SÜGIS ON KÄES.

Sügises on omad värvid, lõhnad, hääled, meeleolud.

Iga vares ei rõõmusta, kui Pärnus ja mujalgi vihma käest räästa alla minna ei saa, sest pole ootekodasid. Niisugune on juba meil suhtumine inimestesse. Kui rahad taga, tehakse pilvelõhkuja või aastaga valmis. Kui mõned platvormid välja arvata, pole aga ehitatud mitte ühtki asjalikku ootekoda. Köetavatest ruumidest rääkimata.

Kitsekülas endiselt oksad varjavad nähtavust, mitte s...gi pole muutunud. Kui lehed langema hakkavad, siis vähemalt nähtavus paraneb.

Hein pallides, seegi sügise märk. Järgmine peatus Kasemetsa.

Õhtused hetked vahel vaimustavad! Hea kui jätkub aega selle nautimiseks. Aga kui ei jätku, tuleb leida.

Punased, oi kui punased...

Kas tänapäeval on siis kombeks paljutki taaskasutada? Kindlasti leiaks otstarbe ka neile. Ühispeatuse parklas näiteks. Oleks ju uhke öelda, et taaskasutus hoiab kulusid kokku?

Kooliõpilased kogunevad parve, pugivad oma võileibu ja nurisevad, et koolide kohvikud on kallid. kas leidub mõni kohvik või poeke, kes ei küsiks hingehinda? Kas koolikohvikud, mis juba olemuselt väikese käibega ja seega kõrgete hindadega - on ikka parim väljapääs või vaid kingitus ärimeestele?

Ja üldse, mis on parim kodustest võileibadest?

Nelijärvel kasutati platvormi ehitusel kohapealset täidet. Kokkuhoid muidugi. Kuid kas oli selleks ka luba? Samas olid vist ka rebaseurud, nüüd needki lõhutud! On see vaid iga hinna eest kokkuhoiu tagaajamine või lisaks ka ükskõiksus ja teadmatus?

Tõenäoliselt Pärnus nagu kõikides eesti linnades häda elektrikulude pärast. Ometi kulutatakse tonne metalli, kilomeetreid kaablit, et saaks maksta veelgi rohkem!? Kas vaid kergliiklustee valgustamine poleks tegelikult piisav? Usun, et oleks. Ning sõidutee valgustamine vaid ristmikel tooks autod (tuledega ju) hoopiski paremini esile, rääkimata suurenevast ettevaatusest nii jalakäijate kui autojuhtide puhul. Kuigi mine tea, spetsialistide pakutust on ülimuslikkum ehk hoopis euronõuded?

Hea on see, et mitmeaastase töö tulemusel on kohe käiku minemas uus ülesõit Saku ja Männiku vahel. Ja loodan väga, et üliohtlikud praegused ülesõidud kiiremini suletakse, sest sõbrad firmast Betoonimeister ja teisedki on nendel ülesõitudel liigagi palju avariisid tekitanud, närvirakkude pidevast kulutamisest rääkimata. Tegelikult täpsem olles, Betoonimeister siiani vaid napikaid teinud, kunagi helistasin firmasse, esimesel korral öeldi kohe, et oi-oi, tegeleme, teisel korral kui tegelemise tagajärgi näha polnud, oldi aga pigem ennast täis. Või põhjuseks lihtsalt viitsimatus pidurdada ja kahele poole vaadata? Ehk aitab ülesõidu signalisatsioon?