KITSEKÜLA VERSUS VEERENNI

KITSEKÜLA.

Vesse küsimuses pole mul ikka veendumust. Järgmisena vaataks Kitseküla. Praegune asukoht ei ole kõige sobivam, kuigi keegi kindlasti oma huvidest lähtuvalt vaidleks vastu. Kui aga valmib Lilleküla Reisiterminal? Selge on see, et see peab tulema ja siis on Kitseküla väga ja väga vale koha peal. Kitseküla platvormid ehitati reguleeritavad. Kui mu mälu mind ei peta, siis Urda või Padula ka. Ometi mingi jutt, et tolle asemele tehakse või tehti ikkagi uus! Miks? Kas oleks võimalik kokkuhoiu huvides kasutada ära näiteks Kitseküla platvormi pealisehitised teises kohas? Kui keeruline võiks olla nende transport näiteks kilomeetri kaugusele?

Sest parem asukoht oleks Veerenni ülesõidul!? Segane on olukord peale Ülemiste liiklussõlme valmimist, sest mina ei tea, kas näiteks pääseb endistviisi otse Veerennist ka Järvevana teele? Kuid isegi ilma selle pääsuta peaks olema antud koht peatuseks sobivaim nii vahemaa poolest teiste peatusteni (Ülemiste ja Lilleküla) kui ka kesklinna ja Pärnu mnt läheduse tõttu. Igati sobiv on aga bussiliin nr 16, mille peatused...

...võiks olla siin? Mõlemal suunal?

Taaskasutus. Mis saab Kiltsi kividest? Mis saab Kitseküla platvormidest?

Mis sai siin pildil näha olevast kividest? Õigemini, mis olid siin? Kitsa raudtee viaduktis? Tänapäevani säilinud vist väga heas seisus kividest?

Ja mis saab suhteliselt heas seisus ja mitte vist väga vanadest ülesõidudetailidest? Kas saab ja kas kasutatakse neid mõnel külaülesõidul kuskil kaugemal?

Taaskasutus on muidugi kahtlane, arvestades tänapäevaseid suundumusi tegeleda vaid uute asjadega. Aga siiski?

Kiltsi kivide suhtes saatsin järelpärimise valda, sest tõepoolest osaliselt tegemist ju pärandkultuuriga. Eesti Raudteelt vastust ma ei looda, selleks peaksin liig naiivne olema. Samas on üllatav, kas ja kui paljud on üldse kursis pärandkultuuriga ja sellega, et selline asi üldse olemas on? On see söödav? Ega ka minu jaoks see suhteliselt uudne  ja vähetuttav lähenemisnurk. Kuid kui me pärandkultuuri vastu huvi ei tunne, siis see osaliselt hääbub.

Siin pole tegemist küll raudteeväravaga, kuid kindel näide pärandkultuurist. Pranglil.

Ja nii on kive kasutanud pärandkultuuri mõistev (kasvõi enese teadmata) inimene Rapla jaamas.

Kas riigettevõttelt võib ka loota mõtlemist Eestimaa pärandkultuurile? Või on tegemist liigse pragmatismiga ja vaid ärilise suundumusega? Kas ja kes meist üldse peaks ajama eesti asja...