL ELAME?

Kas see süütu lilleke võib olla inimsööja?

http://www.tartupostimees.ee/583732/reoveekomposti-ohutus-argitab-vaidlema/

Ikkagi on raske mõista. Ma küll ei usalda n.ö. esimest uuringut ega arvamust, kuid veelgi ettevaatlikumaks teeb vastuseis. Kipub olema nii, et jäätmefirma juhataja tahab muidugi, et tema "toode" oleks antireklaanmita, ravimifirma omanik, et tema ravimid oleks puhtad, metsaärikas, et kõik nõustuksid arvamusega, et meil võib n korda rohkem metsa raiuda, kaevandaja, et kaevandame ikka kümneid kordi rohkem paekivi...

On see põhjendatud soov ja omakasupüüdmatu mõtlemine ja suhtumine? Kahtlen. Olen pigem sellistes asjades ettevaatlikuma ja "pikatoimelisema" olemusega. Nii nagu mõni kuluaarides tuntud uurija ei suuda aru saada ühistranspordi vajaduse ja mõju ulatusest, nii kumab ka metsaärikate artiklitest läbi oskamatus või tahtmatus mõista metsade tähtsust nii loodusele, inimeste hingeelule, turismindusele. Meil pole vaja raisata ega kulutada midagi kellegi ihade rahuldamisele. Eriti kui meie hulgas sellised:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/kas-toesti-oli-500-miljonit-krooni-madratsi-vahel.d?id=58235140

Kas võrrelda selliseid inimesi hoolimatute metsaärikatega on liig meelevaldne võrdlus?

Komposteerimisettevõtte mure sellepärast, et pikemaajalisem komposteerimine võib minna kulukaks (nagu minu jaoks artiklist läbi kumas) või lausa uurimuste tulemus lõpetada tulusa äri, peaks olema pisiasi võrreldes võimalusega, et mingi tegevus toob kaasa hullemad hädad tulevikuks... Hullemad kui me ette oskame kujutada. Lugeda artiklit mitu korda ja natukene ette kujutada, fantaseerida, ulmeliseks minna...

Muide, olete lugenud Mirabilia sarjast raamatut "Trifiidide Päev"? Täiesti loogiline stsenaarium! Nii on karm teada, et röövkapitaliste ei huvita GMO, plast, pilsiveed ning sellistest asjadest tulenev.

http://lepo.it.da.ut.ee/~horak/EL_horak.pdf

Eks üht-teist leiab ka Peeter Hõraku artiklist.

See ongi põhipõhjus, miks ma ei suuda mõista vaid tänases päevas elavaid inimesi.

Kevadisel jäätmekäitlejate liidu seminaril oli ettekanne Šveitsist. Seal on reoveemuda kasutamisest põllumajanduses ja haljastuses loobutud, kuna on leitud, et just sellega keskkonda sattuvad hormoonpreparaadid, peamiselt rasestumisvastased vahendid, on otseselt mõjutanud ja häirinud kalade ja teiste liikide paljunemismehhanisme.

Kas oli see keegi meie kirjanikest, kelle raamatus olid hiigelkalad Kroonlinna tammi taga?
tark mees

02.10.2011 07:23

Yoy get what you ask! Inimmõistus on kummaline ja müstiline asi. Toimib ergonoomiliselt, säästlikkuse printsiibil ehk see läheb suhteliselt tihti kergema vastupanu teed. Võib öelda, et meie mõistus pole loodusest ja looduse põhimõtetest eraldi, vaid selle osa, tunnistab inimene seda endale või ei. Nii visatakse antibiootikume vetsupotist alla, sest nii on kergem ja arvatakse, et midagi ei juhtu põhimõttel mina ju ainult ega teised niikuinii ei tee. Teine sünge jama tekib aga siis kui organismist lähevad ravimid välja. Miks räägin inimmõistusest? Inimesed käivad kinos, vaatavad filme viirustest, mis tapavad, koletistest jne, tegelikult unistades nii positiivselt kui ka negatiivselt ehk siis uskudes, et nii võib minna või läheb. Aga usk on kõikvõimas ning iga mõte on materiaalne, mis tähendab, et ulmefilmide reaalsus võib teoks saada, läbi resistentseks muutunud viiruste, mutatsioonide jne. Nii et mina olen nõus artikliga, tegelikult veelgi enam, reovee jääke ei tohiks kümme aastat vähemalt keegi puutuda, kuid igasse kodusse peaks panema filtreid ja teisi desinfitseerimisvahendeid kanalisatsiooni nt ultraviolett kiirgusga hävitada baktereid. Kuid kõige tõhusam oleks vast koolides juba esimesest klassist alates rääkima keskkonnast ja selle ohutusest.
Loodan, et ma liig tarka nüüd ei pannud! :D