neljapäev, 7. juuli 2011

ÜHISTRANSPORDI HÄÄBUMINE

http://www.mv.parnu.ee/fileadmin/parkla/failid/planeering/Anti_Moppeli_ettekanne.pdf

http://www.mkm.ee/public/Rail_Baltica_Final_Report_Executive_Summary_Eestik_28.06.11.pdf

Mind on nimetatud mitmel korral naiivseks inimeseks. Ega ma seda eitagi. Kuigi naiivsusest arusaamine erinevatel inimestel erinev.
 Ja ehk vahel valesti mõistetud. Ei ole ma uuenduste vastu. Uuendused peavad vaid põhjalikult olema läbi mõeldud. Kui aga uuringutes lähtutakse vaid osalistest andmetest, siis ei saa uuringu tulemus olla päris adekvaatne.

Lõpparuandes näiteks lähtutakse 2 270 reisist Tallinnast Riiga, seda siis busside-autodega. Sellest võib aru saada, et välja on jäänud reisid Rapla-Riia, Tartu-Valmiera, Valga-Riia jm? Milline on tegelik reisijate arv, kes kahe pealinna vahelisel alal sõita sooviks? Kui inimesed lähevad Lätti süstamatkale, kasutades ronge Türi-Tallinn, Tallinn-Valga, Valga-Riia, siis mil moel see kajastub statistikas?
Mil moel arvestatakse võimalikke turistide arvu Saksamaalt Elvasse või Pärnu?
Meie statistika seisab savijalgadele. Nii on väidetud, et Valga-Tartu rongilt ei soovita Tapal ümber istuda Rakvere rongile.  Mille järgi seda otsustatakse, kui samalt rongilt pole võimalik isegi osta Jõgeva-Kadrina piletit? Kas ja miks ei kasutata ümberistumist Tartu kiirrongilt Tallinnas Viljandi rongile? Või Rapla rongile? Sest tänu absoluutselt reguleerimata süsteemi tõttu ei saa reisija milleski kindel olla, sest tema rong jäetakse mõne minutilise hilinemise korral seisma Lillekülla ja ümberistumisvõimalus läheb vett vedama. See oli muide üks põhjuseid, mille tõttu sai välja pakutud Lilleküla ühispeatus. Kui infra korrastamatuse (või mille veel?) tõttu ei ole suudetud taastada poolteise aasta jooksul rongide 0013 ja 0045 seismist Tallinna jaamas kõrvuti teedel, siis millisest ühistranspordi korraldamisest ja ühildamisest me räägime? Millisel tasemel siis toimub uue liini kiirrongiliiklus, arvestades meie suutmatust praegugi asju korraldada?

Kui rongil puuduvad peatused, siis pole ka reisijaid. Ükski saksa turist ei tule Elvasse kui ta peab ümber istuma lennukilt või rongilt Pärnus, Tallinnas või isegi Tartus. Miks tullakse bussidega välismaalt Piusale? Kindlasti tuldaks hea võimaluse korral ka rongidega. Kui on peatusi.


Meil tehakse reklaamfilme lätlastele, näitamaks kohti, kuhu reisida. Samas me jätame lätlased sellest võimalusest kõrvale. Kümneid ja sadu näiteid võiks tuua. Kasvõi see, et selle asemel, et ühildada Paluperas rongid ja Otepää bussid, tegeldakse vaid arengukava väljatöötamisega.
Meie enda raudteefanaatikud sõidavad rändama Lätti, Leetu, Ukrainasse, Poola tellitud busside, autode ja ratastega. Sest pole rongi ja kui oleks, siis pole peatusi.



6 h 44 min kiirusega 127 kn/h.
4 h 8 min kiirusega 170 km/h.

Vaadake veel kord!! Esimene tähendab sõiduaega Tallinnast Leedu-Poola piirini olemasoleval Tartu kaudu raudteel, teine uuel, Pärnu kaudu.



Kas 2 h 36 min sellisel lõigul tähendab hüppeliselt kasvavat suremusprotsenti rongis? Või vastupidiselt, kas uue rongiga sõidaks kõik maglevsuperfännid? Kusjuures uue rongiliini puhul oleks sõiduaegade vahe vaid 36 min Pärnu kasuks!!!

10 h 23 min ja 11 h 53 min enam-vähem sarnaste keskmiste kiiruste puhul kaubarongidele sama  teekonna sõiduaeg. Kontrollisin veel kord üle, ega siin pole silmas peetud Läti-Leedu piiri. Ei! Leedu-Poola piiri!

Kuhu me tormame või kuhu jõuda tahame? On`s naiivsus tahta rongidele juurde 4 või 8 peatust ja sõita siis Tartu kaudu Poola piirini veidi üle 7 tunniga? Kui rongis oleks mugavad istmed ja/või kupeed? Võimalus arvutis tööd teha? Einestada ja puhata?

Eks jätkan hiljem. Tutvun veel kokkuvõttega.

**************

Vahelduseks

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/riik-tahab-maal-bussiliiklust-veelgi-horendada.d?id=49139217

Kiitus Rasmus Ruudale!

*************

Enne kui tahta ehitada RB III etappi, peaks Pärnu ja Tartu suutma ühildada rongi- ja bussijaamad. Samuti Tallinn, olgu siis Balti jaamas või Ülemistel. Ülemiste muidu hea koht, kuid miinuseks see, et ei ühildu Rapla ja Keila suuna rongidega.


Teiseks, tagama korralikud ootetingimused.
Kolmandaks vähendada ekspress- ja kiirbusside osakaalu, sest osaliselt sõidetakse pooltühjalt kui samas paljud lähipiirkonnad on halva bussiühendusega. Vigala, Libatse, Koigi, Are, Kärevere jt. Bussifirmadel on aeg taibata, et vaid magusaid ekspresse nautides kaevatakse iseendale auku.
Praktiliselt on kadunud bussiühendus Vändraga. Mitu bussi sõidab Pärnust Rapla kaudu Tallinna?


*************

Naiivne küsimus: kas need Eestima inimesed tahaksid ka rongiga sõita?

http://foto.juriado.com/

Väga erilised fotod ja erilised inimesed!

****************

Aruandes natukene häirib oranzh liin kui "olemasolev". Aga see selleks.
Omal ajal sai sõita mõned korrad ka Vilniusest Tallinna läbi Radvilishkise, kuid kahjuks ei oska ma kommenteerida Riia-Jonava lõigu plusse-miinuseid.

Samas, kilometraazh Riga-Kaunas 265 versus 284 km - on see ülioluline sõiduaja koha pealt/ehituskulude kohta?

Muidugi on tore, et optimaalset tulu toov piletihind on rohelis variandi puhul väiksem kui punase korral. Kui veel tegelik sõitjate arv ja parem sõiduplaan võiks parandada hüppeliselt oodatavat tulu... siis ma ei mõista, miks üldse siiani ei ole suudetud taastada Tallinn-Varssavi rongi? Vabandust, pole tahetud?

Kahetunnise vahega väljuvate rongide järele pole erilist vajadust, sest tõenäoliselt peaks piisamakolmest-neljast rongist ööpäevas. Peatuste lisandumisel suureneks tunduvalt lühemaid vahemaid sõitvate inimeste arv, seega ka täituvuse osakaal. Ühtlasi võimaldaks sellise rongi käivitamine olemasoleval trassil vähendada bussiliinide arvu, kulusid ning kasutada osaliselt dotatsiooni jus t rongidele. Teema, et hetkel pole võimalik rahvusvahelistele vedudele dotatsiooni anda, peaks olema lahendatav.

Mainitud on ka, et teatud sektorites võiks tulla kõne alla kohaliku rongiteenuse pakkumine!?

Tulihingeliselt ehitusfirmade nimel RB-d läbi Pärnu nõudvatel inimestel tasuks kaaluda, kas tehtavad kulutused on mõttekad kui nende tagajärjel enim kannataksid Natura 2000 alad? Natura 2000 ja üldse looduse probleemide kohta saaks palju infot isegi, kui lugeda pidevalt ajakirju Eesti Loodus ja Loodusesõber. See aitaks isegi loodusest kaugelseisvatel äri- ja kaubanduse tulihingelistel pooldajatel avastada looduse olemust! Kui sellised kiirraudtee pooldajad näeksid, kuidas hukkuvad metsloomad või nende elupaigad kannatavad takistuste tõttu, siis ehk mõttemaailm veidi muutuks. Kui see muidugi kohale jõuab...


Kas kiirraudtee puhul on hinna sisse arvestatud ka ökoduktid ja millisel arvul, jääb arusaamatuks. Samuti ka see, kui palju rikutakse maaelu ning kui kulukaks võib minna ümbersõidud nii talunikele kui teistele Eestimaa elanikele.

Kindlasti paraneks aga eestlaste tervislik seisund, sest kohalike rattamatkade pikenemine, et pääseda teisele poole raudteed, on sportlikus mõttes igati kasulikud.



Kas ehk Tallinn-Tartu-Varssavi rongiliini käivitamine venibki seetõttu, et mitte anda reaalset ülevaadet võimalikest sõitjatest ja piisavast rongiliiklusest?

2 kommentaari:

  1. Ennem ei hõiskaks kui Balti riigid on vastu võtnud septembris 2011 poliitilise otsuse ja memorandumile alla kirjutanud. Järgnevad tegevused analoogselt VIA Baltica planeeringuga KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISED.Parem üks kiirraudtee kui neljarealine maantee.


    Praegu projekti kirumine on mõttetu energia raiskamine EHK LIIGA VARA KUI MISKI POLE VEEL KINDEL!
    Lähen nüüd jäätist sööma.

    VastaKustuta
  2. Tänud Tiberi!

    Oli hea jäätis?
    Ei ma hõiska enne õhtut! Seda enam, et igasugu nüansse küllaga, see siin vaid minu arvamus, teisipidi mõnus arutelu ja vaidlus.

    Kusjuures huvitav teemapüstitus, kumb on parem, kas kiiraudtee või neljarealine maantee!?

    Vabandan muide kui asi liigselt kirumisena tundus!

    Aga vat lähen teen ka varsti 100 gr... Jäätist!

    VastaKustuta